Duorastaga skábmamánu 23. beaivve gullat njealját, maŋimuš oasi Dávggáid vuolde -sáttaráiddus. Dán prográmmas Iisko Sara, Nils Henrik Vallkeapää ja Kirsti Paltto muittašit dáhpáhusaid 1970-logus. Dalle Suomas doaimmai nu daddjon Sámi komitea man bargun lei čielggadit sápmelaččaid váikkuhanvejolašvuođaid. Oktan boađusin lei álbmotválljenorgána, Sámi parlameantta ásaheapmi.
Seamma áiggiid figge soapmásat vuođđudit maiddái sámiid guovddášsearvvi Suomas. Kultuvradoaibma nu mo musihkkabuvttadeapmi ja girjealmmuheapmi Sámis ealáskii.
Dávggáid vuolde -sáttaráidu njealját oasi sáddenáiggit Yle Sámi radios leat duorastaga 23.11. diibmu 10.30 ja diibmu 13.30.
Yle Areenas beassa guldalit sáttaráiddu maŋŋáge. Dávggáid vuolde -sáttaráiddu doaimmaha Juhani Nousuniemi.
Máinnastanráiddus fearániiddis muitala dán vuoro Ánderea-Ville, Vilho Pohjanrinne. Almmái lea vuodjan sáhtuid dalán dan rájes go vieččai vuodjinoahpu ja vuosttas biilla máddin, jagis 1947.
Álgoáiggiid Gáregasnjárgga ja Njuorggán gaskka beasai vuoji dušše Deatnoráigge, dálvit. Biillageainnut ledje unnán. Vilho máinnasta makkár váttisvuođaide johtolagaid alde sáhtii geavvat heajos dálkkiid ja siivvuid geažil.
Ealli arkiiva muitalusaid doaimmahus viežžá Yle Sámi báddevuorkkás. Vilho máidnasat leat báddejuvvon jagis 1996. Dán muitalusa sáddenáigi radios lea duorastaga 23.11. diibmu 10.00 ja diibmu 13.00.
Suoma filbmafoanda lea juolludan 10 000 euro ovddidandoarjaga Sámi filbmadahkki Suvi West Unohdettu kansa -nammasaš dokumeantafilbmii. Filbma muitala Suoma stáhta hárjehan sámepolitihkas, sápmelaččaid dálá dilis ja dáistaleames iežaset rievttis leat. Suvi West lea filmma bagadalli ja giehtačálli, ja dan buvttada Vaski Filmi Oy.
Beaivvi fáddan lea davvisámegiela dilli ja gielladikšun. Seminára ulbmilin lea čohkket davvisámegiela geavaheddjiid ja fállat sidjiide rávvagiid ja veahki gielladikšunáššiin.
Divvun ja Giellagáldu leat dál sádden rabas reivve Suoma riekteministeriijái sihke oahpahus- ja kulturministeriijái, Norgga gielda- ja ođasmahttindepartementii, ja Unescoi, sihke sámi mediaide ja Sámedikkiide iešguđet riikkas.
Rabas reivves Divvuna ja Giellagáldu bargit buktet ovdán, ahte Suoma ja Ruoŧa ráđđehusat eai leat čájehan politihkalaš hálu doarjut bistevaš ruhtadeami Giellagáldui. Reivvečálliid mielas dat njuolga áitá sámegiela ovdánahttinbarggu.
Divvun ja Giellagáldu čoahkkanedje skábmamánu álggus ovddidit ovttasbarggu giela normema, tearpmaid ja sierra giellateknologalaš bargoneavvuid ráhkadeamis. Sii oaivvildit, ahte giela normaliseren lea vuođđun buotlágan giela ovddideapmái.
Sámi Giellagálddu oaivebargu lea giela normerema ja terminologiija lassin rávvet sámegiellagiid giela geavaheamis ja ráhkadit ođđa sániid. Jus Giellagálddu bargu nohká, de soaitá šaddat dilli, ahte suopmanerohusat eai leat áidna, mat váttásmahttet gulahallama ovdamearka dihte davvisámegiellagiid gaskkas.
– Jus mis ii leat dákkár orgána, mas lea davviriikalaš perspektiiva, dat mearkkaša dan, ahte dalle Suomas, Norggas ja Ruoŧas soitet boahtit atnui diekkár sánit, maid buot sámegielat hubmit eai dovdda.
– Ovdamearka dihte jus Ruoŧa bealde boahtá atnui dihto sátni, nu sáhttá leat, ahte Suoma beale sámegiela hubmitt eai dovdda dan sáni, ja dat váikkuha gulahallamii. Jus diekkár joatkašuvvá guhká, nu gulahallan hedjona, čilge Sámi Giellagálddu prošeaktahoavda Marko Marjomaa.
Sámi Giellagáldu bargá viđain sierra sámegielain. Sámi giellagáldu.
Giellagáldu bargá viđa sierra sámegillii; nuortalaš- ja anárašgillii, julev-, lulli-, sihke davvisámegillii. Giellagáldus leat 12 bargi miehtá Sámi. Jus Giellagálddu ruhtadeapmi ii joatkašuva, de Giellagáldus ii leat ruhta máksit bargiid bálkká.
– Boahttevuohta ii leat sihkkarastojuvvon, ja dieđusge dat mearkkaša maiddái dan, ahte mis ii leat ruhta ruhtadit bargiid, geat leat dál rávvemen olbmuid, ovddideamen terminologiijá ja normemin giellajuhkosiid gieđahallamiid, nu giellabargiid soahpamušat nohket ja Sámi Giellagálddu bargu bisána, ja mii eat sáhte dahkat ođđa normerejemiid eatge bidjat daid terminologiijá-áššiid ovddos guvlui, šuohkiha Marjomaaa.
Kuälmad äʹšš Čeʹvetjääuʹr čäʹccõõzzâst lij kueʹsttel, Lumimuutos käunnʼjam da tiõđeʹld tuõđštam, porrmõškuârmtummuž da ǩiddââunas lâssnummuš.
– Tõid õõuči vuäʒʒad rääʹjted nuʹtt jåʹttlânji pâi go lij vueiʹtlvaž. Tõi pueʹttiääiʹj väiggtõõzz pai mõõnn neuʹrben da tõk tuåimmje šõddmõšvuâlžen čääʹccrääʹssvuõʹtte da rippõõvvmõõʹžže.
Dálkeeinnostusa mielde olles Davvi-Suomas muohttá ollu bearjadaga. Oarje-Lappis sáhttá muohttit juobe 30 cm jándoris ja nuortelabbos 10-15cm, muitala Lapin Kansa -áviisa.
Sámedikki ságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio lea viidáset barggus fuobmán, ahte virgeolbmot Suomas eai njulgestaga ádde, mas ráđđádallangeatnegasvuođas lea sáhka.
– Dat lea áidnalunddot láhkaparagráfa Suoma láhkavuogadaga siste. Ja dat diehtu ii vealttekeahttá jođe eiseválddiid ja ovttaskas virgeolbmuid siste, čilge Sanila-Aikio iežas vásáhusaid birra.
Su mielas dat diehtemeahttunvuohta laktása čielgasit dasa, ahte Suomas muđuige lea unnán diehtu sámiid birra, maiddái Lappi leanagottis. Son oaidná deháleamosin virgeolbmuid skuvlejumi sámeáššiin ja eandalit ráđđádallangeatnegasvuođas, mii gullá vuođđoláhkii. Seammalágan vuođđolága láhkasuodja ii leat sámeservviin eaige ovttaskas sámiin. Sámediggi ásahussan leage áidnalunddot rollas, danin go dan sajádat meroštallojuvvo sámediggelágas.
Arvi Hagelin vujii Nuvvosis gitta Helssegii oassálastit seminárii.Helga West / Yle
– Dát orru leamen áidna forum, man bokte sáhttá iežas jurdagiid buktit ovdan. Min guollečázit bohtet das, go mii leat dárbbašan daid eallima ektui. Ja dáid eallima eavttuid Suopma ii leat dovddastan midjiide, beare oamastaneavttuid mielde leat dat eatnamat mis, ja dalle leat boasttoláhkai dulkon min vuoigatvuođaid, čilge Hagelin sivaid mátkkoštit gitta oaivegávpogii.
Son lohká, ahte seminára ii nuppástuhttán su oainnuid dán áššis. Maiddái luohttámuš Suoma stáhtii šat illá gávdno.
– Mus lea nu unnán luohttámuš, ahte kánske dakkár olmmoš ii oba gávdno, geas livččii vel uhcit luohttámuš, cealká Hagelin.
Riekteministeriija reageremin dasa, mo sámiiguin fertešii ráđđádallat – virgeolbmuin ii diehtu
Riekteministeriijas lea maiddái morihuvvon dasa, ahte virgeolbmot eai dieđe, mo ráđđádallat sámiiguin, mii lea heajudan sámiid luohttámuša stáhtii.
Johanna Suurpää, guhte lea demokratiija- ja giellaáššiid ovttadaga jođiheaddji riekteministeriijas, lohká ahte sis dávjá jerrojuvvojit rávvagat dasa, mo sámiiguin fertešii meannudit.
– Lea boahtán ovdan, ahte buot eiseválddiin ii leat diehtu, maid ráđđádallangeatnegasvuohta oaivvilda, ja man muttus dan fertešii bidjat atnui ja masa dainna siktet, ja makkár áššiin sámedikkiin ferte ráđđádallat, muitala Suurpää.
Almmustahttet dokumeantta, mii sisttisdoallá konkrehta rávvagiid
Jefremoff lij mättʼtam sääʹmǩiõl Njeäʹllem škooulâst, mii ååʹn lij juʹn loopptum, da reâuggam ǩiõllmäästren seeʹrdeeʹl suu ǩiõllteâđ älššânji ooudårra mättʼtõõđjid. Son lij še vuäʹpstam ǩiõl tuʹtǩǩeejaid da äʹrbbvuõđ teâđ ruõkkjid da nääiʹt tuejjeeʹl son lij staanâm tõn, što Peäccam suõmm da kulttuur seilla puõʹtti puõlvvõõǥǥid. Käättaž Jefremoff lij leämmaž mieʹldd ko ceerkavteeʹkstid da –laulljid jåårǥlõʹtteš säämas.
Käättaž lij saaʹmi leuʹddčeäʹpp da son silttad jiiʹjjes ruåđi da dommsiid leeuʹdid. Tõid son leuʹddai moččânji da ääʹrbnalla. Son lij čieʹppes mainstõõlli, da silttad mainsted da mušttled vuäʹmm ääiʹj mainnsid Peäccmest seämmanalla ko ânnʼjõž jälstemsââʹjest še. Son tåbdd puârast sooǥǥâs jieʹllem da histoor. Käättaž täujja leuʹddai taaʹlvin da ašttââll tuʹriʹstiid saaʹmi äʹrbbvuõđ pirr.
Katja Gauriloff filbma Mánu meahci Kaisa vuittii Murmánskkas Northern Character´s Grand Prix -filbma ja tv-festivála váldovuoittu, Grand Prix of The Festival.
Badjeolmmoš Ole Henrik Kappfjell muitala NRK:ii, ahte junáfitnodat lei lohpidan vuoddjit hihtásit dan guovllus dan botta, ahte ožžot bohccuid eret dan guovllus. Teknihkalaš sivaid dihte diehtu ii goit lean johtán, ja junát vuddje olles fártta.
Duojár Maarit Magga čohkohallá iežas duodjevisttis Báljohnjálmmis ja saggá sisti ja láđđebihtáid oktii. Ii leat mihkkege unna dujiid, muhto oassi olu stuorát duojis. Magga lea duddjomin Gilbbesjávrri ođđa máŋggadoaimmadállui áltártávvala.
– Álgojurdda lei dakkár luonddu lagašvuohta ja dieđusge sámevuohta ja liturgála dáidda. Dat leat vuođđun das. Dáidda galgá maiddái heivet dan birrasii, dan ođđa vistái. Mus lei juogalágan álgojurdda gal, ahte makkár dat sáhtašii leat. Muhto dasto go fitnen báikki alde, de jurdda álggii jorrat, ahte mo dan galggašii hábmet, muitala Magga.
Maarit Magga lea juo guhká geahččalan ávkkástallat iežas barggus rissiid ja sieđggaid.
– Dat leat veháš dakkár bázahusmateriálat. Mu geasuhii hui olu dat jurdda, ahte mun sáhtašin daid ávkkástallat, mat bohtet dáppe min luonddus. Sieđggaid lean metállaárppuin botnjan oktii. Ja de gaskii boahtá dakkár elemeanta mii govve sámevuođa. Ja dieđus go lea sáhka girkodáidagis, de fertejit boahtit osku bealde maid elemeanttat. Ruossa leage váldoelemeanta, dat váldá stuorimus saji, muitala Magga.
Minna Näkkäläjärvi / Yle
Go Magga oinnii Gilbbesjávrri ođđa máŋggadoaimmadálu ja dan huksenmálle, de easka čielggai, ahte mo son galgá bargat.
– Gilbbesjávrri máŋggadoaimmadálus leat hui olu njealječiegagat. Sámi kultuvrras mis leat eambbo jorbahámit. Mun goit háliidin gudnejahttit dan ođđa vistti ja dan arkitektuvra ja válden doppe daid elemeanttaid ja njealječiegagiid ja dán dáiddabarggus lean dieid beliid buktán ovdan, muitala Magga.
Okto iežas jurdagiid siste
Maarit Magga muitala, ahte go bargá dákkár stuorra dáiddabarggu, de ferte jurddašit hui olu. Dat lea kreatiiva proseassa.
– Daid manjemuš vahkkuid áigge mun leange leamašan dego aivve eará máilmmis. Mun lean dohkkehan dan, ahte mun rievddan olmmožin dalle, háliidan leat okto ja iežan jurdagiid siste. Dat gáibidan dan, ahte beassá iežas jurdagiiguin bargat, muitala Magga.
Stuorra dáiddabarggus leamašan iežas hástalusat. Duojár lea šaddan jurddašit mo čatnat oktii sisti ja rissi.
– Lean geahččaladdan váikko maid, muhto gal mun de lean gávnnahan mot dagan. Dákkár stuorit bargguin galgá plánet bures, muhto dat plána soaitá maid rievdat. Ávnnas dat mearrida, mun lean dušše dat dahkki. In mun sáhte mearridit. Ledjen dahkan dasa vilges sisti, muhto ii dat orron heiveme. Gal dat materiála muitala masa heive, dego duddjomis jo leage, dadjá Magga.
Minna Näkkäläjärvi / Yle
– Dán dáiddabarggus leat máŋga oasi. Ovtta elemeanttas leat láđđi ja sisti. Ja nuppi govas fas leat gápmasat. Ja vel lea okta govva, mas Eanodaga sámiid gávtti vuođul boahtá dat hearva. Doppe eai leat gal hearvabáttit, muhto veháš sulastahttá makkár lea leamašan min historjá ja gákti ovdal, muitala Magga.
– Oabbá leamašan buorre veahkkin. Suinna letne ságastallan ja son lea evttohallan, ahte heivešiigo nuo ja ná bargat. Maiddái Britta Marakatt-Labba lea rávven mu. Muhto galhan dat ferte luohttit iežas nala, dat lea mu bargu. Ii oaččo diktit earáid jurdagiid beare olu stivret, dadjá Magga.
– Tylsää. Jiem mun vaje moonnâd tyeggáár juhlijd, jurdâččij Jalmari vuoččin, ko uážui povdiittâs. Sun ij tieđe, maht já kii lii suu tohon valjim. Ohtuu sun ij kuittâg taarbâš vyelgiđ máátkán, ko enni miäđušt suu juhlesaje uuksân. Enni ij peesâ jieš juuhlán pic sun kalga vyerdiđ ulguubeln. Aanaar kundá nubbe ovdâsteijee puátá meiddei Aanaar škoovlâst.
Uđđâ juhlemááccuh
Jalmari iätá, ete suu enni kuárru sunjin juhlepivtâsin ärbivuáválii mááccuh, mon ivneh láá čappâd, ruánáá, fiskâd já ruopsâd.
Jalmari ij lah uážžum ravvuid, ete maid juhleest kalga porgâđ. Sun kuittâg tiätá, ete Suomâ president ij puáđi tohon pic Juha Sipilä já eres illâttâsoovdânpyehteeh. Jalmari moovtásk, ko sun muštâl, ete tobbeen láá čižžâm visteest herskupeevdih. Sun miätá, ete lii váhá jierestum juhle tiet.
Jalmari enni, Iiris Mäenpää lâi kuullâm valjiimist jo ovdil ko reivâ poođij. Aanaar škoovlâ rehtor, Elle-Maarit Näkkäläjärvi lâi uážžum kieldâst pargon valjiđ párnáid já lâi koijâdâm jo muuneeld, ete vuálgáččij-uv Jalmari já peessâv-uv vanhimeh kaandâ fáárun.
Korrâ valmâštâlmeh
Iirisist määđhi valmâštâlmáid lii kuullâm hootel- já kirdemliipuid tiilám já uđđâ mááccuh kuárrum. Olssis sun ij tääl taarbâš kuárruđ, ko sun páácá uuvsâi ulguubel. Juhle pištá muáddi tiijme. Ton maŋa lii väzzim kinttâlijguin Siätutáálust president lane kuuvl, kost lii almolâš juovlâčuovâi cokkiittemtilálâšvuotâ.
Stuorrâ já hitruus reissu
Iiris vuálgá olgijnis kuávttáá. Suoi vyelgiv masa oho ovdil juhle, ko áiguv eelliđ Tamperest vistig.
– Koolgâi váhá maidnii hitruid sunjin lopediđ, iätá Iiris já iilood, ko lii máhđulâšvuotâ siämmáá määđhist eelliđ skipárijd teivâdmin. Sun arvâl, ete muádi ive keččin Jalmari-uv jo huámmáš taan juhle áárvu já tom, ete tágáreh iä puáđi távjá ige juáhážân.
Soađegili fitnodatdolliid searvi lea válljen Armi ja Timo Palonoja fitnodaga, Joiku-Kotsamo Safaris, Jagi Fitnodahkan. Bálkkašumi mieđihedje lávvardaga 25.10. searvvi jahkedoaluin.
– Munnuide dát bođii áibbas vuorddekeahttá. Mii goit doaibmat guovtti gielddas ja leat vásihan, ahte Anáris min jietna ii gullo, go mii leat Soađegili gielddas, ja Soađegilis fas jurddašit, ahte mii doaibmat Anára bealde. Dát bođii positiivvalaččat vuorddekeahttá, illuda Armi Palonoja.
– Giitosat gullet min bargiide, sin haga mii eat leat mihkkige, rábmo Armi Palonoja.
Sámerivttiid čalmmustahttet Estteeatnamis
Sámedikki delegašuvdna galleda Estteeatnama álbmotmusea Tartto gávpogis otne 28.11. ja ordne logaldallama sámi politihkas ja servvodagas.
Sáhkavuoruid doppe dollet Sámedikki lahtut Pentti Pieski ja Áslat Holmberg ja Suoma Sámi Nuoraid ságadoalli Petra Laiti. Eaŋgalasgielat ságastallama jođiha Oliver Loode eamiálbmogiid ovddidanguovddážis (Indigenous Peoples’ Development Centre NGO).
Dilálašvuohta ordnejuvvo diibmu 17.30-19.00.
Eesti Rahva Muuseum nappo Estteeatnama álbmotmusea lea Tartto gávpogis.Sanna Vilkman/Yle
Luondduriggodatguovddáža dutkanprofessor Heikki Henttonen muitala, ahte báikkiin gos leat dutkan goddesáhpániid ja eará sáhpániid, de leat ohcan luonddus maiddái niranasaid. Roavenjárgga davábealde daid eai leat luonddus gávdnan.
– Buot niranasat, mat davvin gávdnojit, de dat leat gávdnon beatnagiin, muitala Henttonen.
Dálá dilis niranasrádji dahje davimus guovlu, gos niranasat ellet luonddus, johttá Kainuu davimus osiin gitta Durdnosii. Jus báikkálaš populašuvnnat lassánit davvin, de dat sáhttá dagahit dan, ahte niranasat levvet ain viidábut.
– Olu lea dálkkádagas gitta, ahte makkár dálvvit šaddet. Dehan gal sáhttet leavvat. Niranas manná dálvet eatnama sisa. Jus čakčadálvve lea unnán muohta ja buolaš, de gal ii niranas birge. Jus fas lea olu muohta, de dathan fas suddje niranasaid. Gal dat beanatrafihkka ja dálkkádatrievdan veahkehit niranasaid ceavzit davveleappos, dadjá Heikki Henttonen.
Timo Jaakonaho / Lehtikuva
Beatnagiid galggašii suddjet niranasain
Niranasaid gávdnet ain dávjjit Roavenjárgga davábealde ja Henttonen mielas stuorámus sivvan dasa lea beanatrafihkka ja mátkkošteapmi.
– Beanajohtolaga mearkkašupmi niranasaid leavvama dáfus lea stuorát go oba máhttit jurddášitge. Jus davi olmmoš vuolgá beatnagiin máttás, de ávžžuhan gal suddjet beatnaga niranasaid vuostá. Muđuid gal sáhttá oažžut iežas šilljui ođđa ássiid ja dat sáhttet vel lassánitge, váruha Luondduriggodatguovddáža dutkanprofessor Heikki Henttonen.
Suoma eana- ja vuovdedoalloministeriija lea čielggadišgoahtán, makkár rievdadusaid guolástanláhka gáibida vai dát ođastus ollašuvvá. Jurdda lea, ahte boahtte jagi lobiheamet bivdojuvvon guliid hattiid meroštalašii Suoma Luondduriggodatguovddáš.
Suoma eana- ja vuovdedoallominister Jari Leppä sávvá, ahte ođastus eastádivččii lobihis bivddu. Seammás dat čájehivččii, ahte eandalitge áitatvuloš guollenáliid lobihis bivdu ii leat dohkkalaš ja dagaha ruđalaš massima daidda geat geahččalit dorvvastit guollenáliid.
Minna Aula / Yle
Tráilerat eai biso geainnu alde Giehtaruohttasis
Giehtaruohttasa guovllus Davvi-Suomas olbmot leat dolkan tráileriidda ja guorbmebiillaide, mat eai biso geainnu alde muhto baicce dagahit boatkkaid johtolahkii. Ovdamearkka dihte maŋŋebárgga biillavuoddjit gárte vuot vuordit váldogeainnu 21:žis Muoná ja Gilbbesjávrri gaskas go olgoriikkalaš trailera gesse ruovttoluotta geainnu ala. Dat lei juo goalmmát beaivi maŋŋálágaid go ná geavai. Maiddái otne gaskavahku olgoriikkalaš trailer vujii badjel luotta ja gopmánii.
Olbmot leat áican, ahte dáid fievrruid rieggát eai leat heivvolaččat dálvesiivvuide. Lappi ealáhus-, johtolat- ja birasguovddáža bajit hoavda Jaakko Ylinampa muitala, ahte tráilerat vudjet maiddái oalle garra leávttuin fuonitge siivvuin ja muhtumin guovdu geainnu dahje joba boasttu bealde luotta. Johtolaga bearráigeahčču geahpedivččii rihkkumušaid ja lasihivččii motivašuvnna vuodjit njuolggádusaid mielde, muhto dálá dilis dasa ii leat ruhta, dadjá Jaakko Ylinampa EJB-guovddážis.
Guful-kuáski áásá Pähtiväärist já sun uážžu jyehi peeivi poostâst kirje meeci ellein. Kirjeest lii uánehis mainâs já meid koveh. Mainaseh láá tave-, anarâš- já nuorttâlâškielân. Mainaasijd muštâleh Minna Näkkäläjärvi, Anja Kaarret já Hilkka Fofonoff.
