Filosofiija magisttar Inker-Anni Sara nákkáhallá otne bearjadaga Jyväskylä universitehtas sámiid oassálastimis eanageavahanáššiide.

Ovdal nákkosdilálašvuođa nákkáhalli lea gealdagasas.

– Dat lea dieđusge hui stuorra beaivi ja vuordámušat badjin. Olmmoš lea dieđusge ovtta láhkai streassaluvvan. Gal mun jáhkán, ahte dat manná loahpas bures, muitala Inker-Anni Sara.

Váldofágan Saras lea PR ja strategalaš gulahallan ja kommunikašuvdna. Sara lea guorahallan cealkámušaid ráđđehusa árvalusas dohkkehit ILO 169 -álgoálbmotvuoigatvuođaid konvenšuvnna ja sápmelaččaid oassálastima meahcceráđđehuslága válmmaštallamis.

Gáldun leat meahcceráđđehuslága válmmaštallamis jearahallamat das, mo sápmelaččat sáhtášedje árabut váikkuhit eanageavahanáššiin.

– Mun lean mannan čađa dan meahcceráđđehuslága válmmaštallama ja mo dat lobben laktása dasa. Ja dan, ahte mo sápmelaččat sáhtášedje dego árabut oasálastit láhkaválmmaštallamiidda ja dan láhkai váikkuhit buorebut daidda bohtosiidda, muitala Sara.

Manin ILO-soahpamuša ratifiseren lea bistán nu guhká?

Nákkosgirjedutki Inker-Anni Sara lea mannan čađa cealkámušaid, maid iešguđet čanusjoavku lea addán ILO-soahpamuša birra vuoigatvuohtaministeriijai. Mielde leat sihke sápmelaččaid ja eará čanusjoavkkuid cealkámušat.

Golbmalogi jagi lea Suomas bistán dát proseassa ja dutki lea gávnnahan goit guokte siva dasa.

– Mun gávnnahin, go mannen čađa daid cealkámušaid ja analyserejin daid, ahte ILO-ságastallamis dominerejit namalassii sápmelašmeroštallan ja eará doaibmiid ekonomalaš beroštumit.

Resursarikkis davviguovllut deattuhuvvojedje hui sakka dan ságastallamis, seammás go sámiid rievttit ledje jávkkohagas.

– Sámiid rievttit ja álgoálbmotvuoigatvuođat, mat rievtti mielde galggašedje leat guovddážis, dat leat eará doaibmiid strategalaš doaimmaid bokte dego hoigaduvvon eret dán ságastallamis, čilge Sara.

Whose voice – gean jietna? “Sápmelaččaid dahje boazosámiid jietna ii gullo láhkaválmmaštallamiin”

Suomas guhká bistán ILO-soahpamuša ratifiserenproseassas leat geavvan hui moivvás ságastallamiid. Ságastallamii buktet siidoproblemaid ja vuollefáttáid, maid dasto jorahallet dan ságastallamis, muitala Inker-Anni Sara.

– Ságastallan lea jorgaluvvon dan sápmelašmeroštallamii ja ovttaláhkai maiddái dakkár fápmogeavaheapmái, mas soahpamuša dohkkeheapmi ovdanbuktojuvvo riskan.

– Mu bohtosiid mielde buot dát lea ovttas dagahan dakkár gulahallanmierkká, mii lea oktageardánit bissehan dan soahpamuša ratifiserema Suomas, dadjá Sara.

Sara Nákkosgirji ”Whose voice? Understanding stakeholder involvement in law drafting affecting Sami reindeer herding” dárkkistuvvo bearjadaga 18.1. diibmu 12–15 Jyväskylä universitehtas. Nákkosdilálašvuohta lea eaŋgalasgillii.

Inker-Anni Sara čálii studeantan Ohcejoga sámelogahagas jagis 1990. Son gárvvásmuvai filosofiija magisttarin Jyväskylä universitehtas jagis 2006, váldofágan sus lei journalistihkka. Sara lea bargan Sámedikki kulturčállin jagis 2001. Son lea maiddái bargan doavtterstudeantan Sámi allaskuvllas Guovdageainnus jagiid 2013–2018.

Dán dálvvi skábma lea meattá.

Skábmaáigi nogai Suomas virggálaččat otne bearjadaga, go beaivi badjánii almmiravdda bajábeallái buot davimusge gilis, Ohcejoga Njuorggámis. Skábma álggii Njuorggámis sullii guokte mánu dassái, skábmamánu 25. beaivve.

Beaivi badjánii dálkedieđalágádusa mielde Njuorggámis bearjadaga diibmu 11.46 ja luittii diibmu 12.53.

Njuorggámis leamaš dáid beivviid sullii 15 buolašceahki, muhto eanaš balvvádat, man dihte beaivesuotnjariin gal ii leat vel beassan návddašit.

Duorastaga váldojuvvon govat čájehit, mo skápma alit čuovga hálddaša ain.

Njuorggánlaš Antti ja Mirka Johanssen mieđiheaba, ahte skápma nohkan dovdo veajus. Das fuolakeahttá skábma lea sudnuide dehálaš áigi.

– Gal mun jáhkán, ahte olbmot álget fas eanet johtit, gávppašit ja nu ain. Fámut ja energiija bohtet eambo. Mu mielas lea hui suohtas, ahte lea dákkár áigi, goas beassá vehá eambbo ruovttus ja bearrašiin leat, ráfis. Geassi go boahtá de musge lea gávpi ja ollu barggut, guolástan ja buot. Geasset ii dárbbaš nu ollu oađđit, skábman de eambo, smiehtada Antti Johanssen.

– Skábma lea somás áigi. Dalle lea ráfálaš miella ja gorut, lohpi vuoiŋŋastit. Geasset ii máša, go beaivi báitá ijatbeaivái. Skábman lea vuogas vuoiŋŋastit, ráfot ja beare leat, joatká Mirka Johanssen.

Giđđa ja čuovgga lassáneapmi lea goit juoidá, maid juohke jagi vuordá.

– Beaivváš, čuovga, giđđa ja geassi. Skápma maŋŋá lea ođđalágan doaivva, govvida Mirka Johanssen dovdduidis.

Uhca gárvun fáhcain sáhttá oaidnit stuorra muitalusa seammaláhkai go gávttis: gos olmmoš boahtá, man sohkii son gullá ja juoba daid gođđán duojára. Fáhccamohta maid goit lea nuppástuvvan ođđa málliid ja materiálaid dihte.

Sámemusea Siiddas Anáris lea dán jagi oaidninláhkai smávva fáhccačájáhus. Dán háve oaidninláhkai leat nuortalaččaid nu dološ go dálá fáhcat. Boahtte mánus lea anáraččaid vuorru ja de vel davvisápmelaččaid guokte málle nu, ahte guđege čoakkáldat lea ovtta mánu oaidnimis Siiddas, muitala amanueansa Anni Guttorm Sámemusea Siiddas.

– Sierra guovlluid siste leat sierra mállesaš fáhcat. Nu ahte don sáhtát lohkat, man bearrašii dahje sohkii gii nu gullá, go leat dihtolágan fáhcat, čilge Guttorm.

Ođđa materiálat, mállet ja ivnnit lea njahkan maid fáhccamáilbmái. Nuba čájáhusas leat maid ođđaáigásaš fáhccamállet.

Fáhccafabrihka jorrá – Gođđá áli go čohkánastá

Anárlaš duodječeahppi Hilma Mustonen lea viššal maid gođđit. Árbevirolaš sámemálliid lassin son gođista vaikke maid.

– Gal mun gođán vaikke maid beare sáhtto, makkár miella lea. Gođán sealbbosfáhcaid ja geahčan rávvagiid mannu girjjis ja gođán dakkár nu daddjojuvvon rivguid fáhcaid, Hilma Mustonen čaimmiha.

Hilma gođđá áli, go son čohkánastá vulos. Sákkit skillet ja gárvves fáhccapárra eambo gahččá sákkiin eret. Málliin lea čielga juohku geasa dat gullet, ja son mielas gođđáge Kárášjoga málle nu nissoniid go albmáid fáhcaid.

Dolin fáhcaid materiálan lunddolaččat leai buhttes ullu ja ainge nuortalaččat ieža báidne láiggiid. Dál gávppis oažžu vaikke maid.

Siidda amanuensa Anni Guttorm muitala, ahte sámegávttiin lunddolaččat galget lea dasa heivejeaddji albma fáhcat. Muhto árgabeaigárvodeamis ođđa materiálat ja ivnnit leat boahtán fárrui.

– Sáhttá oaidnit vaikke vilgesrukses fáhcaid, ahte doppe lea geavahuvvon ovdamearkka dihte pink-ivnni. Mu mielas dat lea somá, ahte leat ođđa ivnnit ja maiddái vehá ođđa gurgosatge bohtet dohko, dahje hearvamállet, dadjá vel Anni Guttorm Siiddas.

Yle Sámi mánáid tv-prográmma Unna Junná lea govvegoahtán ođđa osiid.

Unna Junnás bossot dán giđa dievva ođđa biekkat. Prográmma ođđa buvttadeaddjin lea álggahan Heli Huovinen. Son lea šaddan Unna Junná geahččiide oahpisin, go lea jođihan prográmmaid anárašgillii. Huovinen lea maid bargan Unna Junnás doaimmaheaddjin.

Dán giđa ođđa prográmmain leat maiddái guokte ođđa láidesteaddji: Essi Kesti ja Nicholas Francett.

Essi Kesti lea áibbas ođđa ámadadju Unna Junnás. Son jođiha prográmmaid anárašgillii. Kesti lea 24-jahkásaš ja orru Anáris. Son vázzá skuvlla Sámi oahpahusguovddáža dipmadujiid linjás. Kesti muitala iežas liikot dánsumii ja musihkkii. Son liiko maid loaktit áiggi bearrašiinnis ovttas.

– Lea somás ja munnje alccen áibbas ođđa vásáhus leat dahkamin Unna Junná, Essi Kesti muitala.

Nicholas Francett šattai oahpisin mannán čavčča Mii čuojanasaid? -ráiddu láidesteaddjin. Son láide prográmma davvisámegillii. Francett lea 26-jahkásaš freelance-musihkkár Anáris, ja musihka leage su váimmu lahka. Francett lea guldalan ja bargan musihkain gitta mánnávuođa rájis. Su mielas musihkka ja filbma johtet ovttafáro.

Francett astoáigái gullet maid muohtačeasan ja jiekŋaskearru.

– Mu mielas lea fiinnis beassat bargat Unna Junnás vuot ja earenomážit duođaid buori bargojoavkkuin, Nicholas Francett smiehttá.

Ovddežis oahpes prográmmaláidesteaddjin Unna Junnás jotket Anna Lumikivi, Irene Länsman ja Heli Huovinen.

Lottit, livđet ja dálvesuohttasat álggahit Unna Junná giđđabaji

Giđa prográmmain leat buot golbma Suomas hállojuvvon sámegiela mielde nugo ovdalge. Giđđat oidnojit 15 ođđa prográmma.

Ođđa ráidun oidno anárašgielat Hildá lodeh. Das 4-jahkásaš Hildá Niskanen čájeha iežas miellalottiid ja muitala dain.

Giđđat oidno maid ráidu, man fáddan lea livđe. Dán ráiddus leat mielde Anna Morottaja ja anárašgiela giellabeasi mánát.

Ođđa ráidu lea maid davvisámegielat Dálvesuohttasat, mas leat mielde Gáregasnjárgga skuvlla ovdaskuvllalaččat ja vuosttas ja nuppi luohkkálaččat. Dálvesuohttasat-ráiddus njoarostallet, dolastallet ja čuiget. Ráiddus lea ovttasbargoguoibmin leamašan maid Meahcceráđđehus.

Binnabánnaš-prográmma lea jo ovdal šaddan mánáide oahpisin. Dán háve Binnabánnaš hállá Unna Junnás nuortalašgiela. Binnabánnaš lea mielde buot giđa Unna Junná -prográmmain.

Nugo ovdalge, Unna Junnás oidnojit maid animašuvnnat, maid leat dahkan Sámi oahpahusguovddáža medialinjá oahppit.

Maŋŋelabbos ođđa ráiddut boahtimin

Maŋŋelabbos giđđat Unna Junnás bohtet leat mielde vielpát ja Unna Junná gávdná diŋggaid, mat leamašan ovdal anus. Son hálida čájehit daid mánáide. Unna Junnás lea maiddái boahtimin ráidu, mas muitalus šaddá govvan.

Buvttadeaddji Heli Huovinen illuda ođđa prográmmaide.

– Mii leat bargagoahtán fárttain ja movttegit giđa prográmmaiguin. Earenomáš ilus mun lean, ahte mii leat beassan dahkat prográmmaid mánáiguin ovttas, lohká Huovinen.

Huovinen muitala, ahte giđa prográmmaid govvemat sámekulturguovddáš Sajosa studios leat lihkostuvvan bures. Ođasmahttojuvvon studio lea plánen duodjeartisána Kati Ljetoff. Studios oidnojit sihke ođđa elemeanttat ja ovddežis oahpes áššit ođđa hámis.

Unna Junná joavkkus barget dán giđa Heli Huovinen lassin Irene Länsman doaimmaheaddjin ja Jonne Järvinen govvejeaddjin ja čuohppin. Prográmma láidestanosiid leamašan govvemin Kevin Francett ja govvenassisteantan Sámi oahpahusguovddáža anárašgiela ja -kultuvrra linjá oahppi Anniina Veitonmäki.

Giđa vuosttas ođđa Unna Junná -programma oidno Yle TV2 -kanálas vuossárgga guovvamánu 18. beaivve.

Divvojuvvon 18.1.2019 diibmu 16.22: Ovtta sajis divvojuvvon Nicholas Francett namma.

Eamiálbmogiid filbmafestivála Skábmagovat čohkke dál juo 21. geardde filbmadahkkiid ja kulturberošteddjiid miehtá máilmmi Anárii. Festivála álgá duorastaga 24. beaivve ja bistá gitta sotnabeaivái ođđajagimánu 27. beaivái. Dán jagi temán leat árktalaš guovllu eamiálbmogat, ja eamiálbmotguossit bohtet Kalaallit Nunaatis nappo Ruonáeatnamis ja Jakutias Ruoššas.

Festivála jođiheaddji Sunna Nousuniemi ja dáiddálaš jođiheaddji Jorma Lehtola leaba muitalan Yle Sápmái, maid filmmaid soai earenomážit ávžžuheaba mannat geahččat. Sudno filbmaávžžuhusat gullojit juohke iđit Yle Sámi iđitsáddagis diibmu 7.00–8.00 gaskkas.

Vuosttas ávžžuhusat: Sámedokumentárat

Festiválajođiheaddji Sunna Nousuniemi lea válljen vuosttas ávžžuhussan sámefilmmaid. Son ávžžuha olbmuid geahččat Badjealbmá čalmmiiguin (bagadan Aslak Paltto), Brennende minner(bagadan Ellen Astri Lundby)ja Maj Doris (bagadan Jon Blåhend).

– Lean válljen dáid dokumentárafilmmaid danin, go dat leat muitalusat eallimis, ovttaskas olbmos. Dat leat buot iešguđetláganat. Badjealbmá čalmmiiguin lea dáppe Suoma beale Sámis, Maj Doris fas Ruoŧa bealde ja Brenner de minnen fas Norgga bealde nu, ahte filmmat leat viidát Sámi guovllus.

Sitáhtat vuolábealde leat Sunna Nousuniemi jearahallamis.

Badjealbmá čalmmiiguin

"Dat lea mis máilmmi vuosttas eahkedis ja bagadalli Ásllat lea maid ieš báikki alde muitaleamen filmma birra.

Ásllat čájeha dán filmmas, makkár lea badjealbmá árgabeaivi duohtavuođas. Son gieđahallá maiddái spirepolitihká ja mo boraspiret váikkuhit badjealbmáide.

Mis lea stuorra illu beassat čájehit dán ja dát lea duođai dehálaš filbma."

Badjealbmá čalmmiiguin čájehuvvo lávvardaga 26.1.2019 diibmu 14.30 Sajosis.

Maj Doris

"Maj Doris muitala Sámi dáiddár Maj Doris Rimpi birra. Mishan lei diibmá Skábmagovain Sámevarra-filbma, mas son neaktá váldokaraktera Elle-Márjjá boarisin.

Dat dokumentára čuovvu su eallima, son orru okto Barenjárggas Ruoŧa bealde. Sus leat bohccot, son lea dáiddár, son duddjo iežas biktasiid, čállá divttaid ja eallá duođai okto.

Dat lea hui čáppa muitalus. Lea somá beassat oaidnit, gii son lea. Son lea hui geasuheaddji olmmoš, ja son lea bargan olu. Ieš gal liikon dán filbmii."

Maj Doris čájehuvvo lávvardaga 26.1.2019 diibmu 10.00 Sajosis ja nuppádassii sotnabeaivve diibmu 12.00 Sámemusea Siiddas.

Brennende minner

"Dán filmmas lea Skábmagovain Eurohpá vuosttas eahket.

Dát čájeha earálágan beali eallimis ja govvida, makkár lea báhtareaddji eallin. Dat veardádallá doloža otná beaivái; dat muitala dan birra, mo Davvi-Norggas 75 000 olbmo gárte báhtarit duiskalaččaid jagis 1944, muhto seamma áigge dat čájeha otná beaivve báhtareddjiid vásáhusaid. Dán filmmas leat báhtareaddjimánát Sudanis ja Syrias."

Brennende Minner čájehuvvo bearjadaga 25.1.2019 diibmu 13 Sajosis ja nuppádassii lávvardaga 26.1.2019 diibmu 12.00 Siiddas.

Petra Laiti joatká SSN ságadoallin

Petra Laiti joatká Suoma Sámi Nuorat -searvvi ságadoallin. Eará stivrralahttun Suoma Sámi Nuorat -searvvi jahkečoahkkin válljii lávvardaga Enni Similä, Teija Kaartokallio, Juhán-Tuommá Magga ja Anne Olli.

Stivrra várrenlahttun válljejedje Áile-Risten Holmberg, Ánne-Sofe Niittyvuopio ja Reetta Poikela. Searvvi ráđđeaddin válljejedje Ida-Maria Helander, Ánte Veijola ja Máren-Elle Länsman.

Supermánnu sevnnjodii

Otne vuossárgga iđđes beasai oaidnit supermánu sevnnjodeami, go mánnu bázii eanaspáppa suoivana duohkái.

Dievaslaš mánu sevnnjodeapmi lei oaidnimis diibmu 6:41–7:43 gaskkas. Nástedieđasearvi Ursa mielde mánu sevnnjodeapmi álggii juo diibmu 4:36 ja dat bistá gitta diibmu 9:48 rádjái.

Čuovvovaš háve dievaslaš mánu sevnnjodeapmi dáhpáhuvvá Suomas easkka jagis 2025.

Uđđasii jávkan olbmo ohcamiid jotket vuossárgga

Dápmotvuovddis Romssa guovllus uđđasii jávkan olbmuin eat leat velge gávdnan buohkaid. Gádjunveahka lea ohcan olles vahkuloahpa dan njealját čuoigi, guhte jávvásii uđđasii moadde vahku dassái, muitala NRK. Gádjunveaga plánas lea joatkit ohcamiid vuossárgga, ja sis lea doaivva gávdnat maŋimušge čuoigi.

Uđđasa vuollái báhce golbma suopmelaš ja okta ruoŧŧelaš čuoigi ođđajagimánu 2. beaivve.

Sámegielat oahpaheddjiid skuvlemii ohcan álgimin

Sámegielat oahpaheaddjiskuvlema dárbbuin ja oahpuin muitalit dán vahkus Anáris. Ketterä yliopisto -fidnu lágida dieđihandilálašvuođa, mas muitalit heivehuvvon sámegielat oahpaheaddjioahpuin, mat álget boahtte čavčča. Nu gohčoduvvon Ketterä-oahpuid ulbmil lea skuvlet sámegielat oahpaheddjiid máŋggahámát, neahtta- ja lagašoahpuid bokte. Oahpaheaddjioahput lágiduvvojit váldooasis Anáris.

Sámedikki dahkan čielggadeami mielde sámeguovllus leat stuorra váili sámegielat oahpaheddjiin.

Ohcanáigi oahpuide álgá ođđajagimánu 28. beaivvi. Ketterä-oahpuid ohcaninfo ordnejuvvo Anára Sajosis Solju-sáles gaskavahku 23.1. Dilálašvuođa sáhttá čuovvut maid neahta bokte čujuhusas http://live.sogku.fi.

Nelljekksaž Tiitus seârr nuõrttsäämas Âʹvvel ǩiõllpieʹzzest. Son lij õhtt tõin hääʹrves Lääʹddjânnam säʹmmlain, ǩeän jieʹnnǩiõll sääʹmǩiõll kaunnu še veeʹrjlaž naroodregisterest.

Puärrsid ǩiõl meârktõs lij leämmaž vääžnai, nuʹt pärnn vuäǯǯ pueʹrben kääzzkõõzzid jieʹnnǩiõʹlle.

– Ko mij vueiʹnnep, što toʹben naroodregistrest lie sääʹmǩiõllsa, de vuäitt kääzzkõõzzid staaneed da järjsted še jieʹnnǩiõʹlle, vuäinn Tiitus jeäʹnn Jonna Kalja.

Pääiʹǩest Tiitus maainâst säämas eeʹjjinees, leâša puärraz jiõčč lie õinn lääʹddǩiõllsa veeʹrjlaž teâđain.

Ǩiõlvaaʹjtem ij jåårr takai oummi miõlâst

Oummu ǩiõll meârkat tâʹlles šõddmõõžž mâŋŋa naroodteâđregisteera. Lääʹddjânnmest säʹmmla meârkka sääʹmǩiõl jiijj jieʹnnǩiõllân hääʹrveld.

Eeʹjj 2015 teâđai mieʹldd Lääʹddjânnam lååidohat säʹmmlast pâi väjjaǥ 2 000 lij meârkkam sääʹmǩiõl jieʹnnǩiõllân veeʹrjlaž teâđaid. Juõʹǩǩ eeʹǩǩ šâdd pâi occanj lââzztõõzz.

Naroodregisteera vuäitt jiõčč jieʹlled vaajteʹmmen jieʹnnǩiõl tâvvsäämas, nuõrttsäämas leʹbe aanrõšǩiõʹlle. Vuõiggâdvuõttministeria ǩiõllääʹššduumšeǩ Corinna Tammenmaa auʹǯǯai oummid meârkkeet jiijjâs ǩiõl.

– Naroodregisteera iʹlmmtum ǩiõl veäǩǩat veʹrǧǧniiʹǩǩid plaaneet sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzid da staaneed ǩiõllʼlaž vuõiggâdvuõđid Lääʹddjânnmest, särnn Tammenmaa.

Tammenmaa mušttad, što naroodregisteer teâđain jieʹt kuuitâǥ veâl vuäǯǯad teâđ täʹst, kâllaz maainâst sääʹmǩiõl Lääʹddjânnmest. Puärraz meârkka päärnže ǩiõl tâʹlles šõddmõõžž mâŋŋa. Veʹrǧǧniiʹǩǩid, mâʹte kååʹddid lij vääžnai vueiʹnned naroodregistrest, što kâllaz sääʹmǩiõllsa jälste vuuʹdest.

– Tät lij vääžnai, što še verʹǧǧniiʹǩǩid tieʹttemvuõtt Lääʹddjânnam alggmeerai ǩiõlin lâssan. Naroodregistermieʹrǩǩõs ij oudd vuõiggâdvuõđid, leâša tät pohtt veʹrǧǧniiʹǩǩid õõlǥtemvuõđ väʹldded õhttvuõđ vuõssʼsââʹjest sääʹmǩiõlin. Jos ooumaž haalâd ââʹnned sääʹmǩiõl, leâša teâđaid lij meârkkum lääʹddǩiõll, tuʹst lij vuõiggâdvuõtt ââʹnned sääʹmǩiõl, mušttal Tammenmaa.

Juʹŋŋelrumbb viõkkâš vueʹǩǩ – Aanar kååʹddest lie jeeʹresnallšem vueʹjj kaunnâd sääʹmǩiõllsaž päärn

Õhtt ouddmiârkk veʹrǧǧneeʹǩǩest lij Aanar kåʹdd, koʹst puk Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõl lie õhtt vueʹss kååʹdd kääzzkõõzzid.

Čuõvtemjååʹđteei Ilkka Korhonen mušttal, što Aanar kååʹddest lij juʹn iiʹjji mieʹldd leämmaž jiijj "juʹŋŋelrumbb" âânnmõõžžâst, mõin teâtt sääʹmǩiõllsaž päärnai mieʹrrest šâdd pueʹben tiõʹttu.

– Vuõiʹǧǧest, ko särnnam, nuʹt jeäʹp vuäǯǯ tõn teâđ naroodregister pääiʹǩ. Vuäǯǯap juõʹǩǩ eeʹǩǩ mieʹr kååʹdd päärnain, leâša sääʹmǩiõllsain vuäǯǯap teâđ jiijj iʹlmmtõõzzi mieʹldd, mušttal Ilkka Korhonen.

Korhonen mieʹldd päärnai puärraz lie Aanar kååʹddest leämmaž aktiivla juʹn päärnai peiʹvvhååiʹd rääʹjest. Sääʹmǩiõllsaž škooulkääzzkõõzzid plaaneet juʹn ǩiõllpieʹzzi da peiʹvvhooiʹdi pääiʹǩ.

– Meeʹst lie teâđ päärnain juʹn kolmm leʹbe nelljekksiʹžžest da nääiʹt mij vueiʹttep plaaneed juõʹǩǩ ââʹǩǩ-klaʹsse, što kâllaz sääʹmǩiõllsa toʹben puätt leeʹd ouddâl škooul alttummuž, särnn Korhonen.

Lij-a muu ǩiõllsilttõs nok pueʹrr?

Sääʹmǩiõl lij juʹn kuʹǩǩ ääiʹj leämmaž vueiʹtlvaž meârkkad jiijj teâđaid da eeʹjjest 2013 tok lij vuäittam ǩeeʹrjted še jeeʹres sääʹmǩiõlid.

Takai ooumaž kuuitâǩ häärveld smeâtt, mâiʹd veeʹrjlaž teâđaid lij meârkkum. Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio vuäinn, što säʹmmlain vuäitt leeʹd occanj teâđ tän register pirr, måkkam miârkktõs tõʹst lij.

– Ååskam, što säʹmmlain vuäitt leeʹd nåkkam tobdd, što lij-a muu ǩiõllsilttõs nok. Mäŋggsin iʹlla sääʹmǩiõʹlle ǩeeʹrjlaž silttõs, håʹt leʹčči-i sääʹmǩiõllsaž jieʹǩiõllsaž ooumaž. Vuäitt leeʹd, što meeʹst iʹlla nuʹt jiânnai teâđ ääʹššest, smeâtt Anne Kirste Aikio.

Tän ääiʹjest sääʹmǩiõllsain iʹlla ni måkkam tääʹrǩes teâđ, mõõn diõtt naroodregister vuäittči puõʹttiääiʹjest mušttled jeänab sääʹmǩiõli pirr.

Puk oummu, ǩeäk tobdde, što sääʹmǩiõll lij jieʹnnǩiõll õõlǥči taʹrǩǩeed ja mieʹrǩǩeed jiijj ǩiõl, auʹǯǯai Aikio.

– Auʹǯǯjam kâʹl pukid taʹrǩǩeed, mâiʹd toʹben teâđain lij meârkkum. Tät lij sami hiâlbb tuejjeed interneeʹttest. Naroodregisteera ij kuuitâǥ vuäitt ǩeeʹrjted mâiʹd pâi haalâd, što ij vuäitt puästteâđ mieʹrǩǩeed tok, särnn Aikio.

Lääʹddjânnmest lij še seʹlvvtemnalla, što vuäittči-a ooumaž mieʹrǩǩeed kueiʹt leʹbe jeänab ǩiõlid jiijjâd teâđaid. Lääʹddjânnmest seʹlvvted måkkam ääuʹǩ täʹst leʹčči oʹdinakai ooumže.

Näkkam oođummuž kääzzkâʹsttči še pueʹrben kååʹddid da jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩid, särnn Ilkka Korhonen.

– Miʹjjid tõt leʹčči pueʹrr. Juʹrdd kueiʹt ǩiõlâst kääzzkâʹsttči miʹjjid pueʹrben. Lie piârri, mõin lääʹddǩiõll lij nâânääb, ko sääʹmǩiõll, nuʹt piârri tuõstče tõn teʹl meârkkad, jordd Korhonen.

Tiitus jeäʹnn Jonna Kalja tuâivv, što jeeʹres meârkkče sääʹmǩiõl registra tävvjab, nuʹt sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzid vuäʒʒam leʹčči pukid hiâlbab.

– Sääʹmǩiõll lij uʹcc ǩiõll, säʹmmla lie uʹcc meer. Kâʹl meeʹst lij leämmaž huõll, što jos statistiikki mieʹldd iʹlla nok nuõrttsääʹmǩiõllsa, te mâiʹd jos mättʼtõõzz jieʹt järjsted, särnn Kalja.

Eamiálbmogiid filbmafestivála Skábmagovat čohkke dál juo 21. geardde filbmadahkkiid ja kulturberošteddjiid miehtá máilmmi Anárii. Festivála álgá duorastaga 24. beaivve ja bistá gitta sotnabeaivái ođđajagimánu 27. beaivái. Dán jagi temán leat árktalaš guovllu eamiálbmogat, ja eamiálbmotguossit bohtet Kalaallit Nunaatis nappo Ruonáeatnamis ja Jakutias Ruoššas.

Festivála jođiheaddji Sunna Nousuniemi ja dáiddálaš jođiheaddji Jorma Lehtola leaba muitalan Yle Sápmái, maid filmmaid soai earenomážit ávžžuheaba mannat geahččat. Sudno filbmaávžžuhusat gullojit juohke iđit Yle Sámi iđitsáddagis diibmu 7.00–8.00 gaskkas.

Ávžžuhus: Ruonáeatnama historjjálaš filmmat

Otne maŋŋebárgga Skábmagovat-filbmaávžžuhusat bohtet Kalaallit Nuunatis nappo Ruonáeatnamis.

Festiválajođiheaddji Sunna Nousuniemi ávžžuha festiválain earenomážit geahččat Akornatsinniittut – Tarratta Nunaanni (Among us – in the land of our shadows, bagadan Marc Fussing Rosbach) ja Anori(Wind, bagadan Pipaluk Kreutzmann Jørgensen).

– Dát filmmat leat historjjálaččat. Akornatsinniittut – Tarratta Nunaanni lea vuosttas ruonáeatnanlaš scifi-filbma ja dan 23-jahkásaš bagadalli boahtá deike Anárii. Anori-filmma bagadalli fas lea vuosttas ruonáeatnanlaš nissonbagadalli, guhte lea ráhkadan guhkesfilmma. Guktuin filmmain guovddažis lea buori ja bahá dáistaleapmi.

Sitáhtat vuolábealde leat Sunna Nousuniemi jearahallamis.

Akornatsinniittut – Tarratta Nunaanni

"__Das lea váldokarakter Nukappi ja son niegadišgoahtá issoras nieguid, mat dolvot su ja su skihpára Mio balddalasmáilbmái diehttiid ja bahás vuoiŋŋaid lusa. Doppe suoivaniideatnamis buorre ja bahá dáistalit.

Dan filmmas leat hui fiidnát dološ myhtat heivehuvvon spesiála efektaide ja scifi-máilbmái."

Akornatsinniittut – Tarratta Nunaanni čájehuvvo Skábmagovain sotnabeaivve diibmu 12.00 Sajosis.

Anori

"Dán filmmas buori ja bahá dáistaleapmi gieđahallojuvvo ráhkisvuođa bokte, dat lea dakkár ráhkisvuohtadráma.

Dat muitala Anor ja Inuk stuorra ráhkisvuođas, man tragihkalaš lihkusvuohta geahččaladdá. Anor gártá de dáistalit buot fámuidisguin bahás, sevdnjes áššiid vuostá. Dat dráma ovdána maiddái myhtaid bokte.

Liikon dan filbmii, go dat ii leat dábálaš Hollywood-lágan filbma. Das leat čáppa govat doppe Ruonáeatnamis, muhto oassi dáhpáhusain leat maid New Yorkas."

Anori čájehuvvo Skábmagovain lávvardaga diibmu 12.00 Sajosis.

Dábálaš mohtorgielká deaddá birrasiid 300 kilo. Mo orošii, jus dus livčče fievrun mohtorgielká, mii deaddá measta 800 kilo ja lea 120 sentimehtera govddu?

Anárlaš Esko Aarnio osttii dákkár jiehtanasmohtorgielkká moadde jagi dassái. Son geavaha gielkká lossa gurpmiid ja unna barttaid geasahallamii Anárjávrri ala. Aarnio gielká lea jagi 2004 málle, mas lea unna biilla bensiidnamohtor. Aarnio mielde vuodjinvásáhus lossa gielkkáin ii álot leat nu buorre.

– Das leat nu garra dávggit, ahte in mun goit gosage meahccái vuolggášii dainna vuojašit, Esko Aarnio čilge.

Lossa gielká heive bargoatnui, ii skirvehallamii

Esko Aarnio jiehtanasgielká lea measta beannot mehter govdat. Gielkkás leat maiddái guokte 50 sentimehtera bealtta báldalágaid ja bealttaid oktasašgovdodat lea mehter.

Gielkkás Aarnio meroštallá gievrras bargogielkán, mii lea hui doaŋgi eará geavahusas. Buoremus dainna lea vuojašit dásses eatnamiid dahje jávrriid alde, gos lea duolbbas.

Seammalágan ođđasut gielkkát leat ain eanet oidnogoahtán turismageavahusas goit Roavvenjárggas ja Guossáma Rukas. Turismafitnodagat geasehit stuorra gielkkáiguin stuorit joavkkuid ovdamearkka dihte guovssahasaid geahččat.

Roavvenjárgalaš Apukka Resort Os. jođiheaddji Markus Kolari dadjá, ahte sii dolvot jiehtanasgielkkáiguin turisttaid jávrri ala oaggut dahje guovssahasaid geahččat. Jiehtanasgielkká maŋŋái sáhttet goallostit máŋga reaga maŋŋálagaid ja ovtta gielkká aldege ožžot čohkkát máŋga olbmo.

– Mii sáhttit fievrridit hávil 19 olbmo guovtti liegga vovnnas meahccái. Liegga vovnna lea vuogas áššehasaide, muitala Markus Kolari.

Kolari máinnaša jiehtanasgielkká ovdun dan, ahte okta vuoddji nagoda doalvut stuorit joavkku meahccái. Moattelogi turistta joavkku meahccái doalvumii dárbbašuvvošedje dábálaš mohtorgielkkát njeallje dahje vihtta.

Sáhttá vuodjit dušše dihto máđijaid alde

Gos ja goas beare jiehtanasgielkkáin ii sáhte vuojašit. Davvi-Suomas leat sulaid 8 000 kilomehtera ovddas mohtorgielkámáđijat, maid alde gielkkáiguin oažžu vuodjit dušše, jus dat lea sierra lohpegalbbain meroštallojuvvon lobálažžan.

Davvin eanaš mohtorgielkámáđijaid hálddaša Meahciráđđehus. Meahciráđđehusa luonddubálvalusaid guovlohoavda Elina Stolt dadjá, ahte sii vihkkehallet maŋŋelis, heivejitgo sin máđijat dákkár jiehtanasgielkkáid geavahussii.

Muhto masa anárlaš smávvafitnodatdoalli álgoálggos skáhppui jiehtanasgielkká, mainna illá beassá meahccái? Esko Aarnio čilge, ahte son lea geavahan gielkkás barttaid geasahallamii Anárjávrri ala.

– Dat heive dásses máđija alde vuojašeapmái ja muohttaga alde das lea buorre coakci bealttas, iige dat vuojo nu álkit, go dat lea govdat.

Vaikko gielká leage buorre geasahallamii, de Esko Aarnio gal illá jáhkká dan leat nu stuorra atnun boazodollui.

– Meahcis mun in leat dainna olusge vuodján. Dat lea nu lossat, ahte dan ii sáhte állet ja dat lea nu doaŋgi jorggihit. Ja jus gielká vuodju, de galggašii lea vinsa, mainna geassit dan doppe, moddjesta Aarnio.

Gássaboahtaliid fievrridan tráiler vujii badjel geainnu Gápmasis

Tráiler vujii doaresbeallái Anáris Gápmasa máttabealde maŋŋebárgga iđđes čieža maŋŋá. Gádjunlágádusa dieđuid mielde oktage ii lápmašuvvan lihkuhisvuođas.

Lihkuhisvuođabáikkis Čeavetjávrri luoddaearus lea dál anus dušše nubbi bealli geainnus čorgen- ja gádjunbargguid dihte. Johtolatdoaimmahaga mielde lihkuhisvuođatráiler fievrridii gássaboahtaliid.

Báikki ala lea Roavvenjárggas vuolgán geasehanbiila. Johtolatdoaimmahat dieđiha, ahte geaidnu giddejuvvo diibmu 13:00-15:00 loktenbarggu dihte ja dan árvalit bistit 30–60 minuhta.

Sámevarra čájehuvvo sámegielat tekstemiin sámi álbmotbeaivve

Sámevarra-filbma čájehuvvo davvisámegielat teavsttaiguin sámi álbmotbeaivve 6.2.2019 Suoma TV:s. Filbma lea Teema-kanálas eahkes diibmu 22:00. Yle jorgaleami ja veršunerema hoavda Christoffer Forssell dadjá, ahte davvisámegielat teksten lea vejolaš, go teksten- ja čájehanvuogádagaide leat dahkan nuppástusaid ja sámi bustávat oidnojit. Sámegielat teavstta sáhttá válljet tv:s seammaláhkai go ruoŧa- dahje suomagielat tekstema. Válljen dahkkojuvvo tv ásahusain, dadjá Forssell.

Yle lea maid guorahallamin, sáhtášiigo dat čájehit davvisámegielat Mumeniid diidadálvi -filmma Yle Areenas sámi álbmotbeaivvi rájes. Áššis muitala ruoŧagielat mánáiddoaimmahusa vástideaddji buvttadeaddji Mikaela Sonck. Sonck dadjá, ahte sii geahččalit ráđđádallat čájehanvuoigatvuođain Mumeniid diidadálvi -filmma buvttadanfitnodagain.

Čáhceskohteriid áiggošedje ráddjet Deanu čázádagas

Sihke Suoma ja Norgga eiseválddit áiggoše ráddjet dahje gieldit čáhceskohteriin vuodjima olles Deanu čázádagas. Gieldima ággán leat dat, go mohtorfievrrut leat hehttehussan lundui ja birrasii, guollebivdui ja luonddu virkkosmahttingeavahussii. Gielddus dahje ráddjen guoskkašii sihke Deanu, Anárjoga, Ohcejoga, Skiehččanjoga ja Rádjejoga.

Áššebáhpárat leat dál oaidninláhkai Ohcejoga ja Anára gielddadáluin ja maiddái gielddaid neahttasiidduin, juos gii nu háliida fuopmášuhttit áššis. Maiddái Kárášjoga ja Deanu gielddat bivdet áššis cealkámušaid.

EBI-guovddážii čujuhuvvon fuopmášuhttimat galget leat dahkkon maŋimustá guovvamánu 13. beaivve.

Davimus ja nuorttimus boazodoalloguovlluin besset dánge giđa geatkebivdui

Davimus ja nuorttimus boazodoalloguovlluin besset dánge giđa geatkebivdui, go eana- ja meahccedoalloministeriija lea addán lobi gávcci geatkki goddimii. Spiehkastatlobiid mearri lea seamma go diibmá ja ovddit jagi. Eana- ja meahccedoalloministtar Jari Leppä dadjá, ahte ráddjejuvvon bivdduin lea vejolaš goddit dakkár getkkiid, mat spedjet erenomáš olu bohccuid.

Luondduriggodatguovddáža dieđuid mielde Suoma geatkenálli lea šaddan máŋggageardásažžan maŋimuš 20 jagi áigge. Mannan dálvve boazodoalloguovllus johte birrasiid 140 geatkki, muhto dál getkkiid árvalit leat 20 proseantta eanet go diibmá.

Geatki leamašan Suomas ráfáidahtton jagi 1982 rájes, muhto spiehkastatlobiin getkkiid beassá bivdit. Diimmá dálvve bálgosat geavahedje buot gávcci spiehkastatlobi, maid ministeriija lei mieđihan.

Siiddas lagabui 120 000 galledeaddji diibmá

Davvi-Lappi luondduguovddáš ja sámemusea Siida Anáris lea ain bivnnuhis galledanbáiki. Jagis 2018 Siidda gallededje badjel 117 000 olbmo. Galledeaddjiid mearrái rehkenastojuvvojit buot Siiddas fitnan olbmot: olbmot geat fitne čájáhusain ja dáhpáhusain, Meahciráđđehusa rávvenbáikkis, Anára gieldda turismarávvenbáikkis, Siida Shop -gávppážis ja restoráŋŋa Sarrihis.

Diibmá Siiddas ledje veháš badjelaš 59 000 dáhpáhusguossi, mii lea Siidda 20 jagi historjjá nubbin stuorámus dáhpáhusgalledeaddjimearri. Ovddit jahki lei Siidda historjjá buoremus jahki.

Dábálaččat galledeaddjit leat čielgasit eanet geassemánus gitta borgemánnui go dálvemánotbajiid áigge. Dálvemánotbajit leat goittotge geasuhišgoahtán. Guovvamánus gallededje eanet olbmot go čakčamánus ruškki áigge. Dábáleamos Siidda áššehas leage ovttaskas, olgoriikkalaš ollesolmmoš.

Guhkes tráilerat bohtet

Erenomáš guhkes tráilerat nappo HCT-tráilerbiillat gullet dál dábálaš johtolahkii, go ovdal daid leat vuodján sierra lobiin. Suomas bođii vuossárgga fápmui láhkarievdadus, man mielde lea vejolaš váldit almmolaš johtolagas atnui guhkit HCT-tráilerbiillaid. Namma boahtá eaŋgalsgielat sániin High Capacity Transport.

Guhkimus tráilerat sáhttet leat joba ovcci mehtera guhkibut go guhkimusat goallosat leamašan dán rádjái. Dál dábálaš goallosat ožžot leat 22,5 mehtera ja modulagoallosteamit joba badjel 34,5 mehtera guhkit.

Biilavuoddjit berrejitge váldit vuhtii ođđa dili geainnuid alde, dasgo guhkit tráilera meattá vuodjin bistá seamma guhká, go biilavuoddji vuojášii álggos dábálaš tráilera meattá ja de vel persovdnabiilla meattá. Geainnu alde HCT-tráilerbiillaid dovdá das, ahte dat leat merkejuvvon PITKÄ-galbbain.

Suoma Sámi Nuorat -searvi (SSN) ii oro geasuheamen vuolleahkásaš nuoraid. Dan gávnnahedje vahkkoloahpas, go searvi doalai jahkečoahkkimis Oulus.

Jo goalmmát badjái ságadoallin válljejuvvon Petra Laiti muitala, ahte jahkečoahkkima buot oasseváldit ledje badjel 18-jahkásaččat. Searvi mearridiige bidjat dán jagi návccaid eará doaimmaid lassin skuvlaahkásaš nuoraid joksamii.

– SSN lea čielgasit dakkár sohkabuolvvaid rievdadansajis. Measta buot min lahtut leat badjel 18-jahkásaččat. Vai mii sihkkarastit, ahte searvi ceavzá ja bissu aktiivan, mii fertet álgit ohcat lahtuid, geat leat skuvlaahkásaččat ja smiehttat, makkár doaimmat geasuhit sin.

Petra Laiti oaivvilda, ahte jahki 2018 lei Sámis hui politihkalaš jahki, ja dat lea váikkuhan dasa, ahte doaibma lea geasuhan eanet boarrásut nuoraid. Laiti dadjá, ahte olu návccat leat biddjon politihkkii, ja danin searvi ii leat geargan nu olu ordnet eahpepolitihkalaš doaimmaid.

– Dan dáfus lea áibbas áddehahtti, ahte nuorat, geat leat eanet beroštuvvan politihkas, leat searvan diibmá fárrui. Lei sámediggeláhkaođastus, duohtavuođakomišuvdnaságastallan ja Jiekŋameara ruovdemáđija, ahte ledje dakkár losses fáttát.

"Davvi nuorain erenoamáš hástalus politihkas"

Petra Laiti oaidná searvedoaimma buorre vuohkin iskat, leago beroštuvvan politihkas vai ii.

– Muhto dat ii dárbbaš leat geaidnu politihkkemii, lasiha Laiti.

Son oaivvilda, ahte davviguovllu nuorain lea erenoamáš hástalus politihka ektui, daningo politihkalaš áššit leat davvin earálágánat go Mátta-Suomas. Davviguovllu rievttit ja davvi oainnut eai beasa oidnosii nationála dásis Suomas obanassiige, dadjá Laiti.

– Muhto jos lea vel sápmelaš ja nuorra davvin, dallehan fertešii leat diđolašvuohta sámi rivttiin ja eamiálbmotrivttiin. Viehka johtilit go álgit guorahallat sámi rivttiid, deaivat oaidnit hirbmat losses áššiid ja dat šaddá hirbmat persovnnalažžan.

Laiti jáhkká dan baldit nuoraid.

– Galhan sámenuorat, geat servet politihkkii, bajásšaddet hirbmat johtilit ja gártet viehka nuorran gieđahallat viehka issoras áššiid. Dat man nu láhkai dađi bahábut vehá gullá dasa eamiálbmotpolitihkkii, ahte ferte garrat dan politihka ektui.

Doaibmaplánas siskkáldas rievdadusat ja návccat válgajahkái

Nuorra lahtuid joksama ja ođđa stivrra válljema lassin vahkkoloahpa jahkečoahkkimis plánejedje, makkár doaimmat searvvis galget dán jagi. Ságadoalli Petra Laiti muitala, ahte dán jagi doaibmaplána sisttisdoallá viehka olu siskkáldas rievdadusaid.

– Mis leat moadde vuođđodoaimma, mat gáibidit ollislaš remontta. Mis lea neahttasiidoođastus ja mii leat molson dihto ovttasbargoorganisašuvnnaid.

Politihkalaš návccaidis searvi áigu bidjat Suoma riikkabeivviid ja Sámedikki válggaide, mat dollojuvvojit dán jagi.

– Mii viggat loktet sámetemáid riikabeaiválggain, ja go sámediggeválggat bohtet, mii háliidivččiimet ordnet válgapanela nuorra evttohasaide ja ávžžuhit nuoraid jienastit.

Petra Laiti lei mánnodaga 21.1.2019 guossin Buorre Iđit Sápmi -sáddagis áiggis 01:37:14 ja Ásllaga Á-studios áiggis 18:07.

Eamiálbmogiid filbmafestivála Skábmagovat čohkke dál juo 21. geardde filbmadahkkiid ja kulturberošteddjiid miehtá máilmmi Anárii. Festivála álgá duorastaga 24. beaivve ja bistá gitta sotnabeaivái ođđajagimánu 27. beaivái. Dán jagi temán leat árktalaš guovllu eamiálbmogat, ja eamiálbmotguossit bohtet Kalaallit Nunaatis nappo Ruonáeatnamis ja Jakutias Ruoššas.

Festivála jođiheaddji Sunna Nousuniemi ja dáiddálaš jođiheaddji Jorma Lehtola leaba muitalan Yle Sápmái, maid filmmaid soai earenomážit ávžžuheaba mannat geahččat. Sudno filbmaávžžuhusat gullojit juohke iđit Yle Sámi iđitsáddagis diibmu 7.00–8.00 gaskkas.

Sámi historjjálaš filmmat

Skábmagovat deavdá 20 jagi. Festivála dáiddálašjođiheaddji Jorma Lehtola muitala, ahte sii čalmmustahttet dán jagáš festiválas dieđus dan iežas guhkes historjjá, muhto maiddái Sámi eará historjjálaš dáhpáhusaid – earret eará nuortalaččaid fárreheami.

– Nuortalaččaid fárreheamis dálá guovlluide lea gollan dál 70 jagi. Dan dihte mii leat čohkken arkiivvain filmmažiid, mat muitalit nuortasápmelaččain.

Nuortalaččaid ásaiduhttin 70 jagi -filbmačájáhus lea sámemusea Siiddas ihttin duorastaga diibmu 19.30. Čájáhusas leat mielde earet eará Sydämeni pohjasta ja Kolttarokkia Lapista -oanehisfilmmat.

Maiddái Sámemusea Siiddas lea ávvujahki, go dat deavdá 60 jagi. Dan gudnin ordnejit Itnetvári (Tirro) stobus Siidda olgomuseas filbmačájáhusa, mat laktásit sámemuseai. Itnetvári stobu filbmačájáhus ordnejuvvo duorastaga guktii, diibmu 14.00 ja 15.30.

– Dain guktuin čájáhusain oaidnit dakkár hárvenašvuođa, go Nuorgam Jussá (Johan) hállá. Son vuođđudii sámemusea. Mun gádden sus ii gávdno ealli govva, Jorma Lehtola muitala.

Dasa lassin vel norgalaš klassihkkárfilbma Laila deavdá 90 jagi. Laila live -čájáhus lea bearjadaga Sajosis diibmu 19.15.

– Laila lea jávohisfilbma, muhto Wimme ja Tapani Rinne guovttos duddjoba ođđa jietnamáilmmi lávddi alde, go filbma jorrá screenas, muitala Lehtola.

Skábmagovain maid Sundance-evttohasat

Seamma áigge Atlantta nuppe bealde Amerihkás ordnejuvvo okta máilmmi stuorimus filbmafestiválain, Sundance. Jorma Lehtola muitala, ahte Skábmagovain beassat oaidnit guokte filmma, mat gilvalit Sundance-filbmafestiválas.

– Mis lea cree-álbmogii gullevaš bagadalli Alexandra Lazarowich oanehasfilbma Fast Horse, mii muitala čáhppesjulggiid riidenárbevieruin. Filmmas dološ riidenstiila boahtá ruovttoluotta ođđa, muhto várálaš hámis.

Fast Horse čájehuvvo sihke lávvardaga ja sotnabeaivve Siiddas diibmu 16.30.

Nubbi Sundance-evttohas lea Marja Helander bagadan Eatnanvuloš lottit.

– Dat lei mis diibmá, muhto geahččit leat sávvan, ahte dan čájehit nuppádassii.

Eatnanvulošlottit čájehuvvo lávvardaga diibmu 18.30 Siidda guovssahasteáhteris.

Suoma geainnuin lea dál lohpi hurgguhit earenomáš guhkes tráilariiguin. Dán vahkku vuossárgga bođii fápmui láhkarievdadus, man mielde almmolaš johtolagas lea vejolaš váldit atnui guhkit HCT (High Capacity Transport)-tráilarbiillaid.

Guhkimus tráilarat sáhttet leat joba ovcci mehtera guhkibut go gollosat mat leamašan dán rádjái anus. Láhkarievdadeami maŋŋá gollosat ožžot leat 22,5 mehtera ja modulagoallosteamit joba badjel 34,5 mehtera guhkit.

Johtolatlágádus Traficom jođiheaddji áššedovdi Otto Lahti muitala, ahte dálá dilis Suoma geainnuin eai leat vel beare olu earenomáš guhkes tráilarat, muhto lohku lassána juohke beaivve. Lahti jáhkká, ahte guhkes tráilarat oidnogohtet jođánit earenomážit davvin ja Lappis.

– Sihkkarit dat lassánit jođánabbot davi johtolagas go eará guovlluin Suomas. Guhkes tráilaris lea eanemus ávki dalle go vuodjinmátki lea guhkki. Davvi-Suomas leatge guhkimus gaskkat ja dalle guhkes tráilariin lea vejolaš seastit sihke boaldámušas ja maiddái vuoddji bálkágoluin, čilge Lahti.

Guhkes tráilariin sáhttá vuodjit dušše váldogeainnuid

Earenomáš guhkes tráilarat leat oidnon Suoma geainnuin jo badjel vihtta jagi, muhto dán rádjái dat leat vuodján johtolagas spiehkastatlobiin. Geahččaladdanáigodagas leat johtolagas leamašan birrasiid 40 tráilara ja dat leat vuodján gurpmiid gitta Davimus Suoma ráje. Badjelaš golbma jagi dassái guhkes tráilarat vuodjigohte earret eará muoraid Anáris Roavenjárgii. Maiddái Oulus leat vuodján máŋga jagi gurpmiid Gihttela golleruvkii.

Spiehkastatlobiin guhkes tráilarat gerge vuodjit oktiibuot 20 miljovnna kilomehtera, man maŋŋá eiseválddit rahpe vejolašvuođa buohkaide. Johtolatlágádus Traficom áššedovdi Otto Lahti muitala, ahte earenomáš guhkes tráilariin ii goit sáhte vuodjit juohkelágan geainnuid.

– Guhkes tráilariin ferte johtit váldogeainnuid mielde, dego 4-geainnu. Doppe dat eanemus oidnojitge boahtteáiggis. Sihkkarit gálvofievrredanfitnodagat sáhttet ovttastahttit maiddái guliid fievrredeami Norggas nu, ahte Norgga bealde boađášii tráilar Suoma beallái ja vaikkoba Gárasavvonis dasa goallostuvvošii vel lassi guorpmi. De dat joatkkášii mátkki máttás guhkit tráilarin, árvala Lahti.

Biilavuoddjit fertejit máššat

Dábálaš biilavuoddjiide guhkes tráilarat sáhttet maid buktit hástalusaid johtolagas. Guhkit tráilara meattá vuodjin bistá seamma guhká go biilavuoddji vuojášii álggos dábálaš tráilara meattá ja de vel persovdnabiilla meattá. Vuodjinmátkkis dat lea 30 mehtera ja áiggis 1–2 sekundda guhkkit. Johtolatlágádus Traficom áššedovdi Otto Lahti mielas deháleamos goit máššat.

– Biilavuoddjit berrejit láhttet johtolagas ráfálaččat. Jus oaidná guhkes tráilara boahtime luoddaerrui, de dalle ferte fal máššat vuordit, ahte tráilar beassá jorggihit, rávve Lahti.

Geainnu alde HCT-tráilarbiillaid dovdá das, ahte dat leat merkejuvvon PITKÄ-galbbain ja das sáhttá leat diehtu maiddái tráilara guhkkodagas.

Go tráilarat dál guhkkot ja dat bastet fievrredit eanet gálvvu, de gálvofievrredeapmái eai dárbbašuvvo šat nu máŋga tráilara.

– Jus ovdal davás leat vuodján njeallje tráilara, de dál dan seamma gálvvu sáhttá fievrredit golmmain tráilariin. Dallehan maiddái tráilariid mearri geahppána, dadjá Lahti.

Nuppelohkái seksuálarihkkosa Sámi gielddain jagis 2018

Mannán jagi Sámi guovllu gielddain dáhpáhuvve oktiibuot 16 seksuálarihkkosa vuollel 18-jahkásaš nuoraide. Ášši čielgá bolesa čohkken statistihkain. Loga dáppe áššis eanet.

Olles Suomas leat jagis 2018 dutkagoahtán badjelaš 2 200 seksuálarihkkosa, main oassebeallin vuollel 18-jahkásaš nuorra. Geahča dán artihkkalis buot Suoma gielddaid statistihkaid.

Gáregasnjárgga skuvllalaččaid ođđa skuvllavázzinbáiki

Gáregasnjárgga skuvlla loahpaide mánáide lea gávdnon ođđa skuvllavázzinbáiki, muitala skuvlla dieđáhus, man leat sádden váhnemiidda.

Ođđajagimánu nuppi vahkus bealli oahppiin sirdašuvai gilidállui skuvlii Gáregasnjárgga skuvlla sisáibmováttisvuođaid dihte. Loahpat vázzet skuvlla ođđa valáštallansáles, mii lea huksejuvvon skuvlla oktavuhtii. Boares skuvladálus ordnejit goit musihka, garradujiid ja dállodoalu oahpahusa. Gáregasnjárgga skuvllalaččat maid fitnet boradeamen boares skuvllas.

Vuolleahkásaš gánddaid navdet bahádaguin Avvilis

Avvilis vuolleahkásaš gánddaid navdet suoládan bávkkanasaid ja cuvkon earet linnjabiillaid lásaid. Boles oaččui mannán skábmamánus máŋggaid almmuhusaid suoládemiin ja opmodaga vahágahttimis. Bahádaguid duohkin navdet leat gávcci vuolleahkásaš gándda, geain oassi leat vuollel 15 jahkásaččat.

Áššeoamasteddjiid almmuhusaid mielde vahágiid ruđalašárvu lea oktiibuot badjel 20 000 euro. Boles lea sádden ášši sivaheaddjái áššáskuhttinvihkkehallamii. Dáhpáhusat leat almmuhuvvon maiddái Anára gieldda mánáidsuodjalaneiseválddiide, geat leat álggahan iežaset čielggademiid áššis.

Sámegielaid gáiddusoahpahussii almmuheapmi álgán

Sámeguovllu olggobeale oahppit sáhttet dál almmuhit iežaset sámegiela gáiddusoahpahussii boahtte lohkanjahkái. Almmuhit sáhttá skoviin, mii gávdno Sámegielaid gáiddusoahpahusa -pilohttafidnu neahttasiiddus.

Sáhka lea guovtti vahkkodiimmu sámegielaid vuođđooahpahusas dahje oahpuin, mat dievasmahttet logahatoahpuid. Almmuhanáigi lea guovvamánu 22. beaivvi rádjai.

Fidnu váldá ain ođđa oahppiid maiddái dán giđa lohkanbaji oahpahussii anáraš-, davvi- ja nuortalašgielas.

Norga dárkkistišgoahtán olgoriikalaš guorbmebiillaid rieggáid

Norgga geaidnohálddahus lea álggahan beavttálmahttojuvvon guorbmebiilarieggáid dárkkistusaid. Geaidnohálddahusa dárkkisteaddji Terje Andersen dadjá Ruoŧa rádio jearahallamis, ahte Norgga riikkarájáid alde dárkkistit guorbmebiillaid rieggáid ja láhkkiid, go Norggas leamaš váttis dálvesiivvuid johtolatbárttit.

Riksgränsenis Norgga ja Ruoja rájá alde dárkkistusain leat bissehan 7–15 proseantta guorbmebiillain, mat eai leat beassan rájá badjel Norgii ovdalgo leat divvon rieggáid.

Ruošša soahtegirdi gahčai Guoládagas

Ruošša bealde Tupolev TU-22M3 -soahtegirdi gahčai maŋŋebárgga. Girdilihkuhisvuohta dáhpáhuvai lahka Olenegorsk gávpoga Guoládagas. Lihkohisvuođas dušše golbma olbmo.

Lihkohisvuohta dáhpáhuvai sulaid 150 kilomehtera Suoma rájá alde. Lihkohisvuohta dáhpáhuvai, go girdi lei seaivumen heajos dálkkis. Áššis muitala ođasdoaimmahat TASS.

Anarâškielâliih pargosajeh vyerdih Säämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ lohhei pargohárjuttâllâm puudâid. Škovliittâs äigin uáppein láá kyehti pargohárjuttâllâm puudâ. Tääl lai vuosmuš.

Taan-uv ive Säämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ lohhei pargohárjuttâllâm ohhoost jyehi anarâškielâ kielâpiervâlist lai hárjuttâllee.

Sara Keränen lâi Avveel piervâl Kuáđist. Sun valjij kielâpiervâl kielâ oppâm te.

– Luokkâ kielâ lii ereslágán, kielâpiervâlist uáppá argâpeeivi kielâ párnáin pyereest, muštâl Keränen.

Sust ij kuittâg puáđi pärnitipšoo, suu sundáttâlmijd älgiđ luuhâđ sárnumterapeutin. Čuávuváá hárjuttâllâm saje ij lah val čielgâm.

– Kalga vist kuullâđ eres uáppein, maht sist lii moonnâm, iätá Keränen.

Kikke Klaver lii hárjuttâllen Sämitigge oppâmaterial kuávdáást. Sun lii porgâm maaŋgâlágánijd pargoid, ovdâmerkkân “Hitruus” oppâkirje já hárjuttâskirje.

– Mun kolgim pieijâđ kiirján kuuvijd já jienâd, tot lâi hitruuv, siämmást oppim ennuv uđđâ saanijd, muštâl Klaver.

Pargohárjuttâllee stivrejee Miina Seurujärvi, Sämitige oppâmateriaal vuávájee, illood hárjuttâllein já lii jo ovdâkietân smiettâm maid sijjân poorgâd. Uáppee puáhtá meid jieš iävtuttiđ, magarijd pargoid puáidášij porgâd. Oovdâst talle smiettih maid pargeh.

Oppâmaterial vuávájeest láá muáddi tuoivuu maid tuáivu hárjuttâllein.

– Tot et sun puátá pargon já lii aktiivlâš, muštâl Seurujärvi.

Hárjuttâllein lii stuorrâ iše fastâpargeid

Kielâpiervâl pargeeh vyerdih hárjuttâlleid, talle sist láá lase čalmeh já kieđah. Kuhesáigásâš kielâpiervâl pargee Ritva Kangasniemi vuárdá hárjuttâllei oho, talle fastâpargein lii hiälppud. Lii ohtâ čalmepaarâ lase.

Hárjuttâlleeh pargeh piervâlijn aaibâs siämmáá aašijd ko fastâpargeeh.

– Ain oro ko tot okko nohá, et voi, mun jiem lyešti tuu innig meddâl, iätá Kangasniemi.

Mangâs anarâškielâ lohhee hárjuttee puátá-uv piervâlân pargon, ko škovlâ nohá.

Kuldâl täst meid Miina Seurujäävri já Kikke Klaver sahhiittâllâm.

Sámedikki láhkačálli virgái leat ohcan golbma olbmo.

