Anára sámesearvvis njeallje čuoigi AWG-gilvui

Sámi joavkkus leat NRK Sámi mielde oktiibuot 36 valáštalli (sis. várrelahtut), geat gilvalit čuoigamis ja spábbačiekčamis boahtte giđđadálvve Árktalaš dálveriemuin, Arctic Winter Games AWG:s. Gilvvut ordnejuvvojit Hay River ja Fort Smith giliin Kanadas, njukčamánu 18. beaivvis gitta 24. beaivái jagis 2018.

Sámi joavkku ovddastit Suoma beale nuorain čuoigit Emili Portti, Hillá Portti, Vilma Rytky sihke várresajis Antti-Olavi Rytky. Sii gullet Anára sámi searvái. Sin jođiheaddjin doaibmá Rita Nurmerinta.

Suoma bealde ii oassálaste oktage spábbačiekčamii.

Buot valáštálliid namaid oaidná NRK Sámi neahttasiidduin.

Ávvir ohcá fas Jagi Sápmelačča – evttohassan earet eará Holmberg ja Pieski

Ávvir-aviisa lea čohkken evttohasaid Jagi 2017 sápmelažžan. Listui leat válljen sihke "dábálaš" olbmuid, muhto maiddái politihkkáriid, valáštalliid, dáiddáriid, musihkkáriid ja eará servodatnjunnošiid, geat leat beaggán iešguđet áššiid geažil dán jagi.

Suoma beale sápmelaččain evttohassan leaba politihkkár Áslat Holmberg sihke dáiddár Outi Pieski. Eará evttohasat leat earet eará Sameblod-filmma bagadalli Amanda Kernell, artistat Maxida Märak, Elin Kåven sihke Jon Henrik Fjällgren, politihkkár ja Norgga Sámedikki ságadoalli Aili Keskitalo, politihkkár ja aktivista Beaska Niillas, kulturbargi Nina Afanasjeva sihke Jovsset Ánte Sara, guhte lea gearregastán Norgga stáhta vuostá boazologu geahpedeami dihte.

Eará evttohasaid sáhttá geahččat sihke jienastit sáhttá Ávvira neahttasiidduin.

Deanu guolástanhálddahus šaddá EJB sadjái

Ohcejogas leat vuođđudeamen Deanu guolástanhálddahusa, muitala Lapin Kansa Ságat. Dat dárkkuha dan, ahte Deanu guolástanhálddahus boahtá Deanus Ealáhus-, johtolat- ja birasguovddáža hálddahusa sadjái ja hálddašeapmi sirdašuvvá báikkálaš dássái.

Deanuleagi guolástangottit, Lappi EJB-guovddáža virgeolbmot ja earát oassebealit, geaidda ášši guoská, leat gaskavahku 13.12. čoahkkanan Ohcejohkii ráđđádallat ođđa Deanu guolástanhálddahusa doaibmaválddis. Guolástanhálddahus doaibmagoahtá jagis 2019.

Ođđa animašuvdna kritisere Suoma

Animáhtor Jouni West lea ráhkadan ovttas aktivista ja politihkkár Áslat Holmbergiin animašuvdnafilmma, mii kritisere garrasit Suoma stáhta. Filmmas Holmberg čuoččuha, ahte son ii sáhte ávvudit Suoma 100 jagi iehčanasvuođa danin, go Suopma lea koloniseren sámiid, ja joatká ain koloniserema.

Filmma sáhttá geahččat dás. Animašuvdnafilbma čájehuvvo maiddái Skábmagovat -filbmafestiválas.

Davvi-Supmii plánejit iežas krematoriija

Roavvenjárgga searvegottestivra mearridii gaskavahku 13.12. bidjat boahtte jahkái 60 000 euro ruđa krematoriija plánema várás. Roavvenjárgga searvegoddi ráhkkana ruhtadoalloplánastis hukset krematoriija guovtte jagi geažes. Suoma davimus krematoriija lea dál Oulu gávpogis.

Suopma ii leat áigumin váldit vuostá eanet báhtareddjiid

Ráđđehus lea mearridan, ahte fásta vuostáiváldojuvvon báhtareaddjimearri lea 750. Riikkabeaivvit mearrida áššis stáhtabušeahta oktavuođas dál juovlamánus. Mearri lea seamma go diibmáge.

Dán jagi máŋggat gielddat, mat ledje mearridan váldit vuostá báhtareddjiid, eai ožžonge báhtareddjiid, go fásta mearri dievai. Lappi ealáhus-, johtolat- ja birasguovddáža sisafárrenhoavda árvvoštallá, ahte maiddái boahtte jagige buot gielddat eai oaččo báhtareddjiid.

Beaiváduvvon 14.12.2017 dii 13.50: Divvojuvvon valáštalliid mearri.

Anára sámegirjerádju lea doaibman Sámi kulturguovddáš Sajosis jagis 2012, muhto dál gielda lea guorahallamen sámegirjerádjosa sirdima ođđa báikái.

Anár gielda oaidná, ahte dálá girjerájus ii leat doarvái olu sadji ordnet ovdamearka dihte logaldallamiidda, dáhpáhusaide, dahje oahpahusgeavahussii.

Sámegirjerádju lea Sajosa feaskáris, ja girjeráju bargit vásihet, ahte dálá sadji lea ráfeheapme. Dan lassin bargit leat vásihan, ahte girjerádju lea dálvit galmmas. Bargit leat maiddái vásihan, ahte báikki sisáibmu váikkuha sin dearvvašvuhtii.

Anára gielda lea máksán láiggu girjeráju sajis Sámediggái.

Girjerádjodoaimmajođiheaddji lea evttohan girjeráju báikin ođđa S-gávppi, mii galggašii gárvvásmuvvat jagi 2019 álggus. Láiggu haddeearru ii goittotge leat mearkkašahtti stuoris.

Anára gieldda čuvgehuslávdegoddi galggai mearridit áššis juovlamánu 13. beaivve dollojuvvon čoahkkimisttis, muhto ášši sirdojuvvui ođđajagimánnui. Čuvgehuslávdegotti ságadoalli Ilkka Korhonen muitalii, ahte sii galget ain bargat lassečielggademiid, danin go sii leat ožžon maiddái ođđa fálaldaga. Anára girjerádjosa báikkis leat ságastallan čuvgehuslávdegottis 2016 ja gielddaráđđehusas jagis 2013.

Sámedikki sávaldahkan doalahit sámegirjeráju Sajosis

Čuvgehuslávdegotti ságadoalli Anne Tuovila lea ságastallan áššis Sámedikki hálddahushoavda Pia Ruotsala-Kangasniemiin juovlamánu álggus. Ruotsala-Kangasniemi mielde Sámediggi háliidivčče joatkit soahpamuša gielddain.

Maiddái Sajosa márkanastinhoavda Katariina Guttorm sávvá, ahte sámegirjerádju livččii boahttevuođasge Sajosis.

– Lea šállošahtti gullat, ahte girjerádju vejolaččat fárre eret Sajosis. Oainnán, ahte Sajos heive buot buoremusat sámegirjeráju imagoi. Dieđusge das, lea ávki guktuide, go girjerádju lea Sajosis, ovdamearkan sáhtašin lohkat Novellikoukut-dáhpáhusa, man leat ordnen maiddái min kafea Čaijus.

Guttorm oaidnáge, ahte ovttasbargu lea mannan bures ja son háliidivčče ovddidit ovttasbarggu ain viidáset.

– Oktasaš dáhpáhusaid sáhtašii plánet ja ovddidit ain eanetge, de guktuid galledeaddjimearri lassánivččii. Ovttasbargu dálá girjeráju bargiin lea mannan bures, ja mielas ovddidivččen dan boahttevuođasge, lohká Guttorm.

Girjeráju geavahan sadji ii goittotge bázašii guorusin, jus gielda mearrida sirdit sámegirjeráju eará báikái.

– Jos Anára gielda mearrida sirdit girjeráju, de mii lunddolaččat fertet hutkat juoidá eará dan sadjái, degomat láigohit dan saji soames eará doibmii, muitala márkanastinhoavda Guttorm.

Dálvet son johttá meahcis ja oahpista turisttaid, muđui son bivdá meahcceealliid dietnasin ja karibuaid niestin. Christopher Michael Caden Wolf lea guovdu Alaska eret ja gullá Athabascan álgoálbmogii. Geasset sutnje lea deháleamos johtit mearregáddai bivdit luosa, mii lea okta dain deháleamos árbevieruin su bearrašii ja lagaš olbmuide.

Christopher liiko johtit ja oaidnit máilmmi, muhto Alaskas lea su ruoktu. Sutnje lei imáš, ahte olbmot sáhttet eaiggádit bohccuid ja ahte bohccuin leat mearkkat beljjiin. Alaskas leat ollu karibut ja Alaska oarjjabeale eallu lea sullii 500 000. Álgoálbmogat ožžot bivdit daid nu ollu go dárbbašit, muhto eai sáhte gal vuovdit bierggu viidásit, dego Sámis lea vierrun boazodoalus oažžut dietnasa biergovuovdimiin.

Alaska geahčastanguovllus Sápmi ja Anára guovlu orru hui seammalágán, earret gáissát váilot. Christopher atná buhtes luonddu hui árvvus ja vaikko balláge dálá USA stivrejumi sáhttit billistit ain eanet luonddu, de doaivu ahte mearrideaddjiin gávdnošii jierbmi seailluhit luonddu buhtisin dás ovddosguvluige go eanáš turisttainge hálidit vásihit dušše buhtes luonddu. Áidna maid son justa dál ohcala, lea čáppa sámi nieida.

Guldal olles jearahallama Areenas eangalasgillii.

Aanaarlâš Yrjö Musta poođij Aanaar Sajosân keččâđ já kuldâliđ Jávuttemesvuođâ cuovkkim tábáhtume. Pääihi alne oinui já kullui tanssâ, juáigus, uánihâšfilmâ já romanimuusik. Eromâšávt čaaitâlm, mast tánssájeijee Auri Ahola tánssái Ingá-Máret Gaup-Juuso juáigus oolâ, kiäsuttij Yrjö.

– Tot lâi váhá taggaar ereslágán. Jiem lamaš ovdil uáinám tagarijd. Tot vuossâmuš Auri tánssámhommá lâi taggaar eromâš, ete jiem kale lamaš uáinám ovdil, Yrjö rámmoo.

Matti Valle já Lyyli Seurujärvi poođijn Nellimist tuše tábáhtume várás Anarân já lává uáli tuđâviih čaaitâlm maŋa.

– Taat kal lâi nuuvt pyeri, et taam kal kannattij eelliđ keččâmin, Lyyli kihheešt.

Hilja Grönfors kvartet mollišuoŋâliih romanilavluuh passij meid Maati mielân.

– Aurihân kal lâi pyeri já tot Hilma Grönfors še lâi pyeri lávloo, lasseet Matti.

Lasseen tábáhtuumeest lâi Seevvist jeegist -fiilmâ vuosâeehid. Taiđâlâš elleekove siävut moodeern taansâ já seevvimkielâ.

“Jyeigee ij lah tääbbin härvinâš čaittâleijee, tävgikvartet lii”

Jávuttemesvuođâ cuovkkim -tábáhtume lii uási Meidän festivaal haahâ. Vuossâmuš tábáhtume tollui čohčuv Uusimaast. Nubbe uási lii joođoost tääl Säämist já tom lii vuávám tanssâtaaidâr Auri Ahola. Ahola halidij tábáhtumen čaitâlmijd, maid ij uáini nuuvt távjá Säämist.

– Jyeigee ij lah tääbbin härvinâš čaittâleijee, tävgikvartet lii. Tääbbin láá sämikielâliih rap-artisteh, mut ij romanimuusik miäštáreh. (Ađai väldip puoh, pieijâp buusin já vyelgip joton), iätá Ahola.

Jávuttemesvuođâ cuovkkim -tábáhtume lii 13.-17.12. Majemuš čaaitâlm lii Ucjuuvâ-kirhoost, kost piäsá kuullâđ ovdâmerkkân Franz Schubertin tävgikvartet nummeer 14 d-molli ”Tyttö ja kuolema”. Tärkkilub vuáváám já ohjelm puáhtá kuovlâliđ tääbbin.

Vuossárgga Sámedikki goalmmát dievasčoahkkin

Vuossárgga 18. beaivve Sámediggi čoahkkana dán jagi goalmmát dievasčoahkkimii. Dievasčoahkkima áššelisttus leat earet eará doaibmaplána-bušeahttaárvalus jahkái 2018, strategiijá plánen sámiid riikkaidgaskasaš doaimmain ja gielladorvočálli válljen.

Čoahkkin álgá dii 10.00 ja dan sáhttá čuovvut njuolggostreama bokte. Yle Sápmi čuovvu čoahkkima.

Maiddái Nuoraidráđđi doaibmabadjái 2018-2019 válljejuvvo

Suoma Sámedikki nuoraidráđđi lea dahkan evttohusa boahtte jagi nuoraidráđi boahtte doaibmabaji lahtuin.

Nuoraidráđđi evttoha áitosaš lahttun Jussa Seurujärvi Anáris, Anne Olli Oulus, Anni-Sofia Löf Heahtás, Reetta Poikela Oulus, Ánte Veijola Oulus, Niila Rahko Oulus ja Maria Mäkinen Jyväskyläs.

Várrelahttun leat evttohuvvon Sunna Aikio Roavvenjárggas, Leevi Olli Oulus, Marianne Ketola Gárasavvonis, Jouni Hetta Soađegilis, Niki Rasmus Anáris, Martta Alajärvi Oulus sihke Leena Fofonoff Roavvenjárggas.

Nuoraidráđđi lea evttohusastis váldán vuhtii lahtuid aktiivvalašvuođa, agi ja dáