Stáhtaminister Juha Sipilä (guovddáš), ruhtadoallominister Petteri Orpo (olgeš) ja Eurohppá-, kultur- ja valástallanminister Sampo Terho (aliđat) almmuhedje Suoma stáhtaráđi budjeahttačovdosiid duorastaga diibmu 13 Helssegis.

Ministeriiat leat juo buriin áiggiin válbmen iežaset surggiiid ruhtageavahanplánaid. Gaskavahku ja duorastaga stáhtaráđi ministerat vel ráđđádalle budjeahta loahpalaš čovdosiin.

Budjeahttaárvalusas sámiid kulturiešmearrideapmi oidno nu mo ovdalge

Doarjja sápmelaččaid kulturiešmearrideami bajásdoallamii lei bisson seamma momenttas go ovdalge. Doarjaga sturrodat lea dárkket 3 317 000 miljon euro, eanemustá.

Nuoraidbarggu doarjagiid momenttas Suoma stáhtta laige boahtte jagige 700 000 euro sápmelaččaid kultur- ja giellabeassedoibmii. Sierra čuokkisin ruhtadoalloplánas lea vel 200 000 euro mearreruhta kultur-ja giellabeassedoibmii sámeguovllu olggobealde.

Sápmelaččaid nuoraidráđi doaibma ja sámegielat nuoraidkultuvrra Suoma stáhtta doarju ruhtaspealuid vuoitováriiguin.

Sámegielat oahppaávdnasiid buvttadeami stahtadoarjja Sámediggái bissu jagis 2018 ain 500 000 euros.

Jagi 2018 stáhta budjeahtas Sámediggi fidne 200 000 euro jagi 2019 sámediggeválggaide ráhkkaneapmái.

Sámeguovllu gielddaide sierra doarjagat sámegielat bálvalusaid várás

Ruhtadoalloministeriia budjeahttaevttohusas jahkái 2018 lea várrejuvvon ain 480 000 euro sámeguovllu gielddaide sámegielat sosiála- ja dearvvasvuođabálvalusaid ollašuhttimii. Geavahusas lea seammá veardde go dán jagi.

Sámeguovllu gielddat fidnejit vel sierra lassioasi stáhta budjeahtas. Doarjaga fidne gieldda olmmošlogu vuođul, badjelaš 2600 euro juohke gieldalačča nammii. Dat lea 18 euro eanet go dán jagi budjeahtas. Olles doarjjasupmi lea ná 3,553 miljon euro.

Divvojuvvon diibmu 16.20: Sámegielat oahppaávdnasiid buvttadeami stáhtadoarjja Sámediggái bissu jagis 2018 ain 500 000 euros.

Ohcejoga searvegoddi válljii sadjášas girkohearrá virgái nissonolbmo mannán giđđadálvve. Stuorra girjjis golmma sajis čielgasit daddjojuvvo, ahte nissonolmmoš galgá jaskkodit searvegottis. Dan dihte searvegotti girkoverdde ja luhkkár Janne Aikio guđii iežas barggu. Son ii hálit nissonbáhpain doallat ipmilbálvalusa, dasgo son čuovvu biippala sáni.

– Na go lea kristtalaš, de fertehan dat luohttit Ipmila ala, ahte jus bálkestá iežas olggobeallai dietnasis, áigáiboahtu lea vára vuolde, de munhan ferten bargat dan maid mun oahpahan, oskut Ipmilii, addit Ipmil gihtii dáid áššiid, lohká Aikio.

Aikio gearggai leat lágabui 30 jagi Ohcejoga searvegotti girkoverdden ja luhkkárin. Son liikui barggustis, muhto sutnje beali válljen lea leamašan guhká čielggas.

– Mun leamaš das rabas ja rehálaš, ahte mun in čiegadan iežan oainnu ja oskku dán áššis.

"Dás eai leat ovdal ságastallan Ohcejogas"

Ohcejoga dálá sadjášas girkohearrá Päivi Aikasalo maid guđii fásta barggus dieđamáilmmis go oaččui gohččuma. Son vulggii lohkat báhppan ja lea bargan báhppan máŋgga guovllus miehtá Suoma.

Mannán giđa son álggahii barggusttis Ohcejogas. Son atná iežas barggu dehálažžan.

– Mun lean ilus das, ahte lean báhppa, vaikko muhtimiid mielas dat ii leat vuogas, ahte nissonolmmoš lea báhppan.

– Mun lean goittotge dál iežan gohččunbarggus, dat lea munnje dehálaš bargu, lean gávdnan iežan báikki ja jurddašan, ahte go mun lean dál Ohcejogas barggus, dat lea munnje dehálaš bargu.

Aikasalo goittotge ádde dan, manin soaitá leat váttis dohkkehit nissonbáhpaid. Danin su mielas leage dehálaš ságastallat dan áššis searvegottiin.

– Olbmot sáhttet bargat nu, mo ieža hálidit. Muhto mun jurddašan maiddái nu, ahte dan ášši birra ii leat ovdal leamašan sáhka Ohcejogas, de dál dan birra ferte ságastallat, oaivvilda Päivi Aikasalo.

Sutnje nissonolmmoš gal dohkke

Ohcejogas nissonbáhppa lea goit juo ovddežis oahpis. Guovllu iežas nisu, gáregasnjárgalaš Erva Niittyvuopio viháhuvvui báhppan badjel 10 jagi dassá. Son leage rahpan máŋga bálgá.

Ohcejohkalaš Jouni Helandera mielas searvegotti njunnoša bargu heive maid nissonolbmui.

– Go muhtimat moitet, ahte ii nissonolmmoš báhppan, de mun gal in jáhke sin. Gal nisson maid dohkke sihkkarit báhppan, ja Ervahan maid lea báhppa, letne suinnage háleštan muhtumin, muitala Helander.

Yle Säämi radiokuldâleijei koijâdâlmân västidii porgemáánu ääigi 96 olmožid.

Yle Säämi almostitij porgemáánu aalgâst koijâdâllâm, mon ulmen lâi selvâttiđ kuldâleijei uáinuid radio-ohjelmij aaigijn já siskáldâsâin. Koijâdâllâm puovtij tevdiđ Yle Sámi nettisiijđoi peht, Sämikulttuurkuávdáš Sajosist Anarist já Ijâttes Ijjâ -festivaalist Yle Säämi teeltâ kulen. Vástádâsah pottii meiddei poostâ mield.

Vástádâsâin 76 lijjii tavesämikielân 17 anarâškielân já 3 nuorttâlâškielân.

Västideijein stuárráámus uási, alda 80 prosenttid lijjii nisoneh. Västideijeeh lijjii puoh ahejuávhuin. Viššâlumosávt kuittâg västidii tavsämikielân 46–60-ihásiih já 31–45-ihásiih, anarâškielân vuálá 15-ihásiih já 31–45-ihásiih já nuorttâlâškielân 15–30-ihásiih já 46–60-ihásiih.

BIS: Tooleeb vuolgâttemáigi já eenâb saavah Suomâ Säämist

Buorre Iđit Sápmi lii tave-eennâmlâš iiđeedvuolgâttâs, mii toimâttuvvoo ohtsâšpargoost Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämiradioiguin. Buorre Iđit Sápmi -vuolgâttâs vuolgâttuvvoo argâpeeivij tijme 8.00–10.00, vuolgâttâs laiđiistuvvoo táválávt tavesämikielân.

Buorre iđit Sápmi -vuolgâttâs siskáldâsân láá koijâdâllâm mield tuđâviih 65 prosenttid tavesämikiel, 21 prosenttid anarâškiel já 67 prosenttid nuorttâlâškiel västideijein. Vuolgâttemááigán láá tuđâviih 61 prosenttid 61 prosenttid tavesämikiel, 36 prosenttid anarâškiel já 100 prosenttid nuorttâlâškiel västideijein.

Maaŋgah västideijeeh tuáivuh iiđeedvuolgâttâs älgiđ jo tiijme 7 Suomâ ääigi.

– Sátta galgá álgit 7 áigge.

– Diibmu 6 dahje 7 rájes.

– Táválavt kuldâlân radio aautost te viehâ harvii kuulâm vuolgâttâsast muide ko algâuási tondiet (vuosmuid 15-30 minuttid) ko jiem kuldâl radio pargoost.

Tuoivuuh kyeskih meiddei tave-eennâmlii iiđeedvuolgâttâsâst sarnum kielâ.

– Buot sámegillii.

– Jos Ruoŧa beali sápmelaččain lea miella guldalit sámi ságaid ruoŧagillii. Iđit Sámis maid bijan dalle radio gitta. Dohkkehan visot sámi gielaid geavaheami. Váldogielat geavahuvvojit váldogielat prográmmain.

– Jiõm siltte nu'tt puärast tâ'vvsäämas. Puerab lecci jäänab nuõrttsäämas.

Uási kuldâleijein kääibid iđedân eenâb saavâid Suomâ pele Säämist.

– Dušše Suomabeali Sámi ođđasiid nugo ovdal ledje d. 8.30 ja 9.30. Dálhan lea dušše moadde sáni min beale Sámis! Manneson nu??

– Kolgâččij leđe eenâb äšši täin kuávluin, jeđe eenâb olmâ savâstâllâm. Suoma pele toimâtteijeeh kullojeh liijkás uccáá.

– Muu mielâst tot kolgâččij leđe eenâb kale meiddei mii jieččân sämikieláid ige tuš luoihâttum saavah Taažá tâi Ruotâ peln. Iđedist lii mielâ kuullâđ mii lii äigikyevdil, mut iänááš toh uážuččii leđe kepisub saavah.

Dearvva!: Sárnumkielah jyehih uáivilijd

Dearvva! Tiervâ! Tiõrv! lii Yle Säämi jieijâs koskâpeivuolgâttâs, mii kietâdâl äigikyevdilis fáádáid sämimaailmist. Vuolgâttâsâst kullojeh puoh Suomâst sarnum kulmâ sämikielâ.

Dearvva! Tiervâ! Tiõrv -vuolgâttâs vuolgâttuvvoo argâpeeivij tiijme 11.00–13.00.

Koskâpeivuolgâttâs siskáldâsân láá koijâdâllâm mield tuđâviih 59 prosenttid tavesämikiel, 36 prosenttid anarâškiel já 100 prosenttid nuorttâkiel västideijein. Vuolgâttemááigán láá tuđâviih 47 prosenttid tavesämikiel, 29 prosenttid anarâškiel já 100 prosenttid nuorttâkiel västideijein.

Kuldâleijei váldutuoivâ koskâpeivuolgâttâs iähtun lii, ete tot vuolgâttuuččij maŋeláá ehidispeeivi.

– In astta guldalit. Áigi ii heive mu áigetávvalii.

– Ii leat astu guldalit.

– Vuolgâttâs puávtáččii vuolgâttiđ motomin ehidipeiviv teikkâ ehidist uddâsist, ko peiviv ij lah máhđulâš tom kuldâliđ.

– Koskâpeeivi ääigi jiem kiergân kuldâliđ radio meendugin ennuv. Ovdil vuolgâttâsah kullojii ehidâspeeivi, te lâi asto.

Tot, ete koskâpeivuolgâttâsâin kullojeh siämmáá ääigi sehe tavesämi-, anarâš- já nuorttâlâškielâ, juáhá uáivilijd.

– Buorre go leat buot golbma giella gullosis.

– Menddo olu nuortalaš- ja anárašgiella. Galggašii leat eambbo davvisámegiella.

– Gielat eai galggašii seaguhuvvot nu olu buot gielaide. Ain jo okta iežas sátta, man gávdná álkket.

– Jieijâs pase äigi anarâškielân maassâd.

– Mun jiem lijkkuu toos ete anarâš- já nuorttâlâškielâliih saavah iä puáđi innig jieijâs vuáhádum vuolgâttâsaaigij. Muu mielâst tot hiäjud anarâš- já nuorttâlâškielâlii palvâlus tääsi já lii maŋgáid vaigâdub kuldâliđ radio talle ko tot jieijâskielâlâš vuolgâttâs te tiäivá puáttiđ. Puoh sämikieláid jiešalnees kolgâččij leđe jieijâs oovtkielâlâš vuolgâttâs. Mudoi kale lii pyeri ete puoh sämikielah kullojeh eenâb paldluv, mut tot ij kolgâččij tábáhtuđ oovtkielâlii palvâlem keeppidmáin.

– Mun halijdiččim maassâd Anarâš-saavâid, mii ij liččii tegu baabel toornâ kielâsiävuttâs. Kale taggaar-uv uážžu leđe motomin, mut taan ääigi toopâm radio ko tot kulluuškuát.

– Lečči pueˊrab jõs vuäitči ouddǩiõtte tieˊtted ko lij nuõrttsääˊmǩiõllsaž vuõlttõs. A lij kuuitâǥ leämmaž šiõǥǥ kuvddled. Možat kaibbjam jäänab nuõrttsääˊmǩiõllsaž siiskõõzz.

Siskáldâsân kuldâleijeeh tuáivuh eenâb ovdâmerkkân muštâččem já siärvudâhaašijd.

– Eanet olbmuid jearahallat muitalusain ovddeš áiggiin, ovdamearkka dihte maid lea bargan, gos lea orron (nie ovddosguvlui). Iige duššiid skudját sáddagis.

– Sisdoallu sáhtášii leat muhtimin vel eambo servoša guoski áššiin.

– Eanet ságat Anáris, Eanodagas ja Vuohčus.

– Siämmáá ulmuuh sahhiittâlluu liijkás távjá. Eenikielâliih já eellilâm ulmuuh kolgâččii kulluđ eenâb.

Sohkaršohkka: Stuárráámus uási kuldâleijein tuđâviih

Sohkaršohkka – Sukkâršokki – Säähharšokk lii Yle Säämi nuorâ rävisulmui radio-ohjelm. Sohkaršohkka vuolgâttuvvoo jyehi tuorâstuv tijme 17.30–20.00 já uđđâsist siämmáá ääigi vástuppeeivi.

Nuorâi ohjelm siskáldâsân láá tuđâviih 69 prosenttid tavesämikiel, 50 prosenttid anarâškiel já 100 prosenttid nuorttâkiel västideijein. Vuolgâttemááigán láá tuđâviih 73 prosenttid tavesämikiel, 43 prosenttid anarâškiel já 100 prosenttid nuorttâkiel västideijein.

Maŋgâ kuldâleijee rámmojeh Sukkâršooki eromâš šiev ohjelmin.

– Ii sáhte buoridit! Dat lea hui buorre!

– Doaimmaheaddjit leat movttegat ja áigeguovdilis fáttat!

– Sisdoallu lea buorre, sáhtášedje eanet guossit boahtit fitnat studios ságastallat.

– Pyeri sistuálu já somás toimâtteijeeh - hitruus savástâlmeh.

– Vuoi ko Sukkâršokki ličij jyehi peivi <3

Uási kuittâg láá epituđâviih ohjelm tááláá siskáldâsân.

– Menddo guhkki ja olu nihlisteapmi.

– Eanet ságat maiddái eará guovllus Sámi go Anáris.

– In leat duđavaš áibbas álot, fáttas gitta.

– Moadde geardde lean guldalan, muhto čuojahit beare olgoriikka musihka, jus livčče eanet sámegielmusihka.

– Kolgâččii leđe eenâb olmâ ääših maid muštâliđ.

Radiouđđâseh: Eenâb Säämi, ucceeb váldusiärvuduv uđđâseh

Yle Säämi radiouđđâseh kullojeh tave-eennâmlii Buorre Iđit Sápmi -vuolgâttâsâst iđedist já Dearvva! Tiervâ! Tiõrv -vuolgâttâsâst tiijme 12.

Tááláá radiouđđâseh láá tuárvi, uáivildeh 41 prosenttid tavesämikiel, 64 prosenttid anarâškiel já 67 prosenttid nuorttâkiel västideijein.

Eenâb Suomâ Säämi uđđâsijd käibideh 56 prosenttid tavesämikiel, 50 prosenttid anarâškiel já 67 prosenttid nuorttâlâškiel västideijein.

Eenâb ubâ Säämi kyeskee uđđâsijd käibideh 53 prosenttid tavesämikiel já 36 prosenttid anarâškiel västideijein.

Eenâb váldusiärvuduv uđđâsijd käibidii 12 prosenttid tavesämikiel já 7 prosenttid anarâškiel västideijein.

Taah lovoh uáinojeh meiddei čaalâlâš macâttâsâst.

– Suoma Sámi ođđasat ledje dolin vuohkkásat ja fulloje álo beali áigge.

– Eambbo áššit länsirajalta!

– Ovdil kuittâg kullojii vorâs uđđâseh Säämist uáli ennuv. Tot še lâi pyeri, ete uđđâseh lohhojii olmânáál. Tääl oro, ete uđâslohhest iä lah pápáreh fáárust.

– Lii somá, ete iiđeedvuolgâttâsast kulá, magareh uđđaseh lää joođoost jieškote-uv enâmist. Yle Sápmi lii pyeri ton tááhust, ete muštaleh váldikodâlávt-uv. Mii säämist tábáhtuvá (sehe sämi- ete suomâkielân).

– Välddmeer ođđsid kâl koˊllje jeeˊres paaiˊǩim še, sääˊmǩiõllsaž radio lij odinakai ǩii mušttal saaˊmi ođđsid. Tuäivam tõid lââss.

Eres radiofalâldâh: Arkkâdâhsaavah láá tehálumoseh

Yle Säämi radiokanavast kullojeh meiddei Ellee Arkkâdâh -arkkâdâhsaavah, arkkâdâhrukkoos, muusikpuudah, párnáiohjelm Binna Bánna já SR Säämi já NRK Säämi radio-ohjelmeh.

Eromâšávt arkkâdâhohjelmeh ožžuu kuldâleijei kijttosijd.

– Ealli arkiiva buorre arkiivavásáhusat.

– Arkiivaságaid guldalan, dat buorit.

– Liikon guldalit boares sámegielprográmmaid, gullá maid olbmuid, geat leat vádjolan.

– Muhtimin heivejit boares ságat hui bures áigeguovdilis áššiide.

– Ellee Arkkâdah lii somá - piäsá kuulláđ uápis puáris ulmui saavâid já puáris särnumvyevi já tom, moh ääših láá lamáš tovle merhášittee. Teikkâ maht maailm lii muttum.

– Jie'lli arkiiv vuõlttõõzz lee puermõõzz. Musikkpodd i'lla nu'tt miõllǩiessi.

– Mon tuǩǩaam jiânnas jie'lli arkiivast.

– Lij šiõǥǥ kuˊvddled vuäˊmm sääˊmǩiõllsaž radiomainnsid še, tuäivam što nuõrttsääˊm arkiivprogramm juätkk.

SR Säämi já NRK Säämi vuolgâttâsâid ij liččii mottoom kuldâleijei mielâst tárbu vuolgâttiđ Yle Säämi kanavast.

– SR Sámi ja NRK Sámi sáddagat leat menddo guhkkin dábálaš olbmos! Namalassii midjiide geat ássát Suoma Sámis.

– Ruotâ- já tárukielâ kullojeh kale meendu ennuv.

– SR Säämi já váhá meiddei NRK Säämi ohjelmijn láá muu mušto mield lamaš váhá lijkás ennuv ruotâ- já tárukielâliih siskáldâsah ete toid puávtáččij kočodiđ sämikielâlâžžân. Toh pääccih váhá omâsin tondiet.

Kuldâleijein láá tuoivuuh meiddei muusik já párnáiohjelmij iähtun.

– Musihkkabottut lasi!

– Musihkabottus galggašii leat "muitaleaddji" doaimmaheaddji, gii muitala dan musihkkabihtás, mii čuojahuvvo.

– Mánáide eanet.

– Párnáid lii ohjelm, tot lii pyeri. Já ain jis finnee eenâb anarâškielâ kulluđ te pyeri.

Ubâ radiosiskáldâs: Lase suotâstâllâmohjelmeh, äššisiskáldâs já uđđâ falâlduvah

Kuldâleijeekoijâdâllâm loopâst ulmuin lâi máhđulâšvuotâ tuáivuđ Yle Säämi radiosiskáldâsâi iähtun maid peri halijdeh.

Motomeh kuldâleijeeh käibideh kuullâđ lase táválijd ulmuid já keppâ saavâid.

– Gánske eanet guoimmuhanprográmmat.

– Eambbo "geahppa" prográmmat, eambbo musihkka. Sámemusihkka!

– Háliidivččen eanet dábálaš olbmuid ságaid.

– In dieđe, dán gease leamaš olu anárašgiela jođiheaddjit sáddagiiguin, in ádde visot sin giela. Eanet nu dadjon "tema"beaivvit.

Uási kuittâg kääibid eenâb äššisaavâid já siärvudâhaašijd.

– Čuovvut, maid sámepolitihkkarat muitalit min birra máilmmis ja maid sii dahket.

– Eanet davvisámegielat sáddagat ja eanet resursa maiddái Eanodahkii vai doppenai gulloše eanet ságát ja ođđasat.

– Čoahkkimiid bidjat gullot radioi, dalle eanet olbmot gulaše, interneahtta čatná olbmo ovtta sadjái! Radio sáhttá guldalit biillas, ruovttus, bargguid siste jna.

– Guldalan uhccán sámegiel ođđasiid ja sáddaga, go in lean duđavaš, galgabet buoridit kvalitehta. Dearvvuođaiguin olmmoš, gii ii máhte go sámegiela ja suomagiela. Dainna in guldal, go čuojadit olu olgoriikkain musihka. Doaivvun maid livčče sálbmabottut dieđusge davvisámegillii.

– Eenâb kolgâččij leđe olmâ siskáldâs.

– Lase vuolgâttemäigi, lase toimâtteijeeh, sierâ politiik- já kulttuurtoimâttâsah! Takkâ <3

Yle Säämi kijttá váimulávt puohâid, kiäh västidii kuldâleijeekoijâdâlmân!

Yle Sääʹmjânnam radiokuvddleeji kõõjjõʹsse vaʹsttee õhttsa 96 oummu.

Yle Sääʹmjânnam õlmstõõtti påʹrǧǧmannu aalǥâst kõõjjõõzz, koon taavtõʹssân leäi seʹlvvted kuvddleejai juʹrddjid radioprograammi ääiʹji da siiskõõzzi pirr. Kõõjjõõzz vueiʹti tiuddeed Yle Sääʹmjânnam neʹttseeiʹdi pääiʹǩ, Sääʹmkultturkõõskõs Sajoozzâst Aanrest da Ijahis Idja -festivalâst Yle Sääʹmjânnam kåvvaz luʹnn. Vasttõõzz pueʹtte še pååʹšt mieʹldd.

Vasttõõzzin 76 leʹjje tâʹvvsäämas, 17 aanrõšǩiõʹlle da 3 nuõrttsäämas.

Vastteejin jõnnsumus vueʹss, miâlǥǥâd 80 proseent leʹjje neezzan. Vastteei leʹjje puk âʹǩǩjooukin. Viiššlumsen vaʹstteeš tâʹvvsäämas 46-60-ekkša da 31-45 ekkša, aanrõšǩiõʹlle vuâlla 15-ekkša da 31-45 ekkša di nuõrttsäämas 15-30 ekkša da 46-60 ekkša.

BIS: Äiggsab vuõltteemäiʹǧǧ da jeänab saaǥǥ Lääʹddjânnmest

Buorre Iđit Sápmi lij tâʹvvjânnamlaž tueʹlesvuõlttõs, mõõn tuåimtet õhttsažtuâjast Taar, Ruõcc da Lääʹddjânnam sääʹmradioivuiʹm. Buorre Iđit Sápmi –vuõlttõõzz vuõltteet arggpeeiʹvi čiâss 8.00-10:00 da tõn vuõltteet takainalla tâʹvvsäämas

Buorre Iđit Sápmi-vuõlttõõzz siiskõʹsse leʹjje kõõjjõõzz mieʹldd toođvaž 65 proseentt tâʹvvsääʹmǩiõllsa, 21 proseentt aanrõšǩiõllsa da 67 proseentt nuõrttsääʹmǩiõllsa vastteejin. Vuõltteemäigga lie toođvaž 61 proseentt tâʹvvsääʹmǩiõllsa, 36 proseentt aanrõšǩiõllsa da 100 proseentt nuõrttsääʹmǩiõllsa vastteejin.

Määŋgaž vastteei tuåivve tueʹlesvuõlttõõzz äʹlǧǧed juʹn čiâss 7 Lääʹddjânnam ääiʹj.

– Sátta galgá álgit 7 áigge.

– Diibmu 6 dahje 7 rájes.

– Táválavt kuldâlân radio aautost te viehâ harvii kuulâm vuolgâttâsast muide ko algâuási tondiet (vuosmuid 15-30 minuttid) ko jiem kuldâl radio pargoost.

Tuõivvi kueʹsǩǩe še tâʹvvjânnamlaž tueʹlesvuõlttõõzzâst õʹnnum ǩiõl.

– Buot sámegillii.

– Jos Ruoŧa beali sápmelaččain lea miella guldalit sámi ságaid ruoŧagillii. Iđit Sámis maid bijan dalle radio gitta. Dohkkehan visot sámi gielaid geavaheami. Váldogielat geavahuvvojit váldogielat prográmmain.

– Jiõm siltte nu'tt puärast tâ'vvsäämas. Puerab lecci jäänab nuõrttsäämas.

Vueʹss kuvddleejin kaiʹbbje tueʹliʹžže jeänab saaǥǥid Lääʹddjânnam beäʹlnn Sääʹmjânnmest.

– Dušše Suomabeali Sámi ođđasiid nugo ovdal ledje d. 8.30 ja 9.30. Dálhan lea dušše moadde sáni min beale Sámis! Manneson nu??

– Kolgâččij leđe eenâb äšši täin kuávluin, jeđe eenâb olmâ savâstâllâm. Suoma pele toimâtteijeeh kullojeh liijkás uccáá.

– Muu mielâst tot kolgâččij leđe eenâb kale meiddei mii jieččân sämikieláid ige tuš luoihâttum saavah Taažá tâi Ruotâ peln. Iđedist lii mielâ kuullâđ mii lii äigikyevdil, mut iänááš toh uážuččii leđe kepisub saavah.

Dearvva! Tiervâ! Tiõrv!: Mainstamǩiõl jueʹjje juʹrddjid

Dearvva! Tiervâ! Tiõrv lij Yle Sääʹmjânnam jiijjâs kõskkpeeiʹvvuõlttõs, mii ǩiõttʼtââll äiggpoddsaž aaʹššid säʹmmlai jieʹllmest. Vuõlttõõzzâst kuulât puk Lääʹddjânnmest mainstum kolmm sääʹmǩiõl. Dearvva! Tiervâ! Tiõrv vuõltteet arggpeeiʹvid čiâss 11.00–13.00.

Kõskkpeeiʹv vuõlttõõzz siiskõʹsse lie kõõjjõõzz mieʹldd toođvaž 59 proseentt täʹvvsääʹmǩiõllsa, 36 aanrõšǩiõllsa da 100 proseentt nuõrttsääʹmǩiõllsa vastteejin.

Vuõltteemäigga leʹjje toođvaž 47 proseentt tâʹvvsääʹmǩiõllsa, 29 aanrõšǩiõllsa da 100 proseentt nuõrttsääʹmǩiõllsa vastteejin. Kuvddleejai väʹlddtuõivv leäi, što kõskkpeeiʹv vuõlttõs leʹčči mâʹŋŋlest jeäʹǩǩääpeeiʹv.

– In astta guldalit. Áigi ii heive mu áigetávvalii.

– Ii leat astu guldalit.

– Vuolgâttâs puávtáččii vuolgâttiđ motomin ehidipeiviv teikkâ ehidist uddâsist, ko peiviv ij lah máhđulâš tom kuldâliđ.

– Koskâpeeivi ääigi jiem kiergân kuldâliđ radio meendugin ennuv. Ovdil vuolgâttâsah kullojii ehidâspeeivi, te lâi asto.

Tõt, što kõskkpeeiʹvvuõlttõõzzin kollai seäkkad di tâʹvvsääʹm-, aanrõš- da nuõrttsääʹmǩiõl, juâkk juʹrddjid.

– Buorre go leat buot golbma giella gullosis.

– Menddo olu nuortalaš- ja anárašgiella. Galggašii leat eambbo davvisámegiella.

– Gielat eai galggašii seaguhuvvot nu olu buot gielaide. Ain jo okta iežas sátta, man gávdná álkket.

– Jieijâs pase äigi anarâškielân maassâd.

– Mun jiem lijkkuu toos ete anarâš- já nuorttâlâškielâliih saavah iä puáđi innig jieijâs vuáhádum vuolgâttâsaaigij. Muu mielâst tot hiäjud anarâš- já nuorttâlâškielâlii palvâlus tääsi já lii maŋgáid vaigâdub kuldâliđ radio talle ko tot jieijâskielâlâš vuolgâttâs te tiäivá puáttiđ. Puoh sämikieláid jiešalnees kolgâččij leđe jieijâs oovtkielâlâš vuolgâttâs. Mudoi kale lii pyeri ete puoh sämikielah kullojeh eenâb paldluv, mut tot ij kolgâččij tábáhtuđ oovtkielâlii palvâlem keeppidmáin.

– Mun halijdiččim maassâd Anarâš-saavâid, mii ij liččii tegu baabel toornâ kielâsiävuttâs. Kale taggaar-uv uážžu leđe motomin, mut taan ääigi toopâm radio ko tot kulluuškuát.

– Lečči pueˊrab jõs vuäitči ouddǩiõtte tieˊtted ko lij nuõrttsääˊmǩiõllsaž vuõlttõs. A lij kuuitâǥ leämmaž šiõǥǥ kuvddled. Možat kaibbjam jäänab nuõrttsääˊmǩiõllsaž siiskõõzz.

Siiskõʹsse kuvddleei tuâiʹvve jeänab ouddmiârkkân mušttlâʹsttmõõžžid da õhttsažkåʹddaaʹššid.

– Eanet olbmuid jearahallat muitalusain ovddeš áiggiin, ovdamearkka dihte maid lea bargan, gos lea orron (nie ovddosguvlui). Iige duššiid skudját sáddagis.

– Sisdoallu sáhtášii leat muhtimin vel eambo servoša guoski áššiin.

– Eanet ságat Anáris, Eanodagas ja Vuohčus.

– Siämmáá ulmuuh sahhiittâlluu liijkás távjá. Eenikielâliih já eellilâm ulmuuh kolgâččii kulluđ eenâb.

Sohkaršohkka: Šuurmõs vueʹss kuvddleejin toođvaž

Sohkaršohkka – Sukkâršokki – Säähharšokk lij Yle Sääʹmjânnam nuõrr vuõrâsoummi radioprogramm. Säähharšookk vuõltteet juõʹǩǩ nelljdpeeiʹv čiâss 17:30-20:00 da oʹđđest seämma ääiʹj piâtnâc.

Nuõri prograamm siiskõʹsse leʹjje toođvaž 69 proseentt tâʹvvsääʹmǩiõllsa, 50 aanrõšǩiõllsa da 100 proseentt nuõrttsääʹmǩiõllsa vastteejin.

Vuõltteemäigga leʹjje toođvaž žǩ proseentt tâʹvvsääʹmǩiõllsa, 43 aanrõšǩiõllsa da 100 proseentt nuõrttsääʹmǩiõllsa vastteejin.

Määŋgaž kuvddleejin rämmše Säähharšokk sami pueʹrr programmân.

– Ii sáhte buoridit! Dat lea hui buorre!

– Doaimmaheaddjit leat movttegat ja áigeguovdilis fáttat!

– Sisdoallu lea buorre, sáhtášedje eanet guossit boahtit fitnat studios ságastallat.

– Pyeri sistuálu já somás toimâtteijeeh - hitruus savástâlmeh.

– Vuoi ko Sukkâršokki ličij jyehi peivi <3

Vueʹss kuuitâǥ lie obbžuurr prograamm siiskõʹsse.

– Menddo guhkki ja olu nihlisteapmi.

– Eanet ságat maiddái eará guovllus Sámi go Anáris.

– In leat duđavaš áibbas álot, fáttas gitta.

– Moadde geardde lean guldalan, muhto čuojahit beare olgoriikka musihka, jus livčče eanet sámegielmusihka.

– Kolgâččii leđe eenâb olmâ ääših maid muštâliđ.

Radioođđâz: Jeänab Sääʹmjânnam ođđâz, uuʹccab väʹlddõhttsažkååʹdd ođđâz

Yle Sääʹm radio-ođđâz koʹllʼje tâʹvvjânnamlaž radio-ođđsin Buorre Iđit Sápmi -vuõlttõõzzâst tueʹlää da Dearvva! Tiervâ! Tiõrv –vuõlttõõzzâst ciâss 12.

Ânnʼjõž radioođđâz lie nok, jordde 41 proseentt tâʹvvsääʹmǩiõllsa, 64 proseentt aanrõšǩiõllsa da 67 proseentt nuõrttsääʹmǩiõllsa vastteejin.

Jeänab Lääʹddjânnam Sääʹm ođđsid kaiʹbbje 56 proseentt tâʹvvsääʹmǩiõllsa, 50 proseentt aanrõšǩiõllsa da 67 proseentt nuõrttsääʹmǩiõllsa vastteejin.

Jeänab obb Sääʹmjânnam kuõskki ođđsid kaiʹbbje 53 proseentt tâʹvvsääʹmǩiõllsa da 36 proseentt aanrõšǩiõllsa vastteejin.

Jeänab väʹlddõhttsažkååʹdd kuõskki ođđsid kaiʹbbje 12 proseentt tâʹvvsääʹmǩiõllsa da 7 proseentt aanrõšǩiõllsa vastteejin.

Täk lååǥǥ kuâsttu še ǩeʹrjjlaž maacctõõzzin.

– Suoma Sámi ođđasat ledje dolin vuohkkásat ja fulloje álo beali áigge.

– Eambbo áššit länsirajalta!

– Ovdil kuittâg kullojii vorâs uđđâseh Säämist uáli ennuv. Tot še lâi pyeri, ete uđđâseh lohhojii olmânáál. Tääl oro, ete uđâslohhest iä lah pápáreh fáárust.

– Lii somá, ete iiđeedvuolgâttâsast kulá, magareh uđđaseh lää joođoost jieškote-uv enâmist. Yle Sápmi lii pyeri ton tááhust, ete muštaleh váldikodâlávt-uv. Mii säämist tábáhtuvá (sehe sämi- ete suomâkielân).

– Välddmeer ođđsid kâl koˊllje jeeˊres paaiˊǩim še, sääˊmǩiõllsaž radio lij odinakai ǩii mušttal saaˊmi ođđsid. Tuäivam tõid lââss.

Jeeʹres radiotaʹrjjõõzz: Arkiivsaaǥǥ lie vääžnai

Mij radiokanaalâst kuulât še Jieʹlli Arkiiv –arkiiv-vuõlttõõzz, arkiivsluuʹžv, musikkpoodd, päärnaiprogramm Binna Bánna da SR Sääʹm di NRK Sääʹm radioprograammid.

jeärben arkiivprograamm vuäʒʒa kuvddleejin späʹssbõõžž.

– Ealli arkiiva buorre arkiivavásáhusat.

– Arkiivaságaid guldalan, dat buorit.

– Liikon guldalit boares sámegielprográmmaid, gullá maid olbmuid, geat leat vádjolan.

– Muhtimin heivejit boares ságat hui bures áigeguovdilis áššiide.

– Ellee Arkkâdah lii somá - piäsá kuulláđ uápis puáris ulmui saavâid já puáris särnumvyevi já tom, moh ääših láá lamáš tovle merhášittee. Teikkâ maht maailm lii muttum.

– Jie'lli arkiiv vuõlttõõzz lee puermõõzz. Musikkpodd i'lla nu'tt miõllǩiessi.

– Mon tuǩǩaam jiânnas jie'lli arkiivast.

– Lij šiõǥǥ kuˊvddled vuäˊmm sääˊmǩiõllsaž radiomainnsid še, tuäivam što nuõrttsääˊm arkiivprogramm juätkk.

SR Sámi da NRK Sámi vuõlttõõzzid ij leʹčči måtam kuvddleejai miõlast taʹrbb vuõltteed Yle kanaalâst.

– SR Sámi ja NRK Sámi sáddagat leat menddo guhkkin dábálaš olbmos! Namalassii midjiide geat ássát Suoma Sámis.

– Ruotâ- já tárukielâ kullojeh kale meendu ennuv.

– SR Säämi já váhá meiddei NRK Säämi ohjelmijn láá muu mušto mield lamaš váhá lijkás ennuv ruotâ- já tárukielâliih siskáldâsah ete toid puávtáččij kočodiđ sämikielâlâžžân. Toh pääccih váhá omâsin tondiet.

Kuvddleejin lie tuõivvi še musiikk- da päärnaiprograammi vääras.

– Musihkkabottut lasi!

– Musihkabottus galggašii leat "muitaleaddji" doaimmaheaddji, gii muitala dan musihkkabihtás, mii čuojahuvvo.

– Mánáide eanet.

– Párnáid lii ohjelm, tot lii pyeri. Já ain jis finnee eenâb anarâškielâ kulluđ te pyeri.

Obbnes: Lââʹzz ǩeäʹppsõs saaǥǥid, äʹššsiiskõõzz da ođđ taʹrjjõõzz

Kuvddleeikõõjjõõzz looppâst oummin leäi veâl vuäittmõš tuåivvad Yle Sääʹmjânnam radiosiiskõõzzi vääras še mâiʹd sij pâi haaʹlee.

Måtam kuvddleei kaiʹbbje kuullâd lââʹzz takai oummui da ǩeäʹppsõs saaǥǥid.

– Gánske eanet guoimmuhanprográmmat.

– Eambbo "geahppa" prográmmat, eambbo musihkka. Sámemusihkka!

– Háliidivččen eanet dábálaš olbmuid ságaid.

– In dieđe, dán gease leamaš olu anárašgiela jođiheaddjit sáddagiiguin, in ádde visot sin giela. Eanet nu dadjon "tema"beaivvit.

Vueʹss kuuitâǥ kaiʹbbai jeänab äʹššsaaǥǥig da õhttsažkåʹddaaʹššid.

– Čuovvut, maid sámepolitihkkarat muitalit min birra máilmmis ja maid sii dahket.

– Eanet davvisámegielat sáddagat ja eanet resursa maiddái Eanodahkii vai doppenai gulloše eanet ságát ja ođđasat.

– Čoahkkimiid bidjat gullot radioi, dalle eanet olbmot gulaše, interneahtta čatná olbmo ovtta sadjái! Radio sáhttá guldalit biillas, ruovttus, bargguid siste jna.

– Guldalan uhccán sámegiel ođđasiid ja sáddaga, go in lean duđavaš, galgabet buoridit kvalitehta. Dearvvuođaiguin olmmoš, gii ii máhte go sámegiela ja suomagiela. Dainna in guldal, go čuojadit olu olgoriikkain musihka. Doaivvun maid livčče sálbmabottut dieđusge davvisámegillii.

– Eenâb kolgâččij leđe olmâ siskáldâs.

– Lase vuolgâttemäigi, lase toimâtteijeeh, sierâ politiik- já kulttuurtoimâttâsah! Takkâ <3

Yle Sääʹmjânnam späʹssbââʹšš pukid, ǩeäk lie vaʹsttääm kuvddleeikõõjõʹsse!

Yle Sámi radioguldaleaddjiid gažadeapmái vástidedje oktiibuot 96 olbmo.

Yle Sápmi almmustahtii borgemánu álggus gažadeami, man ulbmilin lei čielggadit guldaleaddjiid oainnuid radioprográmmaid áiggiid ja sisdoaluid birra. Gažadeami sáhtii deavdit Yle Sámi neahttasiidduid bokte, Sámekulturguovddáš Sajosis Anáris ja Ijahis Idja -festiválas Yle Sámi tealttá luhtte. Vástádusat bohte maiddái poastta mielde.

Vástádusain 76 ledje davvisámegillii, 17 anárašgillii ja 3 nuortalašgillii.

Vástideaddjiin stuorámus oassi, lagabui 80 proseantta ledje nissonolbmot. Vástideaddjit ledje buot ahkejoavkkuin. Viššalamosit goit vástidedje davvisámegillii 46–60-jahkásaččat ja 31–45-jahkásaččat, anárašgillii vuollel 15-jahkásaččat ja 31–45-jahkásaččat ja nuortalašgillii 15–30-jahkásaččat ja 46–60-jahkásaččat.

BIS: Árat sáddenáigi ja eanet ságat Suoma Sámis

Buorre Iđit Sápmi lea davviriikkalaš iđitradiosátta, mii doaimmahuvvo ovttasbarggus Norgga, Ruoŧa ja Suoma sámeradioiguin. Buorre Iđit Sápmi -sátta sáddejuvvo árgabeivviid diibmu 8.00–10.00 ja dat lágiduvvo dábálaččat davvisámegillii.

Buorre iđit Sápmi -sáddaga sisdollui leat gažadeami mielde duđavaččat 65 proseantta davvisámegielat, 21 proseantta anárašgielat ja 67 proseantta nuortalašgielat vástideaddjiin. Sáddenáigái leat duđavaččat 61 proseantta davvisámegielat, 36 proseantta anárašgielat ja 100 proseantta nuortalašgielat vástideaddjiin.

Máŋggat vástideaddjit sávvet iđitsáddaga álgit jo diibmu 7 Suoma áigge.

– Sátta galgá álgit 7 áigge.

– Diibmu 6 dahje 7 rájes.

– Táválavt kuldâlân radio aautost te viehâ harvii kuulâm vuolgâttâsast muide ko algâuási tondiet (vuosmuid 15-30 minuttid) ko jiem kuldâl radio pargoost.

Sávaldagat gusket maiddái davviriikkalaš iđitsáddagis geavahuvvon giela.

– Buot sámegillii.

– Jos Ruoŧa beali sápmelaččain lea miella guldalit sámi ságaid ruoŧagillii. Iđit Sámis maid bijan dalle radio gitta. Dohkkehan visot sámi gielaid geavaheami. Váldogielat geavahuvvojit váldogielat prográmmain.

– Jiõm siltte nu'tt puärast tâ'vvsäämas. Puerab lecci jäänab nuõrttsäämas.

Oassi guldaleaddjiin váillaha iđidii eanet ságaid Suoma beal Sámis.

– Dušše Suomabeali Sámi ođđasiid nugo ovdal ledje d. 8.30 ja 9.30. Dálhan lea dušše moadde sáni min beale Sámis! Manneson nu??

– Kolgâččij leđe eenâb äšši täin kuávluin, jeđe eenâb olmâ savâstâllâm. Suoma pele toimâtteijeeh kullojeh liijkás uccáá.

– Muu mielâst tot kolgâččij leđe eenâb kale meiddei mii jieččân sämikieláid ige tuš luoihâttum saavah Taažá tâi Ruotâ peln. Iđedist lii mielâ kuullâđ mii lii äigikyevdil, mut iänááš toh uážuččii leđe kepisub saavah.

Dearvva!: Hállangielat juhket oaiviliid

Dearvva! Tiervâ! Tiõrv! lea Yle Sámi iežas gaskabeaisátta, mii gieđahallá áigeguovdilis fáttáid sámemáilmmis. Radiosáddagis gullojit buot Suomas hállojuvvon golbma sámegiela.

Dearvva! Tiervâ! Tiõrv -sátta sáddejuvvo árgabeivviid diibmu 11.00–13.00.

Gaskabeaisáddaga sisdollui leat gažadeami mielde duđavaččat 59 proseantta davvisámegielat, 36 proseantta anárašgielat ja 100 proseantta nuortalašgielat vástideaddjiin. Sáddenáigái leat duđavaččat 47 proseantta davvisámegielat, 29 proseantta anárašgielat ja 100 proseantta nuortalašgielat vástideaddjiin.

Guldaleaddjiid váldosávaldat gaskabeaisáddaga ektui lea, ahte dat sáddejuvvošii maŋŋelabbos eahketbeaivve.

– In astta guldalit. Áigi ii heive mu áigetávvalii.

– Ii leat astu guldalit.

– Vuolgâttâs puávtáččii vuolgâttiđ motomin ehidipeiviv teikkâ ehidist uddâsist, ko peiviv ij lah máhđulâš tom kuldâliđ.

– Koskâpeeivi ääigi jiem kiergân kuldâliđ radio meendugin ennuv. Ovdil vuolgâttâsah kullojii ehidâspeeivi, te lâi asto.

Dat, ahte gaskabeaisáddagiin gullo seahkálagaid sihke davvisáme-, anáraš- ja nuortalašgiella, juohká oaiviliid.

– Buorre go leat buot golbma giella gullosis.

– Menddo olu nuortalaš- ja anárašgiella. Galggašii leat eambbo davvisámegiella.

– Gielat eai galggašii seaguhuvvot nu olu buot gielaide. Ain jo okta iežas sátta, man gávdná álkket.

– Jieijâs pase äigi anarâškielân maassâd.

– Mun jiem lijkkuu toos ete anarâš- já nuorttâlâškielâliih saavah iä puáđi innig jieijâs vuáhádum vuolgâttâsaaigij. Muu mielâst tot hiäjud anarâš- já nuorttâlâškielâlii palvâlus tääsi já lii maŋgáid vaigâdub kuldâliđ radio talle ko tot jieijâskielâlâš vuolgâttâs te tiäivá puáttiđ. Puoh sämikieláid jiešalnees kolgâččij leđe jieijâs oovtkielâlâš vuolgâttâs. Mudoi kale lii pyeri ete puoh sämikielah kullojeh eenâb paldluv, mut tot ij kolgâččij tábáhtuđ oovtkielâlii palvâlem keeppidmáin.

– Mun halijdiččim maassâd Anarâš-saavâid, mii ij liččii tegu baabel toornâ kielâsiävuttâs. Kale taggaar-uv uážžu leđe motomin, mut taan ääigi toopâm radio ko tot kulluuškuát.

– Lečči pueˊrab jõs vuäitči ouddǩiõtte tieˊtted ko lij nuõrttsääˊmǩiõllsaž vuõlttõs. A lij kuuitâǥ leämmaž šiõǥǥ kuvddled. Možat kaibbjam jäänab nuõrttsääˊmǩiõllsaž siiskõõzz.

Sisdollui guldaleaddjit sávvet eanet ovdamearkka dihte muittašemiid ja servodatáššiiid.

– Eanet olbmuid jearahallat muitalusain ovddeš áiggiin, ovdamearkka dihte maid lea bargan, gos lea orron (nie ovddosguvlui). Iige duššiid skudját sáddagis.

– Sisdoallu sáhtášii leat muhtimin vel eambo servoša guoski áššiin.

– Eanet ságat Anáris, Eanodagas ja Vuohčus.

– Siämmáá ulmuuh sahhiittâlluu liijkás távjá. Eenikielâliih já eellilâm ulmuuh kolgâččii kulluđ eenâb.

Sohkaršohkka: Stuorámus oassi guldaleaddjiin duđavaččat

Sohkaršohkka – Sukkâršokki – Säähharšokk lea Yle Sámi nuorra ollesolbmuid radioprográmma. Sohkaršohkka sáddejuvvo juohke duorastaga diibmu 17.30–20.00 ja nuppádassii seamma áigge bearjadaga.

Nuoraid prográmma sisdollui leat duđavaččat 69 proseantta davvisámegielat, 50 proseantta anárašgielat ja 100 proseantta nuortalašgielat vástideaddjiin. Sáddenáigái leat duđavaččat 73 proseantta davvisámegielat, 43 proseantta anárašgielat ja 100 proseantta nuortalašgielat vástideaddjiin.

Máŋga guldaleaddji rábmot Sohkaršohka erenoamáš buorre prográmman.

– Ii sáhte buoridit! Dat lea hui buorre!

– Doaimmaheaddjit leat movttegat ja áigeguovdilis fáttat!

– Sisdoallu lea buorre, sáhtášedje eanet guossit boahtit fitnat studios ságastallat.

– Pyeri sistuálu já somás toimâtteijeeh - hitruus savástâlmeh.

– Vuoi ko Sukkâršokki ličij jyehi peivi <3

Oassi goit leat duhtameahttumat prográmma dálá sisdollui.

– Menddo guhkki ja olu nihlisteapmi.

– Eanet ságat maiddái eará guovllus Sámi go Anáris.

– In leat duđavaš áibbas álot, fáttas gitta.

– Moadde geardde lean guldalan, muhto čuojahit beare olgoriikka musihka, jus livčče eanet sámegielmusihka.

– Kolgâččii leđe eenâb olmâ ääših maid muštâliđ.

Radioođđasat: Eanet Sámi, unnit váldoservodaga ođđasat

Yle Sámi radioođđasat gullojit davviriikkalaš Buorre Iđit Sápmi -sáddagis iđđes ja Dearvva! Tiervâ! Tiõrv -sáddagis diibmu 12.

Dálá radioođđasat leat doarvái, oaivvildit 41 proseantta davvisámegielat, 64 proseantta anárašgielat ja 67 proseantta nuortalašgielat vástideaddjiin.

Eanet Suoma Sámi ođđasiid gáibidit 56 proseantta davvisámegielat, 50 proseantta anárašgielat ja 67 proseantta nuortalašgielat vástideaddjiin.

Eanet olles Sámi guoski ođđasiid gáibidit 53 proseantta davvisámegielat ja 36 proseantta anárašgielat vástideaddjiin.

Eanet váldoservodaga ođđasiid gáibidit 12 proseantta davvisámegielat ja 7 proseantta anárašgielat vástideaddjiin.

Dát logut oidnojit maiddái čálalaš máhcahagain.

– Suoma Sámi ođđasat ledje dolin vuohkkásat ja fulloje álo beali áigge.

– Eambbo áššit länsirajalta!

– Ovdil kuittâg kullojii vorâs uđđâseh Säämist uáli ennuv. Tot še lâi pyeri, ete uđđâseh lohhojii olmânáál. Tääl oro, ete uđâslohhest iä lah pápáreh fáárust.

– Lii somá, ete iiđeedvuolgâttâsast kulá, magareh uđđaseh lää joođoost jieškote-uv enâmist. Yle Sápmi lii pyeri ton tááhust, ete muštaleh váldikodâlávt-uv. Mii säämist tábáhtuvá (sehe sämi- ete suomâkielân).

– Välddmeer ođđsid kâl koˊllje jeeˊres paaiˊǩim še, sääˊmǩiõllsaž radio lij odinakai ǩii mušttal saaˊmi ođđsid. Tuäivam tõid lââss.

Eará radiofálaldagat: Arkiivaságat leat dehálamosat

Yle Sámi radiokanálas gullojit maiddái Ealli Arkiiva -arkiivaságat, arkiivarohkos, musihkkabottut, mánáidprográmma Binna Bánna ja SR Sámi ja NRK Sámi radioprográmmat.

Erenoamážit arkiivaprográmmat ožžot guldaleaddjiin giitosa.

– Ealli arkiiva buorre arkiivavásáhusat.

– Arkiivaságaid guldalan, dat buorit.

– Liikon guldalit boares sámegielprográmmaid, gullá maid olbmuid, geat leat vádjolan.

– Muhtimin heivejit boares ságat hui bures áigeguovdilis áššiide.

– Ellee Arkkâdah lii somá - piäsá kuulláđ uápis puáris ulmui saavâid já puáris särnumvyevi já tom, moh ääših láá lamáš tovle merhášittee. Teikkâ maht maailm lii muttum.

– Jie'lli arkiiv vuõlttõõzz lee puermõõzz. Musikkpodd i'lla nu'tt miõllǩiessi.

– Mon tuǩǩaam jiânnas jie'lli arkiivast.

– Lij šiõǥǥ kuˊvddled vuäˊmm sääˊmǩiõllsaž radiomainnsid še, tuäivam što nuõrttsääˊm arkiivprogramm juätkk.

SR Sámi ja NRK Sámi sáddagiid ii livčče muhtun guldaleaddjiid mielas dárbu sáddet Yle Sámi kanálas.

– SR Sámi ja NRK Sámi sáddagat leat menddo guhkkin dábálaš olbmos! Namalassii midjiide geat ássát Suoma Sámis.

– Ruotâ- já tárukielâ kullojeh kale meendu ennuv.

– SR Säämi já váhá meiddei NRK Säämi ohjelmijn láá muu mušto mield lamaš váhá lijkás ennuv ruotâ- já tárukielâliih siskáldâsah ete toid puávtáččij kočodiđ sämikielâlâžžân. Toh pääccih váhá omâsin tondiet.

Guldaleaddjiin leat sávaldagat maiddái musihkka- ja mánáidprográmmaid ektui.

– Musihkkabottut lasi!

– Musihkabottus galggašii leat "muitaleaddji" doaimmaheaddji, gii muitala dan musihkkabihtás, mii čuojahuvvo.

– Mánáide eanet.

– Párnáid lii ohjelm, tot lii pyeri. Já ain jis finnee eenâb anarâškielâ kulluđ te pyeri.

Oppalohkái: Lasi guoimmuheapmi, áššesisdoallu ja ođđa fálaldagat

Guldaleaddjigažadeami loahpas olbmuin lei vejolašvuohta sávvat Yle Sámi radiosisdoaluid ektui maid ihkinassii hálidit.

Muhtun guldaleaddjit gáibidit gullat lasi dábálaš olbmuid ja geahppa ságaid.

– Gánske eanet guoimmuhanprográmmat.

– Eambbo "geahppa" prográmmat, eambbo musihkka. Sámemusihkka!

– Háliidivččen eanet dábálaš olbmuid ságaid.

– In dieđe, dán gease leamaš olu anárašgiela jođiheaddjit sáddagiiguin, in ádde visot sin giela. Eanet nu dadjon "tema"beaivvit.

Oassi goit gáibida eanet áššeságaid ja servodatáššiid.

– Čuovvut, maid sámepolitihkkarat muitalit min birra máilmmis ja maid sii dahket.

– Eanet davvisámegielat sáddagat ja eanet resursa maiddái Eanodahkii vai doppenai gulloše eanet ságát ja ođđasat.

– Čoahkkimiid bidjat gullot radioi, dalle eanet olbmot gulaše, interneahtta čatná olbmo ovtta sadjái! Radio sáhttá guldalit biillas, ruovttus, bargguid siste jna.

– Guldalan uhccán sámegiel ođđasiid ja sáddaga, go in lean duđavaš, galgabet buoridit kvalitehta. Dearvvuođaiguin olmmoš, gii ii máhte go sámegiela ja suomagiela. Dainna in guldal, go čuojadit olu olgoriikkain musihka. Doaivvun maid livčče sálbmabottut dieđusge davvisámegillii.

– Eenâb kolgâččij leđe olmâ siskáldâs.

– Lase vuolgâttemäigi, lase toimâtteijeeh, sierâ politiik- já kulttuurtoimâttâsah! Takkâ <3

Yle Sápmi giitá váimmolaččat buohkaid, geat vástidedje guldaleaddjigažadeapmái!

Nissonbáhpa válljen girkohearrá sadjásažžan bovttii máŋggalágan dovdduid Ohcejoga searvegottis. Nissonbáhpa válljema dihte searvegotti guhkesáigásaš girkoverdde ja luhkkár guđii iežas barggus, danin go son háliida eallit oskkus mielde. Son jáhkká dasa maid Boares testameanta dadjá nissoniid sajádagas; ahte nisson galgá jaskkodit searvegottis.

Ohcejohkalaš Máret Länsman mieđiha, ahte son maiddái lea dolin jurddašan, ahte nissonolmmoš ii sáhte bargat báhppan.

– Mun ovdal dalle dolin, dalle go ledje beare almmáiolbmošbáhpat dáppe Ohcejogas ja go min iežamet bearrašis lei vihaheami váile báhppa, ja de dás lávejedje nárrestit mu, ahte dis lea sogas báhppa. Mun lávejin vástidit daidda, ahte nissonbáhpa mun in goit dohkket.

Dál goittotge su jurddašeapmi lea rievdan. Länsman atná Ohcejoga nissonbáhpa Päivi Aikasalo buorrin.

– Lean molson iežan jurddamáilmmi, ja mu mielas orru ahte leango mun vehá duihmi, go lean nie dadjan dalle. Sonhan lea nu máilmmi čeahppi sárdnidit ja lahkonit min olbmuid, ahte ferten gal addit stuorra čuoggá min dálá nissonbáhppii. Ferten gal dadjat, ahte mun liikon sutnje olmmožin.

Ođđa báhppa lea barggán ja liekkus olmmoš – buktán olu searvegoddái

Ohcejoga searvegotti girkohearrá sadjásaš Päivi Aikasalo oažžu olu rámi Máret Länsmanis. Son oaivvilda, ahte Aikasaloin lea somá bargat ovttas.

– Ođđa báhpain lea leamašan álki oahpásmuvvat, háleštit ja guldalit su sártni, ahte son duođas lea leamaš álkes olmmoš. Orru ahte son lea buot olbmuide seammalágan, son lea dákkár vuollegaš ja vuogas olmmoš.

Searvegotti váldostivrra ságadoalli Väinö Guttorm lea seamma oaivilis Länsmaniin.

– Ođđa báhppa lea hui barggán ja liekkus olmmoš. Maid mun lean čuvvon, son lea leamašan oalle aktiivvalaš ja son duođai lea áŋgir bargat, lohká Guttorm.

Máret Länsman ja Väinö Guttorm leaba guktot fuobmán, ahte ođđa báhpa mielde maiddái ođđa olbmot leat movttáskan fitnat girkus.

– Son lea olu buktán min searvegoddái, lean vehá geahčadaddan, de nuorra olbmotge leat vuolgán eambo girkui ja girkoáššiide. Ja de son lea hirbmasit čorgen hávdeeatnama ja vehá maidge, illuda Länsman.

– Mun jáhkán, ahte maiddái ođđa olbmot, geat eai leat leamaš nu aktiivvalaččat girkus fitnat, de sii maid leat álgán fitnat girkus. Dieđusge leat maiddái máŋgasat, geat ovdal leat fitnan girkus, de sii eai oidno šat. Jáhkán, ahte girkus fitni olbmuid mearri ii leat statistihkalaččat rievdan, muitala fas Guttorm.

"Ferte gudnejahttit maiddái daid olbmuid, geat eai dohkket nissonbáhpa"

Váikko Väinö Guttorm čuožžu nissonbáhpa duohkin, son muittuha, ahte oskuáššit leat buohkaid persovnnalaš áššit. Son ádde sin, geat eai hálit boahtit girkui go eai dohkket nissonbáhpa.

– Mu mielas orru, ahte nissonbáhppa lea bures dohkken. Ferte goittotge gudnejahttit maiddái daid olbmuid, geat eai dohkket nissonbáhpa hommáid, eaige boađe girkui.

Päivi Aikasalo leage historjjá vuosttas nissonbáhppa, guhte bargá Ohcejoga searvegottis. Danin dat soaitá leat ártet máŋgasiidda, go nisson jođiha girku ja doallá ipmilbálvalusaid. Dál goittot searvegoddi lea hárjánišgoahtán dasa, oaivvilda Guttorm.

– Dáppe guovllus leat hárjánan dasa, ahte lea dušše almmáiolmmošbáhppa, sš galhan dat dieđusge máŋgasii lea várra vehá amas dilli, go nissonolmmoš bođii báhppan, čilge Guttorm.

Dáidaga ovddidanguovddáš TAIKE lea juohkán dáiddáriid veahkeruđaid. Veahkeruđa fidnii juohke ovccát ohcci, muitalit TAIKEs.

Dáiddadoaibmagottit leat juohkán oktiibuot 294 ođđa dáidda-veahkkeruđa, oktiibuot 11,5 miljon euro ovddas. Buot eanemusat veahkkeruđat juhkkojuvvojedje govvadáidaga, musihka, girjjálašvuođa sihke teáhterdáidaga olbmuide.

Veahkkeruđaid guhkkodat molsašuddá jagis viđa jahkái.

Sámedáiddariin ruđa fidniigga teahterbagádalli Pauliina Feodoroff ja musihkár Anna Näkkäläjärvi-Länsman. Feodoroff fidnii veahkkeruđa golmma jahkái ja Näkkäläjärvi-Länsman ovtta jahkái.

Geahča buot veahkkeruđaid fidnen olbmuid dás.

Suoma stáhtaráđđi gearggai duorastaga 31.8.2017 jagi 2018 stáhtabudjeahta válmmaštallamiin. Dan oktavuođas ráđđehus čilgii ruhtadoalloárvalusa váldolinnjáid ja maŋimuš lasáhusaid.

Ráđđehus addá iežas dárkilut budjeahttaárvalusa riikkabeivviide čakčamánu 19. beaivve. Dássážii lea geavahusas ruhtadoalloministeriia árvalus. Ministeriia budjeahttaossodaga hoavda Petri Syrjänen muitala, ahte rievdadusat dasa sáhttet boahtit. Ollu čuoggát mannet goittot seammaláganin ráđđehusa loahpalaš evttohussii.

Sámedikki dieđu mielde Sámedikki geavahussii livččii boahtte jahkái boahtimin binna lasáhus dán jagi budjeahta ektui.

– Mii leat diimmážis ožžon 150 000 euro lasi budjeahttaevttohusas. Dien dáfus lean hui duđavaš. Dat lea stuorra ruhta suomabeal Sámediggái, dadjá ságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio.

Guhkes gaska stáhta jahkásaš mearreruđas ja Sámedikki iežas ekonomiijaplana mihttomeriin

Sámedikki sávaldagat sámedoaimmaid joraheapmái oidnojit buoremusat Sámedikki doaibmaprográmma ja ekonomiijaplánas 2016 - 2019. Dán plána dálá Sámediggi dohkkehii nuppi čoahkkimisttis cuoŋománus 2016. Áššgirjji ekonomiija oasis jagiide 2017 - 2019 lea árvaluvvon ruhtadandárbun unnemustá 13 miljon euro jahkásaččat.

– Min válgabaji doaibmaprográmma budjeahttaoasis mii livččiimmet gáibidan dušše Sámediikki politihkalaš doaimmaid várás 4,5 miljon euro. Eará ruhtadárbbut dan evttohusas ledje oktiibuot badjel 13 miljon euro. Doppe leat máŋggalagan dárbbut nugo giella- ja kultuvrrabarggut. Dain sáhtašin loktet Giellagáldu bissovaš ruhtadeami, oahppamateriála buvttadeami, sosiála- ja dearvvasvuođa guoskevaš sámegielat bálvalusaid ja maiddái giellabeasseruhtadeami, máinnaša Tiina Sanila-Aikio.

Buorránan ekonomalaš dilli galggašii suonjardit sámedoaimmaidege

Suomas ekonomalaš ovdáneapmi lea dál stuorát go Eurohpás gaskamearálaččat. Ráđđehusa árvalusa mielde vuollaibáza ja vealgáiduvvan geahppánit. Sámedikki ságajođiheaddji mielas sámeáššiid ruhtadeapmi ii hedjon nu sakka, go máŋga eará suorggis dahká go leat heajos ekonomalaš áiggit. Dál go stáhta ekonomiia buorrána, de dan sávvá sámedikki ságadoalli oidnot maid sámeáššiin.

– Maŋimuš jagiid sámeáššiid ruhtadeapmi lea bisson dihto dásis, mii leat oaidnán eará sajiin garra geahpedemiid mearreruđain. Dál ekonomalaš dilli orro mannamin buoret guvlui ja sávvat, ahte dat oidno maiddái Sámedikki ja sámeáššiid ruhtadeamis.

Sanila-Aikio sávvá, ahte áŋgiris gulahallan ministeriaiguin veahkeha dilis.

– Mii guoská Sámedikki hálddahussii, de dál leat ožžon signálaid dasa, ahte fidnešeimmet eanet resurssaid bargodearvvasvuođas fuolaheapmái amas bargonoađđi gártat menddo lossadin, dadjá Tiina Sanila-Aikio.

Anára Menešjávrris lea 57-jahkášas almmái jávkan. Su leat maŋimuš oaidnán Gihttela geainnu alde lahka Menešjávrri lávvardaga, borgemánu 26. beaivve.

Albmás leat badjelis čáhppes váláštallanbuvssat, čáhppes-rukses flaneallabáidi, sevdnjeslágan collegebusir, gaibagahpir ja juolggis sus leat valáštallangápmagat.

Boles bivdá riŋget nummirii 040 541 7864, jus oaidná albmá dahje diehtá juoidá eará, mii laktasa jávkamii dahje albmái.

Eanan- ja meahccedoalloministeriija dieđiha, ahte ođđa ráddjehusat bohtet fápmui čakčamánu 10. beaivve, seamma beaivvi go eanalottiid meahccásteapmi álgá.

Ođđa ráddjehusaid vuođđun leat lottiid rehkenastin nu gohčoduvvon fuođđogolmmačiegagiin, sg. riistakolmiolaskennat. Lottit leat rehkenastojuvvon suoidne- ja borgemánu áigge. Rehkenastimiin lea boahtán ovdan, ahte eanalottiid bessen ii leat lihkostuvvan juohke sajis seamma bures. Muhtin sajiin bessen lea goittotge lihkostuvvan juobe buorebut go dábálaččat.

Hurri ja bakku ii oaččo bivdit Davvi-Suomas ollege. Čuvččá bivdin álgá čakčamánu 10. beaivve ja nohká golggotmánu loahpas.

Rievssahiid oažžu bivdit Eanodagas, Anáris ja Ohcejogas čakčamánu 10. beaivvi rájes gitta njukčamánu lohppii. Eará guovlluin rievssaha ii oaččo ollege bivdit.

Ođas beaiváduvvon 4.9. 2017 dii 8.48: Bajilčállagii lasihuvvon čuvčča ja bivddus dieđihii eanan- ja meahccedoalloministeriija.

Eamiálbmotdutkamuš lea oalle ođđa suorgi Helssega universitehtas. Dán čavčča dutkansuorggis álggii goalmmát jahki. Suorggi ovdii leat juo máŋgasat bargan. Veahkkeprofessor Pirjo Virtanen lassin Irja Seurujärvi-Kari, Lea Kantonen ja eará sin kollegat leat guhká ráhčan dan ovdii, ahte eamiálbmogiidda guoski dutkansuorgi rahppui oassin Helssega universitehta.

Eamiálbmotdutkamuša vuosttas jagiid áigge máŋgasat navde, ahte oahppolinnjá lea máŋggadieđalaš, moivves suorgi, mas váilu iežas identitehta.

- Eamiálbmotdutkamušas leat iežas metodat, teoriijat ja dat iežas oahpahanváimmus, viimmát olbmot leat áddemin, ahte mas dán min dutkamušas lea sáhka, illuda Virtanen.

Ovdal eamiálbmogat ledje dušše objeaktan

Ođđa veahkkeprofessor lea ožžon studeanttain ollu máhcahaga. Ovdamearkka dihte dan, man dehálaš lea, ahte Helssega universitehtas sáhttá studeret dál oahpuid, mat gieđahallet kritihkalaččat oarjemáilmmi diehtaga ja historjjá.

- Sáhttá dadjat, ahte universitehta- ja dieđamáilbmi leat dagahan ain vearrát váldegaskavuođaid, mat lea vealaheami duogábealde. Máŋggat álbmogat leat beare váldojuvvon mielde dutkamušaide nu, ahte sis eai leat jearran lobi. Eamiálbmotdutkamuš dasto oahpaha, mo sáhttá bargat ehtalaš ja dásseárvvosaš dutkamuša, deattuha Virtanen.

500 jagi ávvojahki Brasilias vuolggasadjin 

Pirjo Virtanen movttáskii eamiálbmotdutkamušas 2000-logu álggu bealde. Son lei jo nuorran beroštuvvan iešguđetlágan filosofiijain ja iešguđetlágan máilbmegeahččanoainnuin. Son deaivvai leat Brasilias, dalle go eamiálbmogat protesterejedje 2000-logu álggus.

Jagis 2003 Brasilias dolle 500-jagi doaluid das, go portugálialaččat jovde dahje nugo ieža dadjet gávdne 500 Brasilia. Dalle Virtanen fuomášii, ahte dat ášši lei dakkár, man gánniha dutkat.

- Eamiálbmogat háliidedje čájehit, ahte sii háliidit earálágan 500 jagi dás ovddosguvlui eatge dan seammá, mii lei leamašan nu vealaheaddji dan rájes, go kolonialisttat bohte Brasiliai, muitala Virtanen.

Virtanen máhcai Brasiliai jagis 2003 dahkat iežas nákkosdutkamuša. Son lea ovttasbargan Amozoniija eamiálbmotjoavkkuiguin dego apurinã-, manchineri ja huni kuin -álbmogiiguin. Su mielas dutkanbargu eamiálbmogiiguin vuođđuduvvo guhkesáigásaš, luohtehahtti gaskavuođaide.

Virtanen, guhte hállá njuovžilit earret eará portugála-, fránskka- ja sloveniijagielaid, hállá maid manchineri- ja apuirinãgielaid. Son lea buvttadan oahppogirjjiid dáid eamiálbmogiidda giittusin ovttasbarggus.

Suomas leat ollu sámejoavkkut, geaidda galggašii dál váldit oktavuođa

Sámiiguin Pirjo Virtanen ii lea vel bargan ovttas, vaikko sus lea viiddes fierpmádat, masa gullet lunddolaččat maid sámedutkit. Son ávžžuha dutkiid ovttasbargat sámejoavkkuiguin Suomas, erenomážit dálá politihkalaš dilis.

- Suomashan leat máŋggat iešguđet sámejoavkkut. Jus vuolggášin sámiid dutkat, de dálhan leat hirbmat ollu áššit jođus: Politihkalaš, áigeguovdilis gážaldagat, mat gusket erenomážit birrasa. Biras lea dehálaš, jus mis ii leat biras, de dalle ii leat eallin. Dutkit sáhtášedje dál dáid fáttáid guorahallat, smiehtađišgoahtá Virtanen.

Su mielas Suomas leat máŋga, báikálaš sámejoavkku, geaidda galggašii dál váldit oktavuođa, ja jearrat sin oainnuid earenoamážit birrasii guoski báhkka gažáldagaiguin. Okta dákkár báhkka áššiin lea Deanu gažaldat.

Beaiváduvvon 4.9.2017 dmu 14.43: lasihuvvon Areena-liŋka radiojearahallamii

Komissár Marko Ijäs Lappi bolesis muitala, ahte Ohcejoga ja Veahčatjoga lobihis bivdoášši manná njuolga áššáskuhttinvihkkehallamii suomag. syyteharkintaan.

Boles lea ovttas áššáskuhttiin,suomag. _syyttäjä, _mearridan ahte ášši manná njuolgá áššáskuhttinvihkkehallamii daningo boles dieđus lea, ahte lobihis bivdit eai áiggo máksit sáhkuid. Dat dárkkuha dan, ahte Veahčatjoga ja Ohcejoga lobihis bivdit besset gearregiidda nugo ledje háliidange.

Ášši manná áššáskuhttinvihkkehallamii lágamus áiggiid.

Lobihis bivdiid figgamuššan lea beassat gearregiidda

Lobihis bivdiid ulbmilin lea leamašan beassat gearreguššat áššiin, ja dan bokte rievdadit guolástanlága.

Veahčajoga guolástangotti ságadoalli Anne Nuorgam, guolástangotti ovddit ságadoalli Heidi Eriksen ja guolástangotti čálli Kati Eriksen ovttas 17-jahkásaš bártniinis Erke Erikseniin almmuhedje borgemánu álggus, ahte sii leat lobiheamet, stággobivdolobiid haga, guolástan Deanu oalgejogas, Veahčajogas suoidnemánu loahpas.

Maiddái Ohcejohkalaš Luobbal-Jovsset Esko, Esko Aikio dieđihii iežas bivdán lobiheamet Deanus borgemánu 8. beaivve. Aikio suohpui Guhkesluobbala bajágeahčái luossafierpmi, vaikko daiguin lea lohpi bivdit dušše 31.7. rádjai. Luobbal-Jovsset Esko almmuhii ieš sáimmas birra bolesii ja dagai áššis rihkusalmmuhusa. Aikio dieđihii borgemánu beallemuttus, ahte Ejb-guovddáža Deanu guollefávttat leat geassán lobihis fierpmi eret.

Saaʹmi ouddooumažvaali vaal-luʹvddkåʹdd mušttli piâtnâc jeäʹǩǩää, što sij juäʹtǩǩe såbbres õinn tän neäʹttlest.

Puõʹtti vuâra vaal-luʹvddkåʹdd norrââtt Čeʹvetjäurra såbbra seärad 6.9.2017.

Vaal-luʹvddkååʹdd saaǥǥtuõʹllʼjeei Hanna-Maaria Kiprianoff mušttal, što sij teâđte tõn såbbar mâŋŋa jeänab.

– Sååbbar ââʹnet Čeʹvetjääuʹrest 6. čõhččmannu  čiâss 12. Tän sââʹjest jeäʹp vuäitt jeänab teâđted, mušttal Kiprianoff.

Peejj-a täi vaali vääras ǩiõllärvstõõllâmjoouk?

Saaʹmi ouddooumažvaali võboršeʹǩǩpiijjmõš puuti 31. påʹrǧǧmannu. Sääʹmlääʹjj mieʹldd ouddooumaž feʹrttai jälsted sääʹmvuuʹdest da mainsted nuõrttsääʹmǩiõl.

Mõõnni vaalin eeʹjjest 2014 saǥstõʹlleš jiânnai saaʹmi ouddoummu ǩiõllsilttõõzz pirr. Ânnʼjõž saaʹmi ouddooumaž Tanja Sanila mušttli, što son lij jiõčč vaʹlljääm leeʹd ââʹnǩani nuõrttsääʹmǩiõl. Vaaʹlin 2014 raʹjješ koolm vaiddlõõzz, mõõk kuõʹsǩǩe Sanila ǩiõllsilttõõzz.

Täi vaali vääras vaal-luʹvddkåʹdd mieʹrrii mõõnni ǩiiđ, što sij alttee taarb mieʹldd ärvstõõllâmjoouk, koon tuâjjan lij teʹstted võboršiiʹǩǩi ǩiõllsilttõõzz. Näkkam ärvstõõllâmjoouk piijjmõš lij leämmaž vueiʹtlvaž ouddlõõzz vaaʹlin še, jos tõõzz lij leämmaž tarbb.

Kiprianoff mušttli mõõnni ǩiiđ, što ärvstõõllâmjoouk tuâjjan lij mainsted võboršiiʹǩǩivuiʹm säämas nuʹt võboršeeʹǩǩ vueiʹtte čuäʹjted siʹjji ǩiõllsilttõõzz.

Eeʹjj 2014 vaalin vaal-luʹvddkåʹdd ij teʹsttjam võboršiiʹǩǩi ǩiõllsilttõõzz ni vooʹps.

Menešjávrris jávkán almmái gávdnui vahkuloahpa áigge jápman, dieđihit Lappi bolesis.

57-jahkášas álmmai jávkkai badjelaš vahku áigi Anára Menešjávrris. Boles lea dutkamin siva albmá jápmimii.

Vuossárgga sáddejuvvo Yle tv1-kanálas MOT-prográmma diibmu 20.00, mas lea sáhkan bohccuid guohtoneatnamiid guorban.

Luondduriggodatguovddáš spesialdutki Jouko Kumpula árvvoštallá prográmmas boares bálggusortnega. Kumpula mielde dat ii bálval buoremusat guohtuneatnamiid geavaheami.

Kumpula mielas unna bálgosiid ovttastahttimiin dahje daid rievdademiin guhkedálážin sáhtášii beavttálmahttit guohtoneatnamiid geavaheami. Dát Kumpula mielas dagahivččii dan, ahte bálgosiin sáhtášedje leat beali eanet bohccot go dál leat.

Prográmmas buktet ovdan, ahte Suoma beale Lappi guohtoneatnamiid dili oaidná buoremusat Norgga rájás.

Loga eanet suomagillii MOT-prográmma sisdoalus dáppe.

Geahča MOT-prográmma Areenas dáppe.

Áidnalunddot ja máilmmi buoremus rádárortnega leat plánen juo logi jagi. Eiscat 3D-rádáriin galget dutkat lagašgomuvuođa ja dálkkádaga árktalaš guovllus. Ulbmil lea hukset anteannagittiid ja rádárstašuvnnaid sihke Ivgobahtii Norgga beallái, Bergforsii Ruoŧa beallái ja Gárasavvonii Suoma beallái.

Huksenmearrádus bođii viimmat geasi álggus, go riikkaidgaskasaš ruhtadeapmi sihkkarastojuvvui. Suopma, Ruoŧŧa ja Norga leat mearridan iežas ruhtadanoasis jo ovdalis. Ollásit fidnu boahtá máksit birrasii 70 miljovnna euro. Suoma oassi das lea 12,8 miljovnna euro. Stuorra-Britannia almmuhii borgemánus, ahte ruhtada prošeavtta 6 miljovnnain buddiin.

Soađegili geofysihka observatoria jođiheaddji Esa Turunen lea movtta, go prošeakta ovdána.

– Prošeakta lea dál virggálaččat beassan johtui ja jo dán vahkus mis lea álggahančoahkkin Romssas. Ivgobađas almmustahttet boahttevaš rádárstašuvnna galbba, vuođđogeađggi eat vel beasa dán jagi bealde muvret gostege, muitala Esa Turunen.

Ođđa dieđut guovssahasain

Eiscat-organisašuvdna dahje European Incoherent Scatter Scientific Association lea dutkan bajitáibmogearddi jo 30 jagi. Das leat stuorra anteannarádárat Soađegilis, Gironis ja Romssas. Ođđa 3D-rádár lea stuorra lávki ovddosguvlui.

Suoma bealde Gárasavvona guovllus ođđa Eiscat 3D-rádarstášuvdna dárbbaša ovtta hektára (100 m x 100 m) sturrosaš eatnanareála. Dan eanabihttái galget čáhkkehit 10 000 anteanna. Oktiibuot Suoma, Norgga ja Ruoŧa anteannagittiin leat 30 000 anteanna ja dat dahkáge rádáris áidnalunddoha olles máilmmis.

– Dáinna ođđa rádárortnegiin mii beassat dutkat guovssahasaid áibbas ođđa vugiin. Dákkár ii leat gostege eará sajis máilmmis. Vuorddán jo iluin go oažžut vuosttaš dutkanbohtosiid, muhto daid gal ferte vuos vuordit muhtin jagi, dadjá Turunen.

Testenrustet huksejuvvon jo Romsii

Romsii lea jo dán geasi áigge huksejuvvon EU-ruđain 91 anteanna testenrustet, man vuođul de besset de ráhkkanit álbma huksenbargguide.

– Rádárii bohtet oktiibuot 30 000 anteanna, nu ahte ferte gal bures ráhkkanit dasa. Rádár boahtá leat nu stuoris ja modearna, ahte dakkár ii leat goassege oba huksejuvvonge. Testenrustet lea dál gárvvis testenmihttidemiide, muitala Esa Turunen.

Čoahkkimastit vel gárasavvonlaččaiguin

Rádárprošeavtta olis johte jo mannan čavčča Gárasavvonis Lavivári guovllus ohcamin heivvolaš báikki anteannagieddái ja rádárii. Dalle mielde ledje maiddái Giehtaruohttasa boazodoallit. Sihke dutkiin ja boazodoalliin lea oktasaš oaidnu das, ahte rádárstašuvnna huksen ii oaččo hehttet boazodoalu.

– Ulbmilin lea, ahte mii čoahkkimastit vel dán čavčča mielde Gárasavvonis ja gullat báikkálaččaid ja boazodoalliid oainnuid. Mii hálidit rabas ságastallama ja dieđiheami dán rádárstašuvnna huksemis ja muitalit áigetávvala birra, ahte mii dáhpáhuvvá ja goas, dadjá Turunen.

– Huksenbarggut gal eai álgge vel dán jagi. Ferte vuos plánet ja gilvalahttit ja das manná sihkkarit olles boahtte jahki. Sihkkarit easka jagis 2019 beassat huksenbargguide. Gal das njeallje jagi gollá ovdalgo lea válmmas, muitala Turunen.

Rievdaduvvon 5.9.2017 diibmu 13.37. Lasihuvvon dieđut Stuorra-Britannia ruhtadanoasis ja Romssa testenrustega birra.

Giđđat 2018 besset mátkálaččat girdit Helssegis Eanodahkii oktii vahkus.

Girdivuorut álget njukčamánu goalmmát beaivve ja bistet gitta cuoŋománu 14. beaivve rádjái. Girdinbeaivi lea lávvordat. Girdivuorut leat hábmejuvvon nu, ahte iđđes girdi boahtá Helssegis Eanodahkii ja seammá beaivvi girdi máhccá Helssegii.

– Stuorimus nuppástus diimmá ektui lea, ahte mannan jagi girde guktii vahkus Helssegis Eanodahkii, ja dál girdet dušše oktii vahkus. Maiddái girdinsesoŋgga leat guhkidan čieža vahkkui, muitala Eanodaga ovddidanhoavda Hannu Autto.

– Guovtti molssaeavttus válljejuvvui girdinsesoŋgga guhkideapmi, daningo girdimiid ollislašmeari dahjege dan, ahte girdit boađášedje eanet Eanodahkii, lei váttis jođánis áigetávvaliin lasihit.

Autto maid namuha, ahte dát molssaeaktu lea maid eanet báikkálaš fitnodatdolliid miela mielde.

Helssega ja Heahtá ovddosmaŋos bileahtat leat jo vuovdemassii interneahtas. Autto mielas ovtta guvlui haddi Helssega ja Heahtá gaskkas lei govttolaš.

– Moadde beaivvi dássái guovllastin neahtas hatti, dat dáiddii leat ovtta guvlui 52 euro, doaisttážii oalle hálbái beassá, illuda Autto.

Heahtá girdingiettis leat ordnen njuolga oktavuođaid viidáset Heahttái, Gilbbesjávrái ja Ylikyrö Vuontispirttii. Hannu Autto oaidná goittotge vehá hástalusaid Helsset-Heahtá girdinvuoruid oktiiheiveheamis almmolaš johtolatoktavuođaiguin.

Dáppe dárkilut áigetávvalat Eanodat-Helsset girdivuoruide

Girdingieddi lea dehálaš Eanodahkii

Hannu Autto mielas lea dehálaš, ahte Eanodagas lea jođánis johtolatoktavuohta oaivegávpogii, Helssegii.

– Vaikko stuorimus oasi min girdimátkkošteaddjiin bohtetge Charter-girdiid bakte, de sávvamis girdiruvttuid ovttasbargooassebeliiguin gávdnet čovdosiid, mot bastet vel eanet ovddidit dábálaš girdinoktavuođaid Eanodahkii, árvala Autto.

Son lea hui positiivvalaš mielain Eanodaga girdingieddi boahttevuođa birra.

– Dál leat mátkefitnodagat vuovdán Charter-girdinvuoruid juo 7000 mátkálažžii, ja juovllaide lea goit vel áigi, dadjá Autto.

Diibmá badjel 20 000 juovlamátkálačča johte Heahtá girdingietti bokte.

Heahtá girdingiettis leat ordnen njuolga oktavuođat viidáset Heahttái, Gilbbesjávrái ja Ylikyrö Vuontispirttii. Hannu Autto oaidná goittotge vehá hástalusaid Helsset-Heahtá girdinvuoruid oktiiheiveheamis almmolaš johtolatoktavuođaiguin.

– Árraiđida girdinvuorru Helssegis lea hástaleaddji riikkaidgaskasaš mátkkošteddjiide. Geavatlaččat dat meinne dan, ahte mátkkošteaddji galgá juo ovddit eahkeda boahtit Helssegii ja idjadit doppe. Buoremusat dat girdinvuorru bálvala lullisuopmelaččaid, árvala Autto lávvordagaid árraiđida girdinvuoruid birra.

Ii vel diehtu bessetgo eanodatlaččat nuvttá girdit

Ovddit jagiin eanodatlaččat leat beassán nuvttá girdit Helssegii. Dat lea lihkosmuvvan daningo Eanodaga gielda lea máksán girdifitnodagaide nu gohčoduvvon dáhpadáhkidan mávssu. Gielda lea ovdal máksán girdifitnodagaide guoros čohkkánsajiid ovddas, vai girdinfitnodahkii eai boađáše beare stuora dáhpagat girdit Eanodahkii. Nu gohčoduvvon dáhpadáhkidanmávssu leat Eanodagas ákkastallan dainna, ahte Eanodaga girdingieddi livččii eanet anus, go dušše beare juovllaid Charter-girdiid dihte.

Eanodaga ovddidanhoavda Hannu Autto muitala, ahte boahtte giđđii Eanodaga gielda ii leat máksime makkárge dáhpadáhkidanmávssuid guoros girdinmášiinnaid ja girdisajiid dihte.

– Eanodaga gielda lea mearridan máksit girdimiidda doarjaga nu gohčoduvvon almmolaš bálvalusa geatnegasvuođain (sg. julkisen palvelun-velvoite) ja dan in bastte dadjat bessetgo eanodatlaččat dál nuvttá girdit dainna Helssegii, dadjá Autto ja joatká.

– Lea dieđus máŋggain áššiin gitta bessetgo eanodatlaččat nuvttá girdit Helssegii, inge dán muddu bastte maidege diekkáriid lohpidit.

Eanodagas mátkálaččat gávdnet vásáhusaid ja luondduráfi

Eanodaga giđđamátkálaččain stuorimus oasi leat suopmelaččat, árvala Autto. Autto sávaldat lea, ahte boahttevuođas oktavuođat maid olgoriikkaide doaimmale buorebut.

– Dat gii boahtá Eanodahkii, ohcá dáppe eakti vásáhusaid, autentalašvuođa ja luondduráfi. Eanodahkii bohtet maid ollu dakkárat, geat čuiget ollu, muitala Autto.

Autto sávvá, ahte Norrbottenis ja Finnmárkkus maid gávnnale Heahtá girdingietti.

– Ránnjáriikkaiguin sáhtášii leat olluge buorre ovttasbarggu, mieđiha Autto.

– Ovddit jagiin lea leamašan juogalágan ovttasbargu Guovdageainnu suohkaniin, dán ovttasbarggu sáhtášii fas ođđasit álggahit, namuha Eanodaga ovddidanhoavda Hannu Autto ovddidanjurdagin.

Anára gielddaráđđehus lea čoahkkimisttis 4.9. mearridan evttohit váldostivrii Anár gieldda ođđa čuvgehuhoavan Miikka Blomster.

Blomster válljema gielddaráđđehussii evttohedje jearahallijoavku ja gielddahoavda Toni K. Laine. Gielddaráđđehus bealistis evttoha válljejumi váldostivrii, mii dahká loahpalaš válljema.

Váldostivra gieđahallá ášši maŋŋebárgga 26.9.2017.

Čuvgehushoavdan leat ohcan 24 olbmo. Jearahallijoavku jearahalai 22.8. guhtta ohcci: Miikka Blomster, Virpi Veskoniemi, Tiina Nikander-Koivukangas, Kimmo Savolainen, Markku Varis ja Ilkka Korhonen.

Anára gielda ohcagođii čuvgehusdoibmii ođđa hoavdda dan maŋŋá, go dálá hoavda Irja Seppänen almmuhii iežas eretcealkimis miessemánus.

Anarâškielâ kielâpiervâlijn eellih iiviiaaigij já luándu miel. Tääl sii láá puđâldâm čohčâtaavlu. Máálám lii tábáhtum olgon.

– Olgon ko lii šiev šoŋŋâ, te ij taarbâš suoijiđ, muštâl kielâpiervâl Piäju jođetteijee Tiina Lehmuslehti.

Uási taavlu amnâsijn láá viežžâm luándust.

– Sareh láá rahtum heelmijn, moh láá čuoppum kuovdin, mut loostah láá viežžum olgon, seelvât Tinja Aikio, ohtâ taavlu rähtein.

Čohčâ ko nohá, te taavlu piäijoo siäinán

Taavlu valmâštuvvoo kuuloold. Jyehi ohhoost sii lasetteh toos maidnii. Luámáneh já sareh láá jo já čuávuvâžžân sii rähtih kuobbârijd. Toid sii rähtih kággást.

– Taat lii čohčâ taavlu. Tot lii vaalmâš ko čohčâ ko lii moonnâm já tot talle piäsá siäinán, iätä Lehmuslehti.

Párnááh láá puđâldâm meid muorâid.

Luonddudutkanguovddáža guohtoneanadutkamušas guorahallet boazoguohtoneatnamiin jeahkáliid, beziid, lahpuid ja eará šattuid. Dutkamuš dahkkojuvvo logi jagi gaskkaid ja dieđuid leat čoaggán vuosttas geardde 1995–1996. Nuppi geardde dutkamuš čađahuvvui jagis 2008. Maŋimustá alimus boazologuid birra leat mearridan jagis 2010.

Dutkamuša bohtosiid vuođul eana- ja meahccedoalloministeriija mearrida earet eará stuorimus boazologuid, muhto dutkamušas ožžot dieđuid oppalohkáige luonddu dilis.

– Logi jagi gaskkaid ministeriija geatnegasvuohtan lea dárkkistit boazologuid sturrodaga. Dat lea okta dán dutkamuša ulbmiliin. Muhto birasministeriija ja birasguovddáš čuvvot maiddái luonddu dili EU-direktiivva mielde, muitala luonddudutkanguovddáža spesiáladutki Jouko Kumpula.

Dutkansajit leat 20 davimus bálgosis 625.

– Buot bálgosiin gártejit satellihttagovaid vuođul guohtumiid meari ja dan nuppástusaid. Lagamusat lahppoguohtumiid viidodagaid nuppástusaid, lohká Kumpula.

Dutkamuša bohtosiid geavahit máŋgga láhkai

Sierra lágádusat bohtet geavahit guorahallama bohtosiid iešguđege láhkai, čilge Kumpula.

– Guovlohálddahusdoaimmahat (AVI) dárbbaša dieđuid guohtumiid meriin ja bálgosiid rájáin. Min iežamet dutkanbarggus (LUKE) leat geavahan dan. Dutkamuš laktása boazodoalu gánnáhahttivuhtii. Nuppástusaid sivat leat čielggaduvvon ja dan makkár eará áššit leat váikkuhan boazodoalu gánnáhahttivuhtii, miesseproseanttaide ja bohccuid deattuide.

– Buot bálgosiin gártejit maid eará eanageavaheami dahje infrastruktuvrra ja ássanguovlluid, ráhkkanusaid, ruvkkiid ja nu ain. Dutkamuš guorahallá, mo dat váikkuhit bálgosiid guohtoneatnamiidda ja guohtoneatnamiid geavahanvejolašvuođaide.

Badjeolbmot eahpidit

Bálgosat eai leat leamašan mielde dutkamuša plánemis dahje čađaheamis, muhto bálgosat leat ožžon gárttáid dutkansajiin. Dutkamušas sii leat rensken eret dakkár báikkiid, mat leat áiddiid siskkobealde dahje eai gula dábálaš guohtoneatnamiidda, muitala dutkamuša stivrenjoavkku lahttu, Sámi bálgosa boazoisit Harri Hirvasvuopio.

Buot bálgosiin eai leat nu duđavaččat válljejuvvon sajiide, dutkanbáikkit leat ovdamearkka dihtii guottetbáikkiin. Soađegili Sámi bálgosa boazoisit Harri Hirvasvuopio muitala, ahte sin bálgosis dutkansajit leat uhcán dihto guohtuneatnamiin.

– Min bálgosa siste leat uhcán dutkanbáikkit dálveguohtumiid alde, muhto doarvái guittotge ahte sáhttá veardidit ovddit dutkamuša bohtosiidda, lohká son.

Son lea gullan, ahte davibus eai leat nu duhtavaččat, muhto ii leat vel ságastallan singuin dárkilabbot.

– Lean gullan, ahte davibus leat dan mielas, ahte dutkanbáikkit leat válljejuvvon boastut, eanet in vuos dieđe, dadjá Hirvasvuopio

Dieđihangaskaoamit, dutkkit, badjeolbmuid fuolla birgenlágis

Boazodoallu ja guohtuneatnamat ságastahttet ollu. Maŋimuš áiggiid dieđihangaskaomiin leamašan máŋggalágan ságat áššis. Earet eará Yle MOT-prográmma giehtadalai boazoguohtumiid dili bajilčállagiin "Lohppii jursojuvvon Lappi" (sg. Loppuun kaluttu Lappi).

Báišduoddara bálgosis leamaš boazologuid birra olu digaštallan. Boazoisit Ari-Heikki Aikio mielas sin alimus boazolohku lea nu vuollin go dat birgenlági dihtii sáhttá leat.

– Jos min bálgosis vel geahpedit alimus boazologu, de dalle gal badjeolbmot fertejit ohcagoahtit eará bargguid, lohká Aikio.

Badjeolbmot ballet, ahte luonddudutkanguovddáža dutkamuša bohtosiid sáhttet geavahit sin vuostá. Sii dihtet, ahte boazu dárbbaša olu saji ja bohccot dulbmet áideguoraid ja justa diet sajit gollet buot eanemus. Go lea sáhka guohtoneatnamiid gollamis, de máŋggat dutkit čujuhit aiddo fal áideguoraide, ovdamearkka dihtii Eanodagas Norgga rájá alde.

Dutki: Eai dušše jeagelmihtideamit váikkut boazologuide

Badjeolbmot leat fuolas áššis, muhto dutki čilge, ahte dutkamuš ii okto váikkut boazologuid mearrideamis.

– Luondduguovddáža dutkamušas guorahallet maiddái eará eanageavaheami váikkuhusaid guohtoneatnamiidda ja alimus boazologuin mearrideamis váldojuvvojit viidát buot váikkuhusat vuhtii, lohká Kumpula.

Kumpula mielde alimus boazologuid guorahallá bargojoavku ja áššis mearridit dán bargojoavkku barggu vuođul. Barggus váldet vuhtii maid eará áššiid, eai dušše guohtoneanadutkamušaid ja jeagelmihtidemiid, muhto maid dan, mo guohtoneatnamiid molssodeami sáhttá ovddidit, mo eanageavaheami oasis sáhttá vejolaččat buoridit ja mat daid váikkuhusat leat. Ja maiddái kultuvrralaš, sosiálalaš ja ruđalaš váikkuhusaid lea buorre váldit vuhtii, čilge Jouko Kumpula.

Dutkanbohtosiid gieđahallet jagi 2018 loahpa rádjai. Dan maŋŋá bohtosat čájehuvvojit stivrenjovkui ja bálgosiidda ordnejit dieđihandilálašvuođaid. Luonddudutkanguovddáš LUKE dutkamuš almmustuvvá jagi 2019 loahpas.