Ohccit leat vuoigatvuođadiehtagiid magisttar ja várreduopmár Kalle Varis, vuoigatvuođadiehtagiid magisttar Piia Nuorgam ja vuoigatvuođadiehtagiid magisttar Antti Aikio. Ohcanáigi nogai maŋŋebárgga.

Sámedikki láhkačálli válmmaštallá sápmelaččaid vuoigatvuođaid guoski áššiid ja doaibmá Sámedikki hálddahusa áššemeannudeaddjin.

Sámedikki ovddeš láhkačálli Aimo Guttorm celkkii iežas eret virggistis gieskat. Láhkačálli bargguid lea guittotge jo jagi 2013 rájes dikšon láhkačálli sadjásažžan Kalle Varis.

Sanoma Media Finland Lasten oma satukirjasto -bálvalus nohká njukčamánu loahpas. Bálvalus nohká dan dihte, go das leat leamašan unnán geavaheaddjit.

– Mii atnit dehalaččan dan ahte mánát lohket, muhto váidalahtti dál bálvalusa galgá loahpahit, muitala Sanoma Kids jođiheaddji Anne Nokelainen.

Nokelainen lohká, ahte son ii sáhte muitalit dárkilis dieđuid das, manin bálvalus heaittihuvvo. Son goit lohká, ahte bálvalusas leat leamašan unnán geavaheaddjit, mii lea sivvan dasa manin bálvalusa giddejit.

Lasten oma satukirjastos geavaheaddjit sáhttet fitnat lohkame dahje guldaleame e-girjjiid. Jagis 2017 bálvalussii bohte maiddái muhtin sámegielat e-girjjit lohkán- ja gullanláhkái. Sanoma lea fállan materiálaid ovttas sámedikkiin.

Sámedikki skuvlenčálli Ulla Aikio-Puoskari lohká, ahte bálvalus leamaš buorre: Sámediggái hálbi ja geavaheddjiide nuvttá. Sámedikkis leat behtton go bálvalus nohká.

– Jus mii jurddašit dan man áitatvuložat buot sámegielat leat, de dat lea hui mávssolaš giellabiras leamaš, lohká Aikio-Puoskari.

Son lohká bálvalusa leamaš dehálaš sihke eatnigielat mánáide ja giela ealáskahtiide ja sidjiide, geat oahpahallet giela.

– Giellabirrasat leat nu unnán, Aikio-Puoskari lohká.

Sámegielat bálvalusas leamašan vuorddekeahtes olu geavaheaddjit

Sanoma Media Finland ii muital dárkilis geavaheaddjiloguid, muhto Nokelainen čilge, ahte bálvalusas leat leamašan mánnosaččat moadde duhát geavaheaddji. Sámegielat materiála fas leat guldalan ja lohkan 5000 iešguđet geavaheaddji diibmá.

– Vuorddekeahtes olu geavaheaddjit leat dain sisdoaluin leamašan. Váldooassihan dain lea nuvttá, ahte datnai lea oasil lasihan daid geavaheddjiid, lohká Nokelainen.

Sámedikki skuvlenčálli Ulla Aikio-Puoskari muitala, ahte sámedikkis leat čielggadeame, mot dán fálaldaga sáhtášii joatkit. Son oaidná, ahte leat golbma molssaeavttu.

– Almmuhit seammasullasaš bálvalusa man nu gávppálaš fitnodaga bokte. Dát livččii divraset sámediggái ja boađášii máksit maiddái geavaheddjiide. Nubbi molssaeaktu lea bidjat materiála sámedikki digimateriálavuđđui. Goalmmát molssaeaktu lea, ahte sámediggi skáhppo prográmma, mainna bastá ieš almmuhit materiála vaikko sámedikki neahttasiidduin, muitala Aikio-Puoskari.

Eamiálbmogiid filbmafestivála Skábmagovat čohkke dál juo 21. geardde filbmadahkkiid ja kulturberošteddjiid miehtá máilmmi Anárii. Festivála álgá duorastaga 24. beaivve ja bistá gitta sotnabeaivái ođđajagimánu 27. beaivái. Dán jagi temán leat árktalaš guovllu eamiálbmogat, ja eamiálbmotguossit bohtet Kalaallit Nunaatis nappo Ruonáeatnamis ja Jakutias Ruoššas.

Festivála jođiheaddji Sunna Nousuniemi ja dáiddálaš jođiheaddji Jorma Lehtola leaba muitalan Yle Sápmái, maid filmmaid soai earenomážit ávžžuheaba mannat geahččat. Sudno filbmaávžžuhusat gullojit juohke iđit Yle Sámi iđitsáddagis diibmu 7.00–8.00 gaskkas.

Ávžžuhus: Jakutia nappo Saha dásseválddi filmmat

Skábmagovaid dáiddalašjođiheaddji Jorma Lehtola ávžžuha geahččat Skábmagovain jakutialaš filmmaid. Jakutia nappo Saha dásseváldi lea Davvi-Ásias Nuorta-Sibirijá gaska- ja davviosiin.

– Sakha filbmaindustriija lea measta jo fenomena, doppe lea uhcán ruhta, muhto ollu teknihkalaš máhttu ja ollu maid muitalit filmmaid bokte. Doppe dahket jalla fiinna filmmaid.

Sitáhtat vuolábealde leat Jorma Lehtola.

Respublica Z

"Dát filbma lea Skábmagovaid historjjá vuosttas albma zombie-filbma. Dasa leat gártan bidjat maiddái ahkeráji ja geahččis galget leat buorit nearvvat dan váras.

Dat muitala das, mo stuorra epidemiija maŋŋá Petr ja Mette dáistaleaba buollašis zombieid vuostá. Soai galgaba geargat ovdal giđa, ovdalgo muohtá suddá.

Čájáhusa álggus mis lea min iežamet horrorráppár Amoc Skorpioon-musihkkavideo boktimin daid issoras dovdduid."

Respublica Z (bag. Stepan Burnashev) čájehuvvo bearjadaga diibmu 15.30 Siiddas. Filbma ii heive vuollel 16-jahkásaččaide.

Mummuttar (Lost)

"Dát filbma vuođđuduvvá duohta dáhpáhusaide.

Filmmas guokte nuorra luntta vuolgiba guollebivdui, muhto sudno biila cuovkana. Soai de láhppoba dohko meahccái ja doppe de dáhpáhuvvá vaikko mii, ja dat áigu dálvatge farga.

Filmma leat govven Jakutia fiinna guovlluin, dat lea visuálalaččat hirbmat fiinnis."

Mummuttar (bag. Aleksei Ambrosyev) čájehuvvo lávvardaga diibmu 10.00 sámemusea Siiddas.

24 Snega (24 Snow)

"Jus sotnabeaiiđit lea -50 gráda buoláš, de gánniha lihkkat geahččat dokumentára Jakutias, gos lea badjel -65 gráda buoláš.

Filbma muitala heastaalmmái Sergeis, guhte guođoha heastačorragis. Son johtá heastačorragiinnis, iige vealttekeahttá oainne iežas mánáidis šaddama. Lihkus eallimii čahket maiddái buoritge áššit.

Dan lea erenomáš buorre geahččat."

24 Snega (bag. Mihail Barynin)čájehuvvo sotnabeaivve diibmu 10.00 Sajosis.

Toyon Kyyl (The Lord Eagle)

"Dát filbma čuovvu eallilan pára. Sudno šilljomurrii girdá goaskin ja dat hálddašišgoahtá sudno eallima. Goaskin áitá sudno šibihiid, muhto dat lea bassi loddi ja dan ii sáhte goddit.

Dát filbma gal čájeha dan, ahte buorre filbma ii álo dárbbaš ollu karakteraid iige ollu dáhpáhusaid. Jus filmma jurdda ja dovdu das leat buorit, de dat reahkká.

Toyon Kyyl lea dáid filmmain eanemusat bálkkašuvvon."

Toyon Kyyl (bag. Eduard Novikov) čájehuvvo lávvardaga diibmu 16.30 Sajosis.

Skábmagovaid dáiddalašjođiheaddji Jorma Lehtola ávžžuha geahččat maiddái earret eará Saha 1: Jakutialaš muitalusat -čájáhusa, masa leat čohkken njeallje jakutialaš oanehasfilmma. Čájáhus lea bearjadaga diibmu 13.00 Siiddas.

”Shooting! Silence, please!”, viggá nisu huikit Buolbmatjávrri geainnu guoras, muhto galbma guoldu lea gievrasat, iige jietna guotte guhkás.

Govvenveahkki viehká geađgegurrii ja bossu bosániin muohttaga. Govvenbáiki ja muohta galgá leat justa dakkár, nu mo bagadalli háliida.

Suomas beakkán neavttár Armi Toivanen gállila kámera ovdii ja čalbmerávkaleamis son galgá kámera ovddas neaktit olggos stuorra dovdduid. Máŋgalogi olbmo stoalpájit jaska ja seamma moatti sekundda govva govvejuvvo ođđasit, ja ođđasit.

Kaamos-rihkusráiddu govvemat leat álgán Ohcejogas.

Toivanen neaktá ráiddus Inga-nammasaš ohcejohkalaš nissona. Inga lea šaddan eadnin hui nuorran, dan mielde sus lea šaddan gievra nisu, guhte lea ferten birget okto, muitala Toivanen.

– Ráiddus lea buorre giehtačálus. Nissonrollain leat olu ságastallan neavttáriid gaskkas. Lean hui beroštuvvan áli, go fállun lea albma nissonrolla, dakkár mas beassá neaktit iehčanas ja doaibmi nissona. Váidalahtti, ahte buorre nissonrollat eai leat nu dávjá fállun, muitala Toivanen.

– Earáge rollat leat čálihuvvon fámolažžan, dakkárin ahte vuosttas biegga ii sin boso gopmut.

Toivanen lea viggan hárjehallat Inga-rolla várás dan, mo suomagiela hállet Ohcejoga birrasis. Dat ii leat álki, vaikko seamma giella leage.

– Dáppe hállet suomagiela eará láhkai go Helssegis, Ohcejogas suomagiela hállamis lea áibbas eará rytma. Lea váttis hárjehallat eará guovllu hállandábi go dat ii leat goittotge dat váimmugiella, govvida Toivanen.

Lea dehálaš fáŋget govaide beaivvi, goas beaivváš ii vikkage guovllastit. Ráiddu namma lea Kaamos – Skábma, namma govvida ráiddu visuála máilmmi; vilges birrasa, sogiid, mat čáhppájit čábbát govas.

Geainnu nuppe bealde vuorddašit oahpes olbmot iežaset vuoru. Govvemiin leat olu báikkálaš olbmot veahkkebargin. Ohcejohkalaš Áslat Tapiola vuorddaša iežas vuoru. Su bargun lea govvemiin vuodjit mohtorgielká, vuodjit nu mo dušše dasa hárjánan olmmoš máhttá.

– Somávuođa dihte vulgen geahččat mo dat dal dát doaibmá. In leat ovdal leamašan dákkáris fárus. Dálba beasan iskat dánge ja oaidnit mo dat dal dáppe barget, muitala Tapiola.

Dan botta go Áslat vuorddaša vuorustis, de govvejeaddjit ordnejit govvenrusttegiid ortnegii. Njuorggánlaš nuorra geaseha gielkkás maŋis reaga, gos deaškájit govvejeaddjit ja stuorra kámerat. Kámerareaga maŋisges gesset mohtorgielkká, man ala neavttár Kari Väänänen manná. Ná govvejit stáđis gova, iige govva njuikko, vaikko makkár juovas de vuojášedje.

Báikkálaččain lea olu veahkki govvemiin, rámiidit govvenjoavkkus. Fáhkka govain dárbbašuvvo stuntman, dakkár guhte neaktá neavttára bealis juoga govas. Njuorggánlaš nuorra almmái gárvvohuvvo eará biktasiidda ja de son galgá luoittihit govain dego bieggaspálli boares, áttánáigge fievrruin.

Kaamos muitala 40-jahkásaš rihkusdutki Juliusas, guhte mátkkošta Ohcejohkii hávdádit eatnis. Go son joavdá eatnis ruovttubáikái, son gártáge vásihit amas rihkkosiid, mat bággejit su báhcit Sápmái. Dát dáhpáhusat leat seammás mátki Juliusa ruohttasiidda.

Ráiddus lea mielde maiddái artista Hildá Länsman. Raakel lea báikkálaš ohcejohkalaš nuorra ja sus šaddá oalle dehálaš rolla dien muitalusas, govvidii Länsman gieskat iežas rollas.

Mannan giđa davvin govvejuvvon Ivalo-ráidu lea áiddo dál oaidnimis Elisa viihde -bálvalusas. Sihke Toivanen ja Annala duođaštallaba, ahte sin ráidu lea juoidá áibbas eará.

– Mii eat leat Nordic Noir. Mii leat garván dan. Dát ii leat dakkár dábálaš muitalus, ahte gii nu goddojuvvo ja de čielggadat, gii dan dagai. Ráiddus leat olu nana persovnnat ja daid ala ráidu olu huksejuvvoge, čilge Toivanen.

– Dán ráiddus lea rihkusmuitalus duogábealde muhto olu dakkár groavva suohtastallan, mii oidno govain ja sániinge. Ovdagovvan sáhtášii namuhit vaikko Fargo-filmma, duođaštallá buvttadeaddji Markos Annala.

Seammás go buvttadeaddji Markos Annala čuovvu govvemiid ja ráđđádallá neavttársoahpamuša, diŋgosta girdibileahta duohko, deike ja ruovttoluotta. Sii vigget oažžut ráidui norgalaš beakkán Skam-ráiddus dovddus neavttára, muhto ráđđádallamat leat ain gaskan.

Ráiddu bargit leat álgán jo vuovdit dán ráiddu olgoriikkaide. Annala oaidná mo stuorra niegut čuvget. Seamma niegut šelgo gieskat ohcejohkalaččaid jurdagiinge.

– Olbmot mátkkoštit olu filmmaid ja ráidduid maŋis. Sávan, ahte filbmaturisttat gávdnet dán ráiddu dihte Ohcejohkii.

Beakkán ruoŧŧelaš Wallander-ráiddu birra leat bastán hukset iežas turismasuorggi, muitala Annala ovdamearkan.

– Ruoŧas, Ystadas ordnejit Wallandera govvenbáikkiide sierra tuvrraid. Doppe fitnet geahččamin vaikko bolesstašuvnna, mii oidno ráiddusge. Sávvamis seammá sáhtášedje bargat dáppege, Annala sávvá.

Kaamos-ráidu oidnogoahtá Ruutu+-bálvalusas miessemánu loahpas. Govvemat bistet birra Ohcejoga guovvamánu beallemuddui.

Mumeniid diidadálvi čájehuvvo sámi álbmotbeaivvi Suoma tv:s.

Filbma čájehuvvo Yle TV2-kanálas dii. 15.40, man maŋŋá filmma sáhttá geahččat 30 jándora Yle Areenas.

Sámi álbmotbeaivvi lea earáge sámefálaldat tv:s, go Yle Teemas dii. 22.00 čájehuvvo Sámevarra-ealligovva. Sámevarra-ealligovas lea vejolaš válljet juogo ruoŧa-, suoma- dahje sámegielat tekstema.

Sámemusea Siidda čájáhuskoordináhtorin 13 ohcci

Sámemusea Siidda čájáhuskoordináhtorin lea válljejuvvon filosofiija magisttar Darja Heikkilä Roavvenjárggas. Heikkilä lea álgoálggus eret Anáris, muitala Sámemusea Siidda dieđáhusastis. Sus lea čájáhusvásáhus museasuorggis ja Meahciráđđehusa bealde, ja son bargá dál dieđaguovddáš Pilkes. Heikkilä álggaha barggustis njukčamánu álggus.

Siidda čájáhuskoordináhtorin ohce oktiibuot 13:s. Čájáhuskoordináhtora bargguide gullet Sámemusea Siidda čájáhusaid koordineren, buvttadeapmi ja čájáhusaide gullevaš museapedagogihka plánen ja ollašuhttin.

Vuosttas eamiálbmotnisson Oscar-evttohassan buoremus nissonneavttárin

Meksiko eamiálbmogii gullevaš neavttár Yalitza Aparicio lea nammaduvvon Oscar-evttohassan buoremus nissonváldoneavttár-kategoriijas. Áššis muitala Indianz-neahttaaviisa. Aparicio nammaduvvui evttohassan filmmas "Roma", mii lei su vuosttas filbmarolla.

Aparicio gullá mixteč- ja triqui-eamiálbmogii ja hállá maiddái Roma-filmmas mixtečgiela. Aparicio lea vuosttas eamiálbmogii gullevaš olmmoš, guhte lea nammaduvvon evttohassan Oscar filmmaid buoremus nissonneavttára kategoriijas.

Eará evttohasat buoremus nissonneavttárin leat maid Glenn Close filmmas “ The Wife”, Olivia Colman filmmas “The Favourite", Lady Gaga filmmas “A Star Is Born” ja Melissa McCarthy filmmas “ Can You Ever Forgive Me?”.

Badjeolbmot sáhttet evttohit buresveadjinbeaivvi báikki ja aktivitehtaid

Bálgosiid ovttastus dáhttu badjeolbmuin alddeset evttohusaid badjeolbmuid buresveadjinbeaivvi ordnemii. Evttohit sáhttá buresveadjinbeaivvi áiggi, báikki ja dan, makkár logaldallamiid ja aktivitehtaid doppe galggašii ordnet. Badjeolbmuid buresveadjinbeaivvi ruhtada eanandolliid ealáhusorganisašuvdna Mela.

Evttohusaid sáhttá sáddet Sirpa Valkamai Bálgosiid ovttastussii maŋimustá 31.1.2019.

Boazodoalu ja nuortalašguovllu dutkamušaide ruhta

Boazodoalu ja nuortalašguovllu dutkamušaide ja čielggadanbargguide lea dál ruhtadeapmi ohcanláhkái. Lappi EBI-guovddáš mieđiha ruhtadeami čielggademiide ja dutkamušaide, mat gusket biebmama váikkuhusa bohccuide, sierra eanageavahanvugiid váikkuhusa boazodollui ja luondduealáhusaide, boazodoalu ja luondduealáhusaid vuogáiduvvama dálkkádatnuppástussii ja dasa lassin nuortalaš ealáhusaid ovddideami ja kultuvrra seailluheami.

Ruhtademiid ohcanáigi lea guovvamánu 1. beaivvi rádjái.

Ovddidit digitálabálvalusa, mii čohkke sámemateriálaid

Sámi kultuvrii guoski materiálaid áigot čohkket ovtta digitála bálvalusa vuollái. Bálvalussii áigot čohkket sierra arkiivvaid ja universitehtaid sámemateriálaid, mat leat juo digitála hámis. Čohkkenbargu dahkkojuvvo prošeavttain, mas leat mielde Norgga ja Suoma Sámearkiivat, Lappi, Oulu ja Ubmi universitehtat.

Oktasaš digitálavuorká veahkeha sápmelaččaid ávkkástallat iežaset guoski materiálaiguin. Oktasaš digitála vuorká veahkeha maiddái sámedutkama. Dát boahtá ovdán Digital access to the Sámi heritage archives -prošeaktačilgehusas.

Dieđiheapmi Sámi Grand Prixii álgán

Sámi Grand Prix lágiduvvo boahttevaš beassážiid jo 30. geardde. Juoigan- já lávlungilvvut dollojit Guovdageainnus Báktehárjjis beassášlávvordaga cuoŋománu 20. beaivve.

Jus áigu searvat lávlun- dahje juoiganoassái mielde, de dál vejolaš dan dahkat. Dieđihanáigemearri Sámi Grand Prix -gilvui nohká njukčamánu 1. beaivve. Guhtta buoremus lávlaga ja logi buoremus luođi válljejuvvojit mielde gilvui.

Guovdageainnu beassášfestivála buvttadeaddji Ol Johan Gaup muitala NRK Sápmái, ahte dán jagi áigot buktit ovdan maid dakkár lávlagiid ja luđiid, maid artisttat leat juoigan dahje lávlon Sámi Grand Prixa -lávddi alde ovddit jagiid.

Vuosttaš SGP lágiduvvui jagis 1990.

Norgga boles heaitá muohtauđđasiid jávkan olbmo ohcamiid – giđđat áigot joatkit

Norgga boles muitala, ahte dat lea heaitán muohtauđđasii jávvásan olbmo ohcamiid Dápmotvuovddis Davvi-Norggas. Boles mielde ohcamiid ii gánnit joatkit, go maŋimuš beivviid áigge leat muohttán ollu ja dat lea dagahan uđasvára.

Njealji čuoigi joavku bázii ođđajagimánus Dápmotvuovddis muohtauđđasa vuollái. Eiseválddiid almmustahttin dieđuid mielde suopmelaš almmáiolbmo rupmaša eai leat vel gávdnan. Golmma eará muohtauđđasii jávvásan olbmo rupmašiid leat gávdnan.