Sámi Giellagáldu doaibmagoahtá Suoma beale Sámis dievas fárttain jo ođđajagimánus.

Sámediggi dieđiha, ahte Sámi Giellagáldu anárašgiela giellabargin lea válljejuvvon Henna Lehtola, nuortalaš giellabargin Mervi Semenoff ja davvisámegiela giellabargin Bigga-Helena Magga. Doaimmahatčállin lea válljejuvvon Hannele Sieppi. Sii buohkat álggahit ođđajagimánu áigge. Giellajuhkosat bargagohtet seamma áiggiid. Giellagáldu gaskaboddosaš jođiheaddjin joatká Marko Marjomaa.

Giellagáldui ohcagohte ođđa bargiid juovlamánus, go Suoma riikkabeivviid stáhtaruhtaváljagoddi mieđihii Giellagáldui 190 000 euro lasseruđa. Čakčat Suoma stáhta bušeahttaárvalusas Sámi Giellagáldu doibmii evttohedje 184 000 euro, mii lei dušše bealli dárbbašuvvon supmis. Dalle balle, ahte Giellagáldu doaimma šaddet geahpedit. Stáhtaruhtaváljagotti lasáhusa ánssus doibmii ožžo oktiibuot 374 000 euro, ja dainna ruđain Sámediggi sáhtii ohcagoahtit Giellagáldui bargiid olles dán jahkái.

Sámi Giellagáldu lea Sámi Parlamentáralaš ráđi vuollásaš orgána, mii seailluha ja ovddida sámegielaid kulturárbbi. Giellagáldu earret eará dohkkeha ođđa sániid, normere čállingiela, gáhtte giela, juohká dieđuid sámegielain, bargá báikenamaiguin ja nammabálvalusain, ja fállá giellarávvenbálvalusa. Giellagáldu bargá buot davviriikkain davvisáme-, lullisáme-, julevsáme-, anáraš- ja nuortalašgielaiguin.

Dan maid dábálaš olmmoš árgabeaivvistis ii vealttekeahttá oba jurddašge lea, makkár rolla gielas lea min eallimis. Giella ii leat dušše gulahallanneavvu, muhto meroštallá maiddái juohke olbmo identitehta, kultuvrralaš historjjá, árbbi ja muittuid.

Jahki 2019 lea oamastuvvon eamiálbmogiid gielaide. Ovttastuvvan Našuvnnaid ja Unesco koordineren temájagiin háliidit čalmmustahttit máilmmi duháhiid eamiálbmogiid gielaid ja daid sajádagaid birra máilmmi. Jagi áigge ordnejuvvojit máŋggalágan dáhpáhusat, maiguin háliidit loktet gielaid oidnosii – nu maiddái mis Sámis.

Temájagi koordináhtor hástala stáhtaid čalmmustahttit eamiálbmotgielaid

Norgga Sámedikki ságadoalli Aili Keskitalo ovddasta Árktalaš guovllu álgoálbmogiid, nugo sápmelaččaid ja inuihtaid, eamiálbmogiid gielaid temájagi stivrenjoavkkus.

Temájahki hástala earret eará almmolaš organisašuvnnaid ja stáhtaid giddet eanet fuomášumi eamiálbmogiidda ja sin gielaid diliide.

– Dáinna jagiin mii sáhttit hástalit eiseválddiid, fitnodagaid ja earáid searvat dán bargui, čoavdit hástalusaid ja nannet eamiálbmotgielaid. Jahki soaitá leat veahkkin daidda hástalusaide, mat ovdamearkan mis sámegielain leat.

– In jáhke, ahte mii nákcet čoavdit daid hástalusaid dán jagi siskkobealde, muhto jahki fállá midjiide buori vuolggasaji čalmmustahttit daid, deattuha Keskitalo.

Konsearttat, konferánssat ja eará dáhpáhusat

Eamiálbmogiid gielaid jagi olis ordnejuvvojit máilmmiviidosaččat iešguđetlágan dáhpáhusat dego konsearttat, giellakonferanssat ja eará sullasaččat. Norgga Sámediggi ordne juo guovvamánus vuosttas dáhpáhusa temájagi olis, muitala Aili Keskitalo. Norgga Sámediggi lea ožžon Norgga stáhtas ruhtadeami temájagi várás miljovnna ruvnnu.

Suoma bealde eai leat vel konkrehta plánat dáhpáhusaide, mat laktášivčče dán temájahkái, muhto iešguđet organisašuvnnat áigot doaimmaineaset loktet gielaid jahkeplánain guovddážii.

Ovdamearkka dihte Sámemusea Siida Anáris lea bidjan oktan váldoulbmilin loktet nuortalaš- ja anárašgielat doaimmaid.

– Ulbmilin lea, ahte 20 proseantta min dáhpáhusain dán jagi leat nuortalaš- ja anárašgielagat. Maiddái dieđáhusain ja bloggačállosiin mii áigut váldit eanet vuhtii nuortalaš- ja anárašgielaid, go dán rádjái davvisámegiella lea leamašan váldogiella, muitala museahoavda Sari Valkonen.

Sámi oahpahusguovddáš lea jagi plánain lokten giela siskkáldasat eanet oidnosii sihke ohppiid ja bargiid doaimmain. Skuvlaguovddáža lanjain vuhttojit ain eanet sámegielat ja ulbmilin lea fállát eanet oanehis sámegielkurssaid jagi áigge, dadjá Eeva-Liisa Rasmus-Moilanen.

Gielladorvočálli tipsat juohkehačča árgabeaivái: "Oahpahala juoidá ođđa ja geavat virggálaš bálvalusain sámegiela"

Suoma Sámediggi ii leat ožžon temájahkái sierra ruhtadeami doaluid ja dáhpáhusaid ordnemii. Sámedikki gielladorvočálli Anne Kirste Aikio ii oainne dán goittotge easttan dasa, ahte temájahki ii oidnošii dábálaš sápmelaččaid árgabeaivvis.

– Temájahki ii leat dušše diekkár, ahte mii vuordit , ahte mii midjiide boahtá, baicce dat lea midjiide buohkaide vejolašvuohta bargat sámegiela ovdii. Juohke okta sáhttá jurddašit, mo buoridit gieladili iežas árgabeaivvis ja dat lea hui buorre vejolašvuohta dasa, movttiidahttá Aikio.

Juo dál sosiála medias leat máilmmiviidosaččat lokten oidnosii eamiálbmotgielaid temájagi. Ovdamearkka dihte Twitteris olbmot birra máilmmi leat čalmmustahttán ja civkán eamiálbmotgielaid jagi birra. Máŋgasat leat maiddái lohpidan oahpahallat ovdamearkka dihte golbma sáni Ođđa-Selándda maoriid dahje Austrália aboriginálaid gillii.

Seammasullasaš doaimmaide maiddái Anne Kirste Aikio movttiidahttá sápmelaččaid fárrui. Buot daguide ii dárbbaš ásahit sierra fitnu, son dadjá.

Hástalan dál buohkaid dasa, ahte dán jagi iskkašeimmet ja bággešeimmet iežamet geavahit daid bálvalusaid, maid lahka midjiide dorvvasta. Anne Kirste Aikio, gielladorvočálli

– Máŋgasat leat bajidan, maid dábálaš olmmoš sáhttá dahkat. Miihan sáhttit bargat olu ieža, olu dakkára, masa ii dárbbaš leat prošeakta ásahuvvon. Lean oaidnán juo sosiála medias ovdamearkka dihte árvalusaid das, sáhtášiigo dán jagi áigge gii beare oahpahallat mannu eamiálbmotgiela. Dathan heive hui bures sámiide.

– Eatgo mii oahpahalašii mannu eará sámegiela, de mii ain buorebut basttášeimmet guldalit? Mu mielas diet lei hui buorre jurdda, ii gáibit eará go olbmos alddis dakkár resurssaid, smiehtada Aikio.

Aikio maiddái sávašii, ahte sápmelaččat morihivčče eanet dasa, maid juo dálá giellaláhka addá sámegielagiidda. Suoma virggálaš ásahusain geavahuvvo unnán sámegiella ja dasa son háliidage hástalit olbmuid.

– Miihan eat dávjá hálit geavahit bálvalusaid sámegillii, go dat lea nu váttis dat ášši, skovit leat nu mohkkái. Hástalan dál buohkaid dasa, ahte dán jagi iskkašeimmet ja bággešeimmet iežamet geavahit bálvalusaid, maid lahka midjiide dorvvasta. Dat maiddái sáhtášii leat dakkár dahku, man árgabeaivvis sáhtášii dahkat vai dat giella oidno, dadjá Aikio.

Makkár áššit váikkuhit gielaid jávkamii?

Máilmmis leat sulaid 7 000 eamiálbmotgiela, main váile 3 000 giela sáhttet jávkat.

Mo gielat iešalddes jávket dahje ealáskit máilmmeviidosaččat?

Sámegiela professor Ánte Aikio Sámi allaskuvllas muitala, ahte máilmmeviidosaččat leat máŋggalágan ovdamearkkat sierralágan giellaealáskahttindoaimmain. Oktan ovdamearkan son namuha Aotearoa maorigiela, mii lea ealáskahttojuvvon hui beaktilit.

Vel moaddelot jagi dassái Ođđa Selándda váldogiella eaŋgalasgiella duvddii measta ollásit maorigiela duogábeallái. Dál maorigielas lea goittotge šaddan bivnnut nuoraid gaskkas ja giellagurssat gesset juohke jagi olu olbmuid.

– Maorigielain máŋggat áššit leat lihkostuvvan bures ja giella lea nanosmuvvan, Aikio muitala.

– Doppe leat vuolgán innovašuvnnat, nugo giellabeasit ja eará metodat, mat leat váldojuvvon eará guovlluin atnui.

Vaikko buorit ovdamearkkat leat, duohtavuohta addá hui pessimistalaš gova máilmmi gielaid dilis. Professor Ánte Aikio muittuha, ahte dutkamušat čájehit, ahte stuorámus oassi máilmmi gielain sáhttet jávkat lagaš boahttevuođas.

– Mis leat olu birra máilmmi lihkostuvvan revitališuvnna figgamušat, muhto nuppe dáfus ferte muitit, ahte stuorámus oassi dáin máilmmi áitatvuloš gielain eai leat systemáhtalaš figgamušaid olis ealáskahttojuvvon, dadjá Aikio.

Gielaid jávkamii váikkuha máilmmi dilli.

– Giellajávkama sáhtášii bures veardidit biologalaš šlájaid ja ealliid jávkamii. Vuođđooaidnu das lea, ahte lunddolaš albmanus, mii dáhpáhuvvá lea, ahte das ii leat miige erenomážiid. Duohtavuohta lea, ahte otnábeaimáilmmis ja modearna áiggis leat dáhpáhuvvan proseassat, mat leat dagahan dan, ahte hui stuorra mearri gielain leat šaddan áitatvuložin dahjege jávkamin, muitala Aikio.

Maiddái váldoálbmoga doaladumit unnitlogu gielaid ektui leat váikkuhan gielaid jávkamii. Dábálaččat olbmuin ii leat diehtu das, makkár konkrehta duohtavuohta minoritehta giela hállis lea, ja dat maid dárbbašuvvošii giela ealáskahttimis, muitala Aikio iežas vásáhusaidis birra.

– Máŋggain lea dakkár doaladupmi, ahte giella lea dušše kommunikašuvnna gaskaoapmi, ja jos mii nu minoritehta giella jávká, de das ii leat nu stuorra mearkkašupmi, go dat olmmoš sáhttá kommuniseret mannu eará gillii. Olbmos soaitá váilut diehtu, ahte gielaid sáhttá oaidnit maiddái eará perspektiivvas, ja unnitlogu gielain leat vel earálágan árvvut ja oainnut mat láktasit gielaide, loahpaha Aikio.

Oodi ii leat gávdnan sámegielat girjjiid

Juovlamánus rahppojuvvon Helssega guovddášgirjerádju Oodis leat dál hui unnán sámegielat girjjit. Mánáidgirjjit leat moaddelogi, muhto rávesolbmuide leat fállun dušše vihtta sierra čáppagirjjálašvuođagirjji. Oodis lohpidit háhkat sámegielat girjjiid lasi dakkaviđe go daid ožžot, muitala guovddášgirjeráju hoavda Anna-Maria Soininvaara. Sii eai leat fidnen sámegielat girjjiid ovdal rahpama.

– Sámegiela girjjiid buohta mis váidalahtti lea dakkár dilli, ahte eat leat sáhttán skáhppot daid ovdal rahpama go dušše muhtimiid. In dieđe masa dat laktása, muhto varrasamos sámegielat girjjit eai leat fidnemis, čilge Soininvaara.

Ohcejoga gielddaráđđehus hálida bajidit sámegiela giellalasi

Ohcejoga gielddaráđđehus lea mearridan bajidit sámegiela giellalasiid čuovvovaš jagi bušehttii. Njálmmálaš gielladáiddu giellalassi badjána 50 euroi ja girjjálaš dáiddus, mii čájehuvvo gaskadási gielladutkosiin, máksojuvvo 150 euro.

Ohcejoga gielddastivra gieđahallá otne vuossárgga dán jagi bušeahta ja investerenplána čoahkkimisttis, mii álgá diibmu 12.

Olgoriikkalaš almmáijoavku doarui Levis

15–20 duiskalaš ja hollándalaš albmá dorro vahkkoloahpas lávvardatija restoráŋŋa olggobealde Levis. Maiddái restoráŋŋa fákta cábmehalai, go geahččalii mannat doarruid gaskii. Son šattai geavahit gássacirgganasa ráfohit dili, muitalit bolesis.

Sámi allaskuvllas álgá buohccidivššároahppu jagis 2021

Jagis 2021 álgá sámi buohccidivššároahpu Sámi allaskuvllas Guovdageainnus, muitala rektor Gunvor Guttorm Altapostenis. Allaskuvla plánegoahtá dál oahpuid fágalaš sisdoalu. Plána gárvána guovvamánus. Golbma jagi bisti oahpuin leat 25 oahpposaji.

– Sámi servodagas lea stuora dárbu sámegielat buohccidivššáriidda, lohka Guttorm.

Jus háliida návddašit dán jagi Skábmagovat-filbmafestiválas earáge dáiddasuorggis go filmmain, de dasa lea dál buorre vejolašvuohta.

Skábmagovat-filbmafestivála buvttadeaddji Taru Arrela muitala, ahte dán jagi prográmmas lea olu eanet livemusihkka fállun go ovdal. Musihka gullet sihke filbmačájáhusas, konsearttas ja maiddái festiválaklubbas.

– Ovddalgihtii vuvdojuvvon bileahtaid meriin mii oaidnit, ahte olbmuin lea beroštupmi earáge dáiddasurggiide go dušše filmmaide. Dát addá midjiide signála, ahte boahttevuođasge mii boahtit fállat filmmaid lassin maiddái musihka, lohpádallá Arrela.

Historjjá vuosttas, iežas skábmaklubba čohkke festiválagussiid oktii

Skábmagovat-filbmafestivála buvttadeaddji Taru Arrela čilge, ahte filmmat leat juohkehažžii hui persovnnalaš vásáhus ja lea buorre beassat juogadit daid dovdduid ja jurdagiid, maid filmmat buktet. Danin Skábmagovat ordne historjjá vuosttas, iežas festiválaklubba, Skábmaklubba. Klubba ordnejuvvo sihke bearjadaga ja lávvardaga.

– Skábmaklubba doivot buktit oktii festiválagussiid ja návddašit festiváladovddus ovttas, musihka vehkiin.

– Skábmaklubba ordnejuvvo Sajosis sihke bearjadat ja lávvardateahkeda. Skábmaklubbas loaiddastit earret eará Ulla Pirttijärvi-Länsman, Hilda Länsman ja Teho Majamäki. Klubbas lea vejolaš maid oaidnit nuorra sámenissoniid DJ-kollektiiva Article 3. Dárkilut prográmma almmustahttojuvvo dán vahkus, muitala Arrela.

Ánnámáret ja Wimme musihkkanástin

Bearjadaga lea vejolašvuohta vásihit guokte dáiddasuorggi oktanaga, namalassii filmma ja musihkka. Bearjadaga čájehuvvo beakkán jávohisfilbma Laila. Dasa buktiba jienaid Wimme ja Rinne guhte čuojaldahttiba filmma.

Čuojaldahtton filmma čájáhus lea bearjadaga 25.1.2019 dii 19:15 Sajosis.

Lávvardaga 26.1.2019 dii 20 fállun lea Ánnámáreha konsearta Sajosis. Preassadieđáhusas muitalit, ahte Anna Näkkäläjärvi-Länsman konsearta doalvu govahallojuvvon duoddariidda. Nieguid duovdagat -konseartta jietnamáilmmis ovttastuvvet dološ ja dáláš áigi, nappo konsearttas ovttastahttojuvvojit árbevirolaš ja modearna elemeanttat. Konseartta áigge oaidninláhkai leat maiddái Marja Viitahuhta videoduojit.

– Lea gelddolaš bovdet olbmuid min konsertii go jietnamáilmmi, man mii leat ovttas musihkkáriiguin huksen, buktá mu musihka ovdán aivve ođđa hámis. Maiddái konseartta temá lea munnje dehálaš. Dat ovdanbuktá jurdagiiddán modearna ja árbevirolaš kultuvrra deaivvadeamis, muitala Anna Näkkäläjärvi-Länsman.

Dáppe gávnnat Skábmagovaid prográmma.

Leago dán varradáigái juo lasihuvvon sálti? Naba maid jáffuid daidda galgá bidjat?

Dákkár gažaldagaid sáhtii gullat Vuohčus Mokta-viesus lávvardaga, go SámiSoster -searvi ordnii dalle Gohkket ja smáhket -dáhpáhusa. Dáhpáhussii ledje čoahkkanan nuppelohkái goahka ja herskostalli.

Heija Ánne, Anni Äärelä čájeha earáide, ahte mo čoliid galgá deavdit.

Čoallái son leaiku varradáiggi ja coggá ollu buoiddi, mii addá smáhka. Veahkkin sus lea čoliid deavdimin Helli Alakorva ja Hilkka Magga.

– Čanasmat duokko dan čoali gitta, rávve Äärelä nuorabuid.

Seamma áigge uvdnaguoras čoliid lovttohallá kástarullii Rauna Triumf. Son čukkoda čoliid, go orrot bohtaneamen menddo sakka.

– Jus dain lea áibmu, de dat báhcet govdut. Čoalit eai duoldda, eaige givssa, muitala Triumf.

Triumf dadjá, ahte varračoliid ferte giksadit diimmu veardde vai šaddet buorit.

Ulbmil fállat vejolašvuođa málestit ovttas

Gohkket ja smáhket -dáhpáhusa ulbmil lei ovttastallat ja fállat vuorrasut ja nuorát geardái vejolašvuođa beassat málestit árbevirolaš sámi borramušaid. Mokta-viesu jođiheaddji Inga Äärelä dadjá, ahte vuohččulaččat ledje ieža sávvan dákkár dáhpáhusa.

– Ordniimet dán vai min áhkut, ádját ja mánát besset borrat árbevirolaš sámeborramuša ja besset vel ovttas málestit. Mii leat márfon, steiken vuoivasiid ja vuoššan biergomállása, Inga Äärelä muitala.

Äärelä dadjá, ahte olbmuide lea dehálaš beassat háleštit go ovttas málestit.

– Olbmot besset hállat das, ahte mo giige láve bargat ja mo lea oahppan ruovttus málestit, Äärelä lasiha.

Anni Äärelä doarju Mokta-viesu jođiheaddji jurdagiid das, ahte lea dehálaš ovttas beassat mállásiid ráhkadit.

– Ii dárbbaš okto borrat ja biebmu lea olu njálgásut. In mun dieđe manne dat biebmu lea njálgásut go eanet dahje moattis leat ráhkadeamen dan, muhto nu dat lea, čaimmiha Heija Ánne.

"In leat máŋgga jahkái borran márffiid"

Sápmelaš borramušárbevieru vuođđun leat luondu ja luonddu attáldagat. Maiddái jagi áiggit váikkuhit dasa, maid olbmot lávejit kástarullii bidjat ja borrat.

Bohccobiergu ja márffit gullet earenoamážit čakčii ja dálvái go dalle lávejit njuovadit. Inga Ääreläge lei ráhkkanan Gohkket ja smáhket -dáhpáhussii juo čavčča rájes.

– Mun lea čakčat viežžan čoliid ja vara njuovahagas.

Äärelä muitala, ahte árgabeaivvis olbmot eai šat šatta nu dávjá šat márfut. Vuohččulaš Hans Kitti geahčada málesteaddjiid buriin mielain, go das leat juo áiggit go maŋimustá márffiid leat smáhken.

– In leat várra moatti jahkái márffi borran, muitala Hans Kitti.

Go viimmat márffit ja bierggut leat giksan, de Kittige čohkke tallerkii moadde varramárffi, vuoivvasbiđđosa, biergguid ja bohtásiid. Mojunjálmmiid smáhke biepmu, man lea vuordán iđit rájes.

– Gal lea juo buorre, hyvä, Kitti deattasta go beassá viimmat smáhket hersko.

"Dasa ferte muitit hállat sámegiela", savkkuheaba nieiddaguovttos go amas olmmoš, doaimmaheaddji, boahtá luohkkái. Mánát leat ikte lohkan Mumeniid diidadálvi -girjji ja dál sii leat buđaldeamen ovttas luohká seaidnái távvala máidnasis.

Áile-Kirste Lokki rámiida iežas luohkás ja ávžžuha earáidge boahtit suinna seammá luohkkái.

– Dat lea dárbbašlaš, ahte mun beasan hállat, go mun lean Áile-Kirste, de mun beasan hállat mu áhkuin sámegiela. Ja ahte dat bissu dat sámegiella. Bissu ortnegis, lasiha Lokki.

Sámegielat oahpahusa plánejedje guhkká Helssegii. Mannan giđa plánat šaddagohte duohtan ja vánhemat illudedje.

Čakčat dasto Pasila vuođđoskuvllas álggiige vuosttas háve sámeoahpahus. Dál oahppit leat jo vihtta. Bealle jagis mánáid gielladilis oidno nuppástus, muitala sámeluohká oahpaheaddji Milla Pulska.

– Lea dieđusge nanosmuvvan ja dat lea dehálaš, ahte dáppe oaivegávpotguovllus dál oažžu sámegielat oahpahusa.

Jus háliida iežas máná Pasila vuođđoskuvlii boahtte čavčča, de dál lea áigi almmuhit su. Almmuhanáigi lea gitta 23.1.2019 rádjái. Oahpahussii sáhttá ohcat maiddái eará guovlluin oaivegávpogis, go dušše Pasilas.

– Gal mun sávan, ahte mis leat eanet oahppit dasto boahtte čavčča. Dál dušše vánhemat ožžot váldit oktavuođa muinna ja min skuvlii, rektorii Maria Uutaniemii, jus gáibida lassidieđuid, de dan gal oažžu.

Áiguba lasihit olles skuvllas diđolašvuođa sámegielas ja kultuvrras

Rektoris ja Pulskas leat olu plánat boahttevuhtii. Dás duohko, juohke vahkus, juohke luohkká boahtá oahppat juoidá ođđa sámiid birra, muitala Pulska.

– Mii háliidat, ahte sámegiella ja kultuvra oidno olles Pasila vuođđoskuvllas. Mun álggán sáddet juohke vahkus dakkár pakeahta, man vehkiin mánát sáhttet hárjehallat dahje oahpásmuvvat sámegillii ja kultuvrii.

– Mii áigut maiddái čalmmustahttit sámiid álbmotbeaivvi ja ordnet dáppe dáhpáhusa. Áigut bovdet gean nu sámi artistta deike ja mii lávlut Sámi soga lávlaga, muitala Pulska.

Aslan Laiti čuohpada hui dárkilit govaid, maid son galgá liibmet Mumeniid diidadálvi -távvalii. Son gal áinnas rávve boahttevaš vuosttasluohkkálaččaid boahtit deike skuvlii.

– Dannego dáppe sáhttá oahppat oalle olu áššiid, dego matematihka ja eatnigiela ja lohkanleavssuid, ákkastallá Laiti.

Sámenuoraid dáiddadáhpáhus sirdojuvvo Anárii Gáregasnjárgga skuvlla sisáibmováttisvuođaid dihte

Dán jagaš Sámenuoraid dáiddadáhpáhus ordnejuvvo Anáris, Sámekulturguovddáš Sajosis, iige Gáregasnjárgga skuvlla máŋggadoaibmahálla Njálas nugo ovdal lea dieđihuvvon. Gáregasnjárgga skuvllas leat gávnnahan vearrás sisáibmováttisvuođaid. Dan dihtii skuvla, Ohcejoga gielda ja Sámedikki skuvlen- ja oahppamateriálalávdegoddi leat soahpan áššis. Sihke Sámediggi ja Ohcejoga gielda šállošit dili. Sámenuoraid dáiddadáhpáhus ordnejuvvo cuoŋománu 10. ja 11. beaivve.

Ohcejoga váldostivra bajidii sámegiela giellalasiid buriin muniin

Ohcejoga gielddastivra lea ievttá čoahkkimisttis mearridan bajidit sámegiela giellalasiid. Njálmmálaš gielladáiddu giellalassi badjána 100 euroi ja girjjálaš dáiddus, mii čájehuvvo gaskadási gielladutkosiin, máksojuvvo 150 euro. Njálmmálaš dáiddus leat ovdal máksán vádjit 11,77 euro mánus ja njálmmálaš ja girjjálaš dáiddus 15,14 euro mánus.

Nákkosdutkamuš sámiid oassálastimis eanageavaheamis mearrideapmái

Filosofiija magisttar Inker-Anni Sara nákkáhallá boahtte bearjadaga, ođđajagimánu 18. beaivve Jyväskylä universitehtas sámiid oassálastimis eanageavaheami guoski gažaldagain. Sara lea guorahallan badjeolbmuid vejolašvuođaid leat mielde mearrádusaid dahkamis.

Sara giehtadallá nákkosdutkamušastis maid ILO 169-soahpamuša dohkkehanproseassa. Su oainnu mielde máŋggaid badjálas gažaldagaid, siidoproblematihka ja vuollegažaldagaid jorahallan dagahedje diehtomoivvi, mii bissehii soahpamuša ratifiserema Suomas. Sara dutkamuša mielde olu fuopmášumi ožžo sápmelaš meroštallan ja válddi geavaheapmi, mii eastá eamiálbmogii miehtemielalaš mearrádusaid dahkama. Ratifiseren adnojuvvui riskan ja danin gáibiduvvojedje ođđa ja áiggi váldi váikkuhusaid árvvoštallamat, lohká Sara.

Sávzaguođoheaddjin geassái

Otne rahpasa ohcan Meahcceráđđehusa sávzaguođoheaddjin. Sámis báikkit sávzzaid guođiheaddjin leat Deanuleagis Jeagelveagis ja Leammis Gábe Jon báikkis. Ohcamuša sáhttá dahkat neahta bokte Meahcceráđđehusa siidduin.

Ohcejoga váldostivra mearridii vuossárgga hukset gildii golbma ođđa skuvlla: Ohcejohnjálbmái, Gáregasnjárgii ja Njuorggámii, ja daid lassin velá ođđa beaiveruovttu Gáregasnjárgii. Gielda šaddá ođađit buot skuvllaid ja beaiveruovttu earret eará sisáibmováttisvuođaid dihte. Váttisvuodaid leat dagahan sihke boares áibmomolsunrusttegat ja muđui heajos sisáibmu.

Váldostivra mearridii ášši dán jagi bušeahta ja jagiid 2020–2021 investerenplána oktavuođas. Ivdnás, sullii 4,5 diimmu ságastallama maŋŋá gielddaráđđehusa evttohus skuvllaid huksemis vuittii jienaiguin 8–7.

Ohcejohnjálmmi skuvlla ođđa osiid huksenbarggut álget juo dán giđa. Ohcejohnjálmmishan dilli lea dál nu, ahte vuolleskuvlla mánát vázzet skuvlla juogo Sirpmás dahje miehtá gili duoppil dáppil. Badjedássi ja logahat goit doibmet ain 70-logus huksejuvvon skuvlaguovddážis, gos leamašan juo guhkit áiggi sisáibmováttisvuođat. Ruhta ođadanbargguide lea 5,4 miljovnna.

Gáregasnjárgalaččat behtto áigetávvalii

Gáregasnjárgga ođđa skuvlla huksema guoski áššit besset johtui albmaláhkai easka boahtte jagi, vaikke doppe lea njuolga kriisadilli alde. Juovlaluomu maŋŋá oahppit leat buohccagoahtán eambbo go ovdal ja váttut boahtán ain garrasabbon.

Gáregasnjárgga skuvllalaččat ledje vuossárgga guldaleamen váldostivrra čoahkkima, ja sii ledje behtton, go ođđa skuvlla huksen ii áraduvvon nugo áirras Anni Koivisto leai evttohan. Váldostivrra áirras Anni Koivisto evttohii, ahte Gáregasnjárgga ođđa skuvlla huksen áraduvvošii jagiin, nu ahte barggut álget juo dán jagi. Su evttohus goit dáhpii jienastusas gielddaráđđehusa evttohusa vuostá. Gáregasnjárgga ođđa skuvlla plánen nappo álgá jo dán jagi, muhto huksen easkka boahtte jagi.

Sihke rektor, oahpaheaddji ja oahppi livčče sávvan, ahte skuvlla huksen álggášii árat.

– Dat dillihan lea hirbmat váivi. Lea hirbmat váivi oaidnit, go doppe olbmot duođaige buhcet, nu mánát go ollesolbmotge, dadjá veahkkerektor Pirjo Länsman-Kiimalainen.

– Áradeapmi livččii dehálaš, ja dat livčče mu mielas áidna molssaeaktu, man mun oainnán dan dillái, mii min skuvllas lea, oaivvilda oahpaheaddji Laura-Maija Niittyvuopio.

– Dat gal livččii lean duođai buorre boahttevuođa ektui, smiehtadii oahppi Biret-Iŋgá Pieski čuovodettiin váldostivrra čoahkkima.

Hui jođánit goit ovddabealde lea sadjásaš lanjaid gávdnan Gáregasnjárgga márkanis, go skuvlla sisáibmodilli lea nu váttis. Anni Koivisto evttohus das, ahte Gáregasnjárgga máŋggadoaimmadálu huksemat biddjojuvvojit johtui beaiveruovttu oasil dán jagi ja jotkkojuvvojit skuvlla oasil boahtte jagi, dan sadjái dohkkehuvvui ovttamielalaččat. Beaiveruovttu huksen šaddá máksit 600 000 euro.

Njuorggán skuvla-máŋggadoaimmadálu huksen de bázii maŋimužžan, ja 1,6 miljovnna geavahuvvo dasa jagiid 2020–2021. Dan birra máŋga sáni eai hállojuvvonge, go ságastallan jorai eanáš Gáregasnjárgga birra.

Doaimmaheaddjis: Jienat garre ságastallama oktavuođas

Ohcejoga váldostivrra ságajođiheaddji Mika Aikio sávai čoahkkima álggus áššálaš ságastallama, go váldostivrra čoahkkin vuosttas geardde streamejuvvui nehttii. Son maid sávai, ahte sáhkavuorut bissot govttolaš mihtus.

Váldostivrra ságastallamis geavahuvvojedje logit sáhkavuorut nu ášši bealis go vuostá, ja gaskkohágaid ságastallan leaige hui ivdnái.

Guovddášbellodaga guhká čohkkán áirasat orro leamen dego doares hálgun skuvlaáššis. Ballun lea garra vealggi váldin ja dat, mo geafes gielda suitá máksit. Ovdamearkan váldojuvvui Ohcejoga searvegoddi, guhte šattai Anára vuollái. Gildii ii háliiduvvo seammalágan boahttevuohta.

Go váldostivrra áirras Antti Katekeetta bearehaga hállagođii, ságajođiheaddji muittuhii sutnje sáhkavuoru govttolaš guhkkodagas. Katekeetta muitalii čielgasit Mika Aikioi, ahte ále fal álgge su ráddjet, son dat hállá dál. Veteránaáirras Antti Katekeetta mielas Ohcejohnjálmmi skuvladili livčče sáhtán buoridit dainna, ahte albmaláhkai basset buot lanjaid ja seinniid. Dása earát gal eai searvan.

Ovddeš váldostivrra ságajođiheaddji Aulis Nordberg fas geavahii fámolaš sáhkavuoru. Son leai dan oaivilis, ahte skuvllaid sisáibmováttisvuođat eai buorrán hoigamin áššiid ovddosguvlui. Loahpaloahpas buohkat doško sutnje gieđaid, go son muitalii čielga sániiguin, ahte 30 jagi heaŋgán áššiid ii galgga šat sirdit ovddosguvlui.

Maiddái Anni Koivisto ja Anni Ahlakorpi leaigga hui aktiivvalaččat ságastallamis. Soai nugo máŋggas earát ledje fuolas mánáid ja oahpaheaddjiid dearvvasvuođas. Anni Koivisto lei Aulis Nordbergiin seamma oaivilis, ahte go gieldapolitihkkárat eai leat áiggil bastán mearridit skuvlaáššiin, dál dat áššit veagal gopmánit ala.

Loahpaloahpas čoahkkin goit ovdánii viehka njuovžilit ja sáhkavuorut bisso áššálaš dásis. Dát váldostivračoahkkinhan livčče galgan leat juo juovlamánu bealde, muhto buot áššebáhpáriid jorgaleamit sámegillii eai geargan áiggil. Danin čoahkkin leai easka dál, muhto ammal dasto besse váhá guhkit suoskkadit dáid investerenáššiid.

Suoma ealgabivdu nogai dán dálvái ikte maŋŋebárgga. Dát lei erenoamáš bivdoáigodat, go vuosttas geardde ealgabivdoáigi lei guhkiduvvon bistit gitta ođđajagimánu beallemuddui, go ovdal bivdu lea nohkan jo jagi loahpa bealde. Bivdolobit maiddái ledje Davvi-Suomas goalmmádasa eanet go ovdal, go ealggat leat lohkamiid mielde lassánan ja leamaš heahtin šiljuin ja geainnuid alde.

Lappi guovllu fuođđohoavda Sami Tossavainen muitala, ahte guhkiduvvon bivdoáiggis ja lasihuvvon lohpemeriin leamašan máŋggalágan oaivilat. Muhtimat ballet, ahte jos ná olu addojuvvojit lobit boahtteáiggisge, de moatti jagi geažes eai leat šat ealggat. Nuppit leat fas duđavaččat.

– Bivdoáiggis eai leat guittotge nu olu váldán oktavuođa. Bivdit leat bidjan návccaideaset dohko bivdui, lohká Tossavainen.

Ealgabivdu bistá dálá njuolggadusaid mielde čakčamánus golbma vahku ja de fas ragaha maŋŋá golggotmánu beallemuttus gitta ođđajagimánu beallemuddui.

"Bivddu guhkideamis maid fuones bealit"

Bivdoáiggi maŋimuš beivviid áŋŋellaš Májjo Jon Eino, Eino Länsman lea jo árraiđida jođus. Anárjotleagis ealggat johtalit joga ja seammás Suoma ja Norgga rájá rastá ja bivdi ferte vuordit, goas ealgá boahtá Suoma beallái.

– Ovtta mun gal oidnenge, muhto dat manai Norgga beallái. In mun sáhttán báhčit dan, muitala Länsman.

Ealggat bohtet fas eahkedis Suoma beallái, muhto eahkedis daid ii šat oainne báhčit, lohká Länsman. Son ii gal loga iežas stressen ealgabivdduin, vaikko boazoolbmuige ealggabiergu dohkke bures.

– Muhtimen lea buorre borrat eará biergguge go bohccobierggu. Ii leat seamma suohkat álo maid borrá, boagusta Länsman.

Go badjeolbmos ii leat čakčat astu bivdit, de lea buorre beassat dálvet bivdit daid olu ealggaid, mat leamašan heahtin šiljuin ja geainnuid alde. Bivddu guhkideapmi ii leamašan guittotge dušše buorre. Ealgabivdit ráfehuhttet guhkit bohccuid ja badjebargguid.

– Badjeolbmuid várte dat gal lea heittot, go vudjet. Sáhttet vuodjit dat olbmot skohteriiguin dohko. Fidnejit lobiid ja vudjet dohko dakkár sajiide, vaikkeba álbmotpárkka beallái. Ja de doppe čuiget. Mas mun dieđán maid dat barget doppe. Sáhttet vaikke finadit vuodjimin skohteriiguin geahččamin, gos dat ealggat leat. In dieđe, muhto dien mun gáttán. Guittotge luottat leat olu doppe.

– Ja de bohccot vázzigohtet daid luottaid mielde, lohká Eino Länsman.

Eanaš ealggat guittotge goddojedje jo čavčča bealde, nu ahte bivdu váiddui čielgasit juovla- ja ođđajagimánus.

Báikkálaš ealáhusat váldon muhtin muddui vuhtii

Lappi fuođđohoavda Sami Tossavainen muitala, ahte ain jo sin doaimmahaga rádjai eai leat vel boahtán váidalusat dán ođđa, guhkiduvvon bivdobajis. Son lohká boazodoalu váldojuvvon muhtin muddui vuhtii ođđa bivdonjuolggadusain.

– Dán ođđajagimánu bivddushan beatnagiid geavaheapmi lea gildojuvvon. Dušše hávváduvvan ealggaid bivdimii oažžu geavahit beatnaga. Dan láhkai boazoealáhus lea váldojuvvon vuhtii.

Tossavainen lasiha, ahte ealgabivdit galget dieđusge váldit boazodoalu, nugo maid earáge ealáhusaid vuhtii maiddái dalle, go lea lohpi geavahit beatnaga.

Guhkiduvvon bivdu addá vejolašvuođa válljet bivdoáiggi

Maŋimuš jagiid leat ealggat lassánan nu olu, ahte leat muhtin guovlluin jámadan nealgái, go eai leat gávdnan biepmu. Ovdamearkka dihte Leammi álbmotmeahci, Muotkeduoddara ja Ohcejoga guovllus gávdne ovddit giđa 50–60 nealgái jápmán ealgga.

Ealggat leat maid joraštan šiljuin ja geainnuid alde. Muhtin šiljuide ealggat leat boahtán gaikkodit suoidnespáppaid.

Guhkiduvvon bivdoáiggiin ja stuorát ealgalohpemeriin leatge aiddo fal hálidan geahpedit ealgavahágiid, čilge Sami Tossavainen.

– Gal dan bivdoáiggi guhkideamis leamašan duogážis dat, ahte dainna sáhttá váikkuhit ealgameriide guhkit áiggis. Ja ealggaid dagahan vahágiidda sáhttá váikkuhit vel juovlamánusge guovlluin, gosa ealggat čoahkkanit. Joba ođđajagimánusge vel sáhttá dasa váikkuhit dihto guovlluin.

Muhtin oaiviliid mielde ealgabivdoguovllut galggašedje ieža beassat mearridit bivdoáiggis vai sáhttet váldit báikkálaš dárbbuid vuhtii. Tossavainen ii loga dan dán dilis vejolažžan.

– Meahccebivdolága mielde stáhtaráđđi mearrida ráfáidahttináiggiin ásahusain. Danin dat báikkálaš dásis bivdoáiggiin mearrideapmi ii leat vejolaš.

Tossavainen mielas guhkes bivdobadji addá guittotge vejolašvuođa ealgabivdiide válljet, mii bivdoáiggiid geasage heive.

Anára lobiin badjelaš 30 proseantta geavahuvvon

Anára guovllus leat erenoamáš olu ealggat. Dat váldojuvvui vuhtii, go goddinlobit juhkkojuvvojedje. Go ovddit ealgabivdobajis 2017 ealgalobit ledje 246, de dán guhkiduvvon baji váras mieđihedje Anára guvlui 1 442 ealgalobi. Fuođđoguovddáža mielde Anára guovllus livčče leamaš ohcanláhkai olles 3 000 lobi.

Muhtin ealgabivdinjoavkkut eai hálidan goddit go ovtta ealgga vaikke lobit livččii lean nu olu, ahte bivdojoavkku juohke lahttu livččii ožžon iežas ealgga. Muhtin bivdit fas eai juoga sivas goddán ealgga oppanassiige. Anára guovllus godde dán bajis buohkanassii badjelaš 600 ealgga, mii lea lobiid ektui uhcán. Ovddit jagiid ektui dat lea guittotge olu.

– Leahan dat ovddeža ektui stuorra lassáneapmi, go ovddit jagiid goddojuvvon ealggain mearri leamašan 200 ja 250 gaskkas, deattuha Tossavainen.

Vaikke lobit báhce geavakeahttá, de goddon ealggaid mearri lea dan mađe stuoris, ahte fuođđohoavdda árvvoštallama mielde maiddái boahtte čavčča mieđihuvvojit olu ealgabivdolobit.

– Geahččat makkár áiccuid bivdit leat merkon, dutkat ealgameriid ja dan vuođul vuolgit johtui. Muhto sihkkarit mearkkašahtti stuorra lohpemearis boahtá leat gažaldat boahtte bajisge, lohká Tossavainen.

Yle Sámi ođđa fásta bargin leat válljejuvvon Linnea Rasmus, Sara Wesslin, Inger-Elle Suoninen ja Kaija Länsman.

Buot válljejuvvon doaimmaheaddjiin lea máŋgga jagi vásáhus sámegielat mediamáilmmis. Juohkehaš sis lea maid bargan máŋga jagi Yle Sámi doaimmahusas sierralágan journalisttalaš bargguin rádios, tv:s ja neahttaalmmustahttimis. Válljejuvvon bargit leat dál mearreáigásaš bargogaskavuođas Ylei.

Restonoma Linnea Rasmus lea válljejuvvon journalistan, man earenoamáš ovddasvástádussan lea fuolahit neahttasisdoaluid.

Medianoma Sara Wesslin, eamiálbmotjournalismma studeanta Inger-Elle Suoninen ja mediaassisteanta Kaija Länsman leat válljejuvvon reportera bargui ja sii buvttadit sisdoaluid sihke rádioi, nehttii ja tv:ai.

Yle Sámi doaimmaheaddjin ohce 11 olbmo.

Yle Sápmi bálvala golmma sámegillii

Yle Sámi doaimmahusas barget 18 doaimmaheaddji Eanodagas ja Anáris. Doaimmahus buvttada iežas rádiokanálii prográmmaid golmma sámegillii: davvisáme-, anáraš- ja nuortalašgillii.

Yle Sápmi buvttada maiddái tv:ii sámegielat ođđasiid ja mánáidprográmma. Neahtas Yle Sápmi bálvala sámegillii yle.fi/sapmi-siiddus.

Eana- ja meahccedoalloministeriija evttoha dávgebissuid ealgabivdui

Suoma eana- ja meahccedoalloministeriija lea evttohan, ahte ealggaid ja vildaspiinniid oaččošii goddit maid dávgebissuin. Evttohusa ulbmilin lea dahkat meahccebivddu máŋggabealagin ja fidnet ođđa olbmuid mielde bivdui.

Dávgebissuin leamašan lohpi bivdit earet eará vilgesbiežaruoiggu ja vildaspiinni jagis 2017. Bivddus geavahuvvon dávgebissu galgá deavdit čavga gáibádusaid. Evttohus lea dál cealkinláhkai guovvamánu 25. beaivve rádjai.

Eanodaga gielddastivrra čoahkkima sáhttá čuovvut neahta bokte

Eanodaga gielddastivrra čoahkkin sáddejuvvo njuolga neahta bokte. Čoahkkin lea otne gaskavahku ođđajagimánu 16. beaivve. Čoahkkin álgá diiibmu 17.00.

Mohtorgielkámáđiijaid merken álggahuvvon Giehtaruohttasis

Giehtaruohttasis leat merkegoahtán mohtorgielkámáđiijaid.

Vuosttasin Meahciráđđehusa mohtorgielkámáđiijat merkejuvvojit Bálojávrris Gilbbešjávrái, Sáraguoikkas Ávžžásjávrái ja Gárásavvonis Syväjávrái. Guovvamánus merkejuvvo Gilbbešjávrri ja Háldi gaska.

Lustavuodjin mohtorgielkkáin lea lobálaš dušše merkejuvvon máđiijain. Oasi máđiijain oažžu geavahit nuvttá, muhto muhtin sajiin daid geavaheamis galgá máksit.

Fuođđoealliid luottaid lohkamat álggahuvvon olles Suomas

Luondduriggodatguovddáš lea lohkagoahtán fuođđoealliid luottaid olles Suomas. Eaktodáhtolaš meahccebivdit lohket nu oarriid go ealggaidge luottaid ja buot eará fuođđoealliid daid gaskkas.

Davvi-Suomas fuođđoeallit lohkkojuvvojit ođđajagimánu beallemuttus njukčamánu beallemuddui. Fuođđoealliid lohkamii leat fásta golmmačiegagat, maid siidduid olles guhkkodat lea buohkanassii nuppelot kilomehtera guhkit. Olles Suomas leat fuođđoeallit lohkkojuvvon geasseáiggiid sullii 1 000 ja dálvit 700 sajis.

Tankavárrái eambbo idjadansajit

Soađegili Tankavárrái huksejuvvojit eambbo idjadansajit. Restoráŋŋa lahkosiidda gárvána boahtte mánu álggus visti, mas leat 12 lanja, muitala Tankavári Kultakylä fitnodatdoalli Marko Touru.

– Mis leamašan jo guhkit áigge menddo uhcán idjadansajit, danin plániimet ja huksiimet restoráŋŋa šilljui orrunviesuid, muitala Touru fitnodaga dieđáhusas.

Boahtte geasi Tankavári Kultakyläi loktana vel nubbi 12 lanja dállu. Lassiidjadansajiid huksen boahtá máksit 855 000 euro.

Ive 2016 Stuorrâ-Britannia jienâstij ton peeleest, ete ubâ staatâ iärrán Eurooppa unionist. Taat iäránem ožžui keppâmielâlâš noomâ ’Brexit’ (British Exit).

Uáiviminister Theresa Mayst já suu konservatiivlâš haldâttâsâst lii lamaš stuorrâ hástu ráđádâllâđ iärusopâmuš EU:in.

Tääl, kyehti já pele ive maŋa, Brexit iärusopâmuš ij lah valagin čielgâs.

Jienâstem lijjii maŋedâm jo ohtii juovlâmáánust, tondiet ko uáiviminister May iävtuttâs ij ličij moonâm čoođâ parlamentist – ijge sis lah lamaš lukko täälgin. Uáiviminister May sopâmuš iävtuttâs ij moonâm čoođâ majebargâ jienâstemist.

Aalgâst Stuorrâ-Britannia parlament koolgâi jienâstiđ neelji nubástusâst, mutâ jo aaibâš jienâstem aalgâst kulmâ nubástus iävtuttâs meddâlistii. Jienâstem lâi tuše nubástus “F” pirrá, mii kuoškâd Tave-Irland sehe Irland täsivääldi rääji.

Ohtâ stuárráámuš čuolmâin lii lamaš vižže Tave-Irland já Irland täsivääldi rääjist. Tääl Irland rääji puátteevuotâ lii epičielgâs – ulmuuh joteh já pargeh kuohtuin peelijn, ige korrâ rääji lah mielâsâš máhđulâsvuotâ. Jis iävtuttâs ličij moonâm čoođâ, tot ličij adelâm mahđulâsvuotâ Stuorrâ-Britannian vyelgiđ tullilittoost meddâl.

Iävtuttâs kománij jotelávt majebargâ, já jienâstem uáiviminister May sopâmuš iävtuttâsâst lâi jiäráskittee tábáhtus.

Stuorrâ-Britannia parlamentist lâi vittâ peeivi äigi nágáttâllâđ tast, ete maid sopâmuš siskeldiđ. Mutâ tääl haldâttâs lii siämmáá tiileest.

Jo jienâstem tääpi parlamentist lâi epitáválâš; ovdâsteijeeh juáhánii vázáttuv kyehti peelijn ton mieldi maht sij jienâstii. Uáiviminister May iävtuttâs kománij jienâin 432–202.

Kyehti jâ pele ive tievâ ráđádâllâm ij lah ovdâstâm savâstâllâm. Taat lâi puoh stuárráámus táppu, maid Stuorrâ-Britannia haldâttâsâst lii lamas 1920-lovo maŋa.

Njuolgist jienâstem puáđus maŋa Jeremy Corbyn, Labour-piäládâh hovdâ, eeđâi ete sun haalijd jienâstiđ ubâ haldâttâh luáttámušâst.
Haldâttâh čokkân onne koskoho, já sárnu luáttámuš jienâstemist – jis tot mana čoođâ, tast lii stuorrâ vaikuttâs Brexit puátteevuođân. Já jis jienâstem mana čoođâ, te Stuorrâ-Britanniast šadda leđe uđđâ parlament vaaljah forgâ.

Majebargâ jienâstem ij adelâm čielgâ vástádâsâid, mutâ tuše eenâb čuolmâid. Stuorrâ-Britannia politiiklâš tile lii vaigâd sehe epičielgâs. Tääl uáiviminister Mayst lii äigi vuossargâ räi smiettâđ uđđâ iävtuttâs.

Jis sopâmuš ij moonâ čoođâ, te ohtâ máhdulâšvuotâ lii, ete Stuorrâ-Britannia vuálgá sopâmušttáá – lii oskottettee, ete kihheen ij haalijd taan puáđus.

Nube jienâstem lii meiddei lamaš peevdi alne. Roovvâdmáánust Lontoost lâi stuorrâ People’s vote -mielâčááitus, kost čyeđeh tuhátteh ulmuuh väättiđ uđđâ aalmugjienâstem – tääl tot oro lemin ohtâ máhdulâšvuotâ, veikkâ vala epioskottettee taan äigin.

Teikkâ talle sopâmuš ráđádâllâm álgâ aalgâst. Uáiviminister May puáhtá áánnuđ lase ääigi, já maŋediđ Stuorrâ-Britannia iäru EU:st. Talle puoh 26 EU jeesân kaalgeh adeliđ taan love – oovtâmielâlávt. Taat lii meiddei ohtâ máhđulâsvuotâ maid kihheen ij haalijd.

Maaŋgah Brittilaš ulmuuh láá jo tulkkâm Brexit savâstâlmin, já halijdeh ete sopâmuš šodâččij jotelávt. EU aalmugjesâneh Stuorrâ-Britanniast halijdeh já áštášeh kuullâđ, ete mii tábáhtuvá já maggaar sii puátteevuotâ suáluistaatâst lii. Oro lemin nuuvt, ete Stuorrâ-Britannia haldâttâh ij lah västidâm aalmugjesânij haaluin.

Brexit savâstâllâm ij lah vala nuhâmin, já majebargâ jienâstem ij lah adelâm uđđâ vástádâsâid Stuorrâ-Britannia aalmugjesânijn.

Stuorrâ-Britanniast já uáiviminister Mayst lii korrâ hommá sopâmušâin – ohtâkin eres staatâ ij lah vala kuássin iäránâm EU:st.

Puáttee okko tuáivuimield addel lase tiätu tast, mii sopâmušâst já EU iärust tábáhtuvá.

Miehtá Sámi leat muitalan, ahte mii nu šleađggehii sotnabeaieahkedis almmis.

Olbmot earret eará Anáris, Eanodagas, Soađegilis, Gihttelis ja maiddái Sallas leat dieđihan, ahte leat oaidnán šerres čuovgga almmis sotnabeaieahkedis sullii diibmu 19.45. Nástedutkiid searvi Ursa Taivaanvahti-bálvalussii dahkkon almmuhusain muitalit, ahte leat oaidnán dollaspáppa, man árvalit leamašan šearradut go Venus dahje mánnu.

Ursa dollaspábbabargojoavkku lahttu ja meteorajoavkku jođiheaddji Jaakko Visuri muitala, ahte sii eai leat fidnen govalaš áicamiid das, gokko dollaspábba lea girdán. Ursa Avvila kámeras leat 18.1.2019 diibmu 19:42 oaidnán dušše čuovggiheami balvvaid duohken.

– Áicanmuitalusaid vuođul jáhkkit, ahte dat leamašan čuvges meteora nappo bolida, dollaspábba. Dan dárkilis čuovgatvuođa lea váttis árvvoštallat, daningo govat dahje videot eai leat. Meteorat, mat leat šearradeappot go Venus, gohčoduvvojit dollaspábban, muitala Visuri.

Jaakko Visuri dadjá, ahte Taivaanvahti-bálvalussii dahkkon almmuhusaid vuođul lea váttis meroštallat, makkár meteoras lea sáhka. Son goit árvala, ahte dat sáhttá laktásit "gamma ursae minoridien" -meteorajovkui. Dan joavkkus ii leat olu diehtu.

Ursa sávvá olbmuid almmuhit eahpedábálaš almmidáhpáhusain Taivaanvahti-bálvalussii.

Maŋimuš Sámis áicojuvvui čuvges dollaspábba jahki dassái skábmamánus.

"Hei badjedási oahpaheaddji dahje don, guhte dovddat dakkára! Livččiigo dus bottoš hállat sápmelaččaid birra? Oainnát mus livččii!" Ná čállá Nillá Piera Ánne-Sire Máren-Elle, Máren-Elle Länsman Facebook-siiddustis. Son lea álgimin Sámedikki Nuoraidráđi ja Nuoraid Akademiija oktasaš Dihtosis-prošeavtta skuvlagalledeaddjin ja lea juo iešráđálaččat dieđihišgoahtán prošeavtta fálaldagas.

Prošeakta fállá Suoma badjeskuvllaid luohkáide nuvttá sámefáttát galledemiid, main sámenuorra doallá oahppiide bargobájiid sámekultuvrras. Ulbmilin lea lebbet dieđu sápmelaččaid birra nu, ahte oahppit besset iešguđet doaimmaid bokte oahppat ođđa áššiid ja kánske maiddái bigget iežaset doaladumiid.

– Vuossárgga skuvliimet 12 vitmes skuvlagalledeaddji, geat vulget dasto guovvamánu álggu rájes johtit miehtá Suoma ja galledit skuvllaid. Sii orrot buohkat leamen hui movtta, de jáhkán dás šaddá buorre giđđa, dadjá Dihtosis-prošeavtta prošeaktabargi Minna Lehtola.

"Álo ii dárbbaš čohkkát ja guldalit baicce ieš maid dahkat juoidá ja oahppat"

Oululaš skuvlagalledeaddji Máren-Elle Länsman mielas lea dehálaš juohkit dieđu Suoma skuvllaide, danin go oahppogirjjiin ii leat olu diehtu gávdnomis sámiid birra.

Son lea moddii ovdalge galledan eaktodáhtolaččat Oulu skuvllain muitaleamen sámekultuvrras. Dat leamašan nu buorre vásáhus, ahte mielas ozai mielde maiddái Dihtosis-prošeavtta skuvlagalledeaddjin.

– Diehtu lea hui unnán. Mun lean moddii dahkan dakkár hárjehusa dan diimmu álgui, ahte oahppit párralágaid háleštallet ja muitalit, man olu sii dihtet sámiid birra, ja dábálaččat sii dihtet kánske dan, ahte mii leat eamiálbmot, mis leat bohccot ja gávttit, muhto eai duođai eará, dasa dat báhcá, čilge Länsman.

Skuvlagalledeaddjiid skuvlejumis son oaččui ođđa nisttiid dasa, mo juohkit dieđu.

– Doppe mun ohppen, ahte daid diimmuin sáhtášedje leat eanet doaimmalaš hárjehusat. Dalle go mun lean fitnan galledeamen daid skuvllaid, de dat leat leamašan oalle dakkár logaldallanhámis. Álo ii dárbbaš čohkkát ja guldalit baicce lea dehálaš beassat ieš maiddái dahkat juoidá, ja oahppat das seammás.

Galledeamit álget guovvamánus – Dieđu fállet skuvllaide nuvttá

Skuvlagalledeamit ollašuhttojuvvojit dán giđa áigge 1.2.–31.5.2019 oaivegávpotguovllus, Tamperes, Turkus, Jyväskyläs, Oulus, Roavvenjárggas ja Soađegilis ja dan lagašguovlluin. Dát guovllut leat válljejuvvon skuvlagalledeaddjiid orrunsajiid mielde.

– Jos skuvllat diŋgojit galledeaddjiid eará guovlluide go dáid gávpogiidda, mii guorahallat de dáhpáhusa mielde, ahte sáhttitgo sáddet galledeaddji dohko vai fállatgo dasto dán fidnu nuppi buktaga, metodakoartapáhka, muitala prošeaktabargi Minna Lehtola.

Metodakoartapáhkain oahpaheaddjit sáhttet ieža gieđahallat sámekultuvrra mánáiguin ja nuoraiguin. Koartapáhkka lea dárkkuhuvvon nu gohčoduvvon fáktabáŋkun. Dat sisttisdoallá dieđu sámekultuvrras ja das leat 18 iešguđet doaimmalaš hárjehusa. Koartapáhkka heive oahpahussii vuolleskuvllas gitta logahaga rádjai.

Skuvllat sáhttet diŋgot skuvlagalledemiid dahje metodakoartapáhkaid Nuoraid akademiija neahttasiiddus. Skuvllat ožžot daid nuvttá.

– Mii sávvat, ahte sáhttit miessemánu loahpa rádjai ollašuhttit unnimustá 50 skuvlagalledeami, doaivvu mielde maiddái eanetge. Sávvat maiddái, ahte galledemiin lea alla dássi ja nuorat ohppet juoidá sápmelaččain, nu ahte juohkehaš oaččoše juoba smávvage diehtobihtáid dáid skuvlagalledemiin, dadjá Lehtola.

Skuvlagalledeaddji Máret-Elle Länsman maid vuordá, ahte suopmelaš skuvllaid oahppit ohppet olu.

– Mun sávan, ahte olbmot gilvet dieđu, nu ahte dát min prošeakta gullošii miehtá Suoma ja skuvllat dieđášedje, ahte dákkár vejolašvuohta lea.

Lassidieđuid Dihtosis-prošeavttas gávdná Sámedikki neahttasiiddus ja skuvlagalledemiin fas Nuoraid Akademiija neahttasiiddus.

Kaamos-rihkusráidui ohcet veahkkeneavttáriid

Mogul Movies -fitnodat ohcá veahkkeneavttáriid Kaamos-ráiddu govvemiidda. Kaamos-filmma, Polar Night Crimes -rihkkusráiddu govvemat leat aiddo dál jođus Ohcejogas.

Filmma govvemiidda dárbbašit veahkkeneavttárin 5–6 jahkásaš gándamáná, boazoreaŋgga, irggi, moarsi, dorvobáikkiohcciid, gili olbmuid ja doaimmaheaddji rollaide. Govvemat bistet miehtá giđa. Eanaš govvemat leat davvin. Irggis ja moarsis leat moadde beaivvi govvemat maid Helssega birrasis.

Kaamos-ráiddu váldorollain leat Kai Vaine, Armi Toivanen ja Kari Väänänen. Ráiddus lea maid Hildá Länsman neaktimin. Jos lea beroštuvvan searvat govvemiidda veahkkin, de sáhttá váldit oktavuođa mogul@mogulmovies.com.

Kaamos-ráidu čájehuvvo Nelonen-kanálas tv:s miessemánus 2019.

Ohcejohka gárte huksenfitnodagaid skuvllaid huksenprošeavtta váras

Ohcejohka lea ohcagoahtán huksenfitnodagaid Ohcejotnjálmmi, Gáregasnjárgga ja Njuorggáma máŋggadoaimmadáluid huksema váras. Ohcejoga gieldda giddodathoavda Markku Porsanger muitala, ahte gažaldat lea ovdadiđoštallamiin ja fitnodagaid beroštumi gártemis, ii vel fálaldagaid dáhttumis.

Ohcejoga gielddastivra lea mearridan álggahit viiddis, golmma skuvlla huksenprošeavtta. Dán jagi huksejuvvo Ohcejotnjálbmái ođđa skuvla ja plánejuvvo Gáregasnjárgga ođđa skuvlla huksen. Boahtte jagi huksejuvvo Gáregasnjárgii ođđa skuvla ja plánejuvvo Njuorggáma ođđa skuvla. Njuorggáma ođđa skuvlla huksenbargu álggahuvvo maŋit jagi.

Boahtte vuossáriđida supervarragumpemánnu

Boahtte vahku vuossárgga lea vejolaš oaidnit mánu sevnnjodeami. Vuossáriđida diibmu 6.41 mánnu sevnnjodišgoahtá, go dat johtá eatnama dievas suoivanii ja buot čiekŋalamos sevnnjodeapmi lea diibmu 7.12. Dievaslaš sevnnjodeapmi bistá sullii diimmu ja nohká diibmu 7.43. Ollásit sevnnjodan mánu ivdni lea ruškesruoksat.

Olles sevnnjodeapmi oidno Vaasa-Kajaani linjá davábealde. Mátta-Suomas loahppasevnnjodeapmi ii oidno, go mánnu geargá luoitit.

Ođđajagimánu mánu sevnnjodeami gohčodit Amerihkás gumpemánnun. Dan dihtii vuossárgga sevnnjodeami gohčodit namain supervarragumpemánnu. Namas fuolakeahttá vuossárgga lea gažaldat áibbas dábálaš mánu sevnnjodeamis, muitala nástediehtaga ovttastus Ursa neahttasiiddustis.

Čuovvovaš geardde mánu dievaslaš sevnnjodeami sáhttá oaidnit jagis 2025. Mánu sevnnjodeami sáhttá geahččat báljes čalmmiiguin.

Vánhenguoktá Kirsi ja Kai Halonen leaba vásihan mánáidis buohta Gáregasnjárgga skuvlla heajos sisáimmu. Boarráseamos mánás lea liiki ihtton ja visot goikan, gánddas vearáskii ástmá ja gárttai geavahišgoahtit ođđasit garra dálkasiid.

Eadni Kirsi Halonenis lea goddán váimmu sáddet mánáid skuvlii, gos ii leat buorre.

– Leamašan bahča ja váivves dovdu. Mannan vahkus mearrideimme, ahte ean šat bija mánáid skuvlii ovdalgo ođđa skuvlasajit gávdnojit.

– Ievttá rájes gánddat leat vázzán skuvlla gilidálus, sávve ahte boarráseamos mánnáige gávdno ođđa sadji, joatká áhčči Kai Halonen.

Bealli Gáregasnjárgga oahppiin beasai gaskavahku álggahit skuvlla ođđa gaskaboddosaš sajis, gilidállu Sáivvus. Go ii leat skuvllabiellu de oahpaheaddji Satu Nieminen čurve čuodjalis jienain mánáid stohpui. Vuosttas gaskadiibmu gilidálu šiljus lea meattá ja badjelaš guoktelogi máná vihket sisa ja vigget nuoladit gáržžes feaskáris.

Nieminen lea duđavaš go leat beassan gilidállui.

– Galhan dat dieđusge lea hástalus, muhto mun jáhkán, ahte dat šaddá goit somá. Skuvlavázzin šaddá hui earálagan go dábálaš skuvlabirrasis.

– Go gávdnat rivttes čovdosiid ja dat stuhkat mannet iežaset sajiide, de gal dat šaddá buorre, smiehtada Nieminen.

Gáregasnjárgga skuvllas leat buohkanassii 50 oahppi ja 15 oahpaheaddji. Bealli oahppiin lei vel gaskavahku Gáregasnjárgga boares skuvllas. Ievttá veaiggi rádjai ii lean boahtán diehtu, gosa sii galget.

Skuvllas leat navdán sisáibmováttisvuođaid jo guhká. Mánát bukte juovlamánus ovdan fuolaset dilis. Sii čálle dalle, ahte máŋggas gillájit sierralágan sisáibmováttuin, dego oaivebákčasis ja njuni ja čalmmiid golgamis. Vánhemat leat maiddái sádden gildii reivve jo mannan miessemánus ja gáibidan mánáide dearvvas oahppobirrasa.

Dilli vearránii sakka mannan vahkus, go mánát buohccagohte juovlaluomu maŋŋá skuvllas vel garrasabbot ja eanet go ovdal, muitala skuvlla veahkkerektor Pirjo Länsman-Kiimalainen.

Olles gili orru deaddimin fuolla mánáid dearvvasvuođas. Iđđes báikkálaš borranbáikái čoahkkanan olbmot hálle ja hállamin hálle skuvladilis, muitala gáregasnjárgalaš Jarmo Rasmus. Beavddi birra leat garrasit gieđahallan gieldda váldostivrra vuossárgga dahkan mearrádusa, man mielde olles gildii huksejit golbma ođđa skuvlla: Gáregasnjárgii, Ohcejohtnjálbmái ja Njuorggámii.

Ohcejoga gieldda váldostivrra áirras Anni Koivisto evttohii vuossárgga čoahkkimis, ahte Gáregasnjárgga ođđa skuvlla huksen áraduvvošii akuhtalaš dili dihte jagiin, nu ahte barggut álget juo dán jagi. Su evttohus goit dáhpii jienastusas gielddaráđđehusa evttohusa vuostá. Gáregasnjárgga ođđa skuvlla plánen nappo álgá jo dán jagi, muhto huksen easkka boahtte jagi.

Dán mearrádusa imaštalle gaskavahkkoiđit báikkálaš borranbáikái čoahkkanan gili olbmot.

– Orru hui boastut, ahte álget jagiin sirdit huksema. Iibat dat lea seammá jo dál álgit hukset?, jearrá Jarmo Rasmus.

Seamma jurdagat jorret Halonen bearraša gáffebeavddis. Jus sudnos váldi, čoavddus livčče čielggas.

– Galggašii áradit dan huksema ja gávdnat buot oahppiide dearvvas oahppobirrasa, dadjá Kirsi Halonen.

– Buot gieldda ođđa skuvllaid galggašii huksegoahtit dalán. Ruhta dieđusge lea váttisvuohta, muhto eai dát gaskaboddosaš čovdosatge hálbin boađe. Ferte smiehttat, mas dan ruđa seastá, dadjá Kai Halonen.

Seamma áigge go earát jorahallet ja smihttet čovdosiid, oahpaheaddji Satu Nieminen fuolaha, ahte mánáid árga ja skuvlavázzin jorrá, nu mo galgáge. Muhto jurdagat jorret susge dan ođđa skuvlla guvlui, mii orru vel hui guhkkin boahttevuođas.

– Dat oaivvilda dan, ahte kánske mii beasašeimmet fárret ođđa skuvlavistái guovtti-golmma jagi geažes. Datges dárkkuha, ahte mii leat máŋga jagi vel eará sajis.

– In mun dieđe mo dat čoavdašuvvá. Dál mannat giđa monu. Mo dasto, go skuvlla fas borgemánus álgá, de gosa giige dasto manná. Leat nu olu jurdagat oaivvis, dadjá Nieminen ja doapmala doallat nuppi oahppodiimmu, gaskaboddosaš luohkkálatnjii.

Geahča dán áššis maiddái Yle Ođđasiin duorastaga Yle TV1:žis diibmu 15.45.

Säämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ máttáátteijen algâttij taan ive aalgâs Giellagas-instituutist tuáhtáruáppee, oululâš Jukka Mettovaara.

Máttááttijjee tárbu poođij, ko toos taan táálván väljejum máttááttijjee Petra Kuuva jooskâi taan pargo já vuolgij eres pargon. Mettovaara lii luuhâm kulmâ ive anarâškielâ já lii tääl čäällimin náguskirje.

Juovlâmáánu aalgâst Mettovaaran sooitij máttááttâskuávdáá rehtor já piivdij suu máttááttiđ anarâškielâ Anarân. Alga lii vuálgám pyereest joton.

– Uáppeeh láá čeepih já moovtâ. Ohtânmanos kuulâm sii sárnumin anarâškielâ kähvivisteest já jyehi sajest ain sii sárnuh anarâškielâ, iätá Mettovaara já imâštâl mon huáppust uáppeeh láá oppâm kielâ.

Mettovaara lii lam iäskán muáddi peeivi máttáátteijen. Kiiđâ äigin uáppein láá ennuv ereslágáneh kuursah, kielâmiäštárpeeivih já pargohárjuttâlmeh, nuuvt et luokkâs čokkám ij lah nuuvt ennuv. Algâ niävttá hiälppun.

– Tot taha taan hiälpuban. Kal mun uážum jieš-uv iävtuttiđ maidnii, jos halidâm já niävttá, et lii tárbu, mut jiem haalijd tom nuuvtkin ennuv mutteđ, muštoot Mettovaara.

Uáppás eenâb Jukka Mettovaaran täst.

Täst Jukka Mettovaara muštâl jieijâs tuáhtárpargoost.

Sámenuoraid dáiddadáhpáhus ordnejuvvo juo nuppe geardde Anáris maŋŋálagaid. Ulbmilin lei, ahte dán jagi dáhpáhus livččii lean Gáregasnjárggas, muhto skuvlla sisáibmováttisvuođaid geažil Ohcejoga gielda ja Sámediggi mearridedje sirdit dáhpáhusa Anárii Sajosii.

Diibmá sámenuoraid dáiddadáhpáhus fas galggai ordnejuvvot Vuohčus, muhto dalleges gádjuneiseválddit oaivvildedje Vuohču skuvlla beare gáržin váldit vuostá čuđiid mánáid. Nuba dáhpáhus sirdásii dalle maid Anárii.

Sámedikki skuvlenčálli Ulla Aikio-Puoskari muitala, ahte lágideaddjit leat ságastallan dange vejolašvuođas, ahte sámenuoraid dáiddadáhpáhus ordnejuvvošii fástabáikkis iige dat šat jođášii gielddas gildii. Maŋemuš jagiid váttisvuođain fuolakeahttá jurdda fástabáikkis soahtá sámenuoraid dáiddadáhpáhusa ulbmila vuostá.

– Mun in livččii gárvvis dasa. Dáhpáhus lea hirbmat dehálaš maiddái eará guovlluide, ahte doppe maid ordnejuvvojit stuorát sámedáhpáhusat. Lea dehálaš, ahte eará skuvllat maiddái ožžot dan ilu ja olu gussiid. Ja sámenuorat fas besset oahpásmuvvat máŋggalágan báikegottiide, dadjá Ulla Aikio-Puoskari.

”Manin don it leat muitalan, ahte dien guovllus maid hupmet sámegiela?”

Sámenuoraid dáiddadáhpáhus lea ordnejuvvon Suoma Sámis juo 1970-logu álggu rájes. Dáhpáhus lea johtán jahkásaččat ain gielddas gildii ja skuvllas skuvlii.

Heahtá skuvlla sámeluohká oahpaheaddji Ulla-Maarit Magga ii maiddái hálit, ahte sámenuoraid dáiddadáhpáhus bisána ovtta báikegoddái.

– Sávvamis lea das ovddosguvluige nu, ahte dat dáhpáhus johtá eará guovlluin, ahte ii leat čadnon fal dušše Anárii. Mu mielas lea buorre, ahte sámi nuorat oidnet jo nuorravuođas skuvlaáigge, ahte Sámi guovlu lea viiddis guovlu, dadjá Magga.

Eanodaga skuvlamánát leat hárjánan, ahte go vulget dáiddadáhpáhussii, de sáhttá measta olles jándor golihit reaissus. Dattetge buohkat leat hui mielas juohke jagi vuolgime dáiddadáhpáhussii.

– Diibmá iđđes viđa áigge vulggiimet ja ruoktot joavddaimet eahkes maŋŋit. Dat leat lossa reaissut, muhto hui suohttasat. Olu doppe dáhpáhuvvá, vásiha ja oaidná eará guovllu. Oahppit álget jo ollu ovdal jearahallat, ahte beasanhan mun vuolgit dohko reisui. Dat lea dehálaš oassi ja buorre, ahte lea dakkár mii báhcá sámi ohppiide árbevirolaš dáhpáhussan, árvala Magga.

Dáiddadáhpáhusmátkkit maiddái viiddidit oainnu sámi guovllus ja servodagas.

– Oktii go leimmet boahtime dáiddadáhpáhusas, de okta oahppi lea munnje hui suhtus ja lohká, ahte manin don it leat muitalan, ahte dien guovllus maid hupmet sámegiela? Mánát maid oahpásmuvvet eará olbmuide. Jus eai duostta hupmat, de goit oidnet, ahte doppe leat eará oahppit maid, muitala Ulla-Maarit Magga.

Boahttevuođas Helssegis ja Gilbbesjávrris?

Boahttevaš jagiid dáiddadáhpáhusaid ordnenbáikkit eai leat vel mearriduvvon. Jurdda goit lea, ahte muhtin jagi sámenuoraid dáiddadáhpáhus ordnejuvvošii Helssegis.

– Dainna mii oččošeimmet dán dáhpáhusa hirbmat bures oidnosii olles riikkas ja maiddái min ruhtadeddjiide livččii álki boahtit dan čuovvut. Sáhtášii maiddái ordnet siidodáhpáhusaid. Helssegis leat dál hui buorit ođđa sajit gárvánan, nugo dat stuorra musihkkadállu ja girjerájus Oodi, dadjá Sámedikki skuvlenčálli Ulla Aikio-Puoskari.

Maiddái lagabus Sámis gávdno guovlu, gos dáiddadáhpáhus ii leat goassege ordnejuvvon. Oahpaheaddji Ulla-Maarit Magga mielas boahttevuođas Giehtagierragis Gilbbesjávrris livččii buorre ordnet dáiddadáhpáhusa.

– Lean evttohan, ahte dasto go lea Eanodaga vuorru ordnet sámenuoraid dáiddadáhpáhusa de manašeimmet Gilbbesjávrái. Doppe lea goit ođđa skuvla ja ođđa guovlu. Eai dáidde goit beare máŋgasat Sámi guovllu olbmuin doppe mannan. Dat lea fiinna guovlu ja danin dohko gánnáha reiset, dadjá Magga.

Sámedikki skuvlenčálli Ulla Aikio-Puoskari muitala, ahte Sámediggi ii leat vel ságastallan áššis Gilbbesjávrri skuvllain iige Eanodaga gielddain, muhto dakkár jurdda lea áimmuin dál.

Riikkaviidosaš temán teáhter, sápmelaštemán "Muitaleami máŋggat hámit"

Dán jagaš sámenuoraid dáiddadáhpáhus ordnejuvvo Anáris sámekulturguovddáš Sajosis cuoŋománu 10.–11. beivviid.

Vaikko muhtin jagiid dáiddadáhpáhusa lágidemiin leatge leamašan hástalusat, de doalut leat dollojuvvon. Nu maiddái dán jagi.

– Álot mii leat goit dan dáiddadáhpáhusa doallan ja nu mii doallat dálge. Lihkus mis lea Sajos, dathan lea hirbmat buorre báiki. Dáhpáhus šaddá hui fiinnis, jáhkká Aikio-Puoskari.

Riikkaviidosaš temán dáhpáhusas lea teáhter ja sápmelaš temán ”Muitaleami máŋggat hámit". Sápmelaš temá sáhttá leat ovdamearkka dihte juoigan, livđe, leʹudd, máinnasteapmi dahje eará lávddi alde ovdanbuktojuvvon sátnedáidda. Dárkilut oassálastinrávvagat almmustahttojuvvojit álgogiđa áigge.

Giehtaruohttasa bokte gárvánan ođđa datakábeloktavuohta Suomas Norgii

Suopmelaš Elisa-fitnodat ja norgalaš Bredbåndstylket Troms Ab -fitnodat ožžo juovlamánus gárvvisin datakábela Giehtaruohttasis Norgii.

Ođđa kábel sihkkarastá ja nanne diehtooktavuođaid doaibmama. Elisas lea jo ovddežis datakábel Davvi-Suomas Norgii Ohcejoga bokte.

Sámediggi ohcá vástideaddji árrabajásgeassinstivrejeaddji

Sámediggi lea almmuhan ohcanláhkai vástideaddji árrabajásgeassinstivrejeaddji barggu. Jearaldat lea mearreáigásaš barggus, mii álgá soahpamuša mielde ja bistá jagi 2019 lohppii.

Vástideaddji árrabajásgeassinstivrejeaddji earret eará vástida Anarâškielâ servi golmma giellabeasi, Anára Piervâla ja Piäju ja Avvila Kuáti, árrabajásgeassindoaimma stivremis, ovddideamis ja bargoveahkaáššiin. Vástideaddji árrabajásgeassinstivrejeaddji lea Sámedikki bargi, muhto ovttasbargá Anarâškielâ servi njunnošiiguin ja bargiiguin.

Geainnuid dálvedikšun buorrána maiddái Sámis

Davvi-Suomas leat buoridan biilageainnuid dálvefuolahusa. Geainnuid dikšunluohká leat bajidan olles Lappis 162 kilomehtera mátkkis. Badjelaš 800 kilomehtera mátkkis kvalitehtagáibádusat leat čavgejuvvon, muhto dikšunluohkká bissu ovddeš dásis.

Váldogeainnu 21 alde Durdnosa ja Gilbbesjávrri gaskkas buoriduvvo dikšun loahppajagis. Geainnu dikšun buoriduvvo maiddái njelješgeainnu alde gitta Anárii. Dáid luottaid alde galget earet eará gilvit sádduid golmma diimmus njealji diimmu sajis. Go ovdal luotta dássidisvuođa gáibádus leamašan beannot sentte, de dál dat lea okta sentemehter.

Dálvedikšunluohkká lea badjánan maiddái luotta 81 alde Roavenjárga-Posio-Guossama -oasis. Dikšunluohkká lea maid loktejuvvon njelješgeainnu alde Roavvenjárgga ja Vikajärvi gaskkas. Leammi luoddaearus Anárii geainnu 955 alde lea maid loktejuvvon dikšunluohkká.

Oassi dálvedikšuma čavgemiin lea jo váldojuvvon atnui. Loahpat rievdadusain ollašuvvet haddegilvvu oktavuođas.

Dutkamuš: Vuovde- ja boazodoalu gulahallama lea dárbu buoridit

Vuovdeguovddáš (su. Metsäkeskus) lea dahkan ovttas Bálgosiid Ovttastusain, meahciráđđehusain, luondduriggodatguovddážiin, Metsätalous Oy:in ja eana- ja vuovdedoallobuvttadeaddjiid guovddášlihtuin MTK:in guorahallama badjeolbmuid ja vuovdedoalu bargiid oaiviliin das, mo vuovdedoallu váikkuha boazodollui.

Dutkamuša mielde boazodoallit hálidit geahppa vuovdedoalu ja vuvddiid gieđahallanvugiid, sin mielas boares vuvddiid čuohppamiid galggašii ráddjet. Vuovdeguovddáža prošeaktahoavda Juha Järvenpää mielas guorahallamis bohte hui čielgasit guokte ášši ovdan: sihke vuovdedoalu ja badjeolbmuid mielas dialoga lea dehálaš ja stuorra váttisvuohtan lea dieđu váilun goappatge guvlui.

– Ovttasbargu vuovdedoalu ja boazodoalu gaskkas adnojuvvui hui dehálažžan. Nubbi stuorra ášši, mii mu mielas badjánii dán oktavuođas lei dieđu váilun. Badjeolbmuin ii leat vealttakeahttá doarvái diehtu vuovdedoalu doaimmain iige vuovdedoalus leat diehtu das, mo muhtin vuovdedoalu doaibma váikkuha boazodillái.

Prošeavttas bođii ovdan, ahte vuovdedoalus eai dovdda boazodoalu duogáža doarvái bures. Dieđu johtima buorideami oidne stuorra áššin dán prošeavttas, lohká Järvenpää.

Soađegilis rahpet gielddahoavdda virggi ohcanláhkai

Soađegillái ohcagohtet ođđa gielddahoavdda.

Soađegili gielddahoavda Viljo Pesonen báhcá ealáhahkii boahtte suoidnemánus. Soađegili gielda lea dán vahkus mieđihan earu Pesonenii ja virgi boahtá ohcanláhkai maŋŋelabbos. Viljo Pesonen lea bargan maiddái Ohcejoga gielddahoavdan.

Meccihaldâttâh ocá jo puáttee keesi savzâkeččeid.

Meccihaldâttâs lii muáddi ive toollâm puáris kieddijn oornigistuállen keessiv saavzâid Anarist, Lemmee Kaabi Jovna pääihist já Ucjuuvâst, Kuhes Aanti, Antti Välimäki, pääihist. Taah lijjii ubâ Suomâ puoh pivnohumos pääihih, kuus enâmus ulmuuh halidii savzâvahtân. Moonnâm keesi halidii paijeel tuhháát vahtij saavzâid sáámmán.

Tääl lii oppeet äigi uuccâđ keesi 2019 savzâvaahtân. Uuccâm äigi lii tuše okko, 15.1–22.1.2019, tanen ko occeeh láá nuuvt ennuv. Occei juávhust vuárbuh, kiäh peessih ookon saavzâid vahtij. Paimânijn ii vattuu škovliittâs.

– Vuosmuu peeivi láá meccihaldâttâs pargeeh ravviimin, et ij taarbâš leđe kuáđutteijee, muštâl Eija Ojanlatva meccihaldâttâsâst.

Vahtâ uážžu váldiđ fáárun perruu, skipárijd já peenuv, mut tot kalga leđe kiddâ. Riijâ äigi puáhtá kuálástij, muorijd, jotteeđ luándust já rávhuttui. Vaavtâ pargon kulá tipšođ saavzâid, rekinistiđ taid jyehi peeivi, čuávvuđ ellei tile já sirdeđ kuáđuttemkuávlust nuubán.

Kaabi Joovnâ pääihist okko máksá 500 eurod já Kuhes Aanti pääihist 450 eurod.

Saavzah puátih kieddijd aldasijn

Kaabi Joovna pááikán saavzah puátih Vuáčust já Kuhes Aanti pááikán Nuorgamist.

Vuáčulâš savzâtuállee Sulevi Sieppi muštâl, et sun lii toohâm meccihaldâttâsâin sopâmuš Kaapi Joovnâ kiedi oornigist tolâmist. Sun tuálvu tohon savzâidis kiässán. Moonnâm keesi tobbeen lijjii käävci savzâd.

Lasetiäđuid kávná Meccihaldâttâs sijđost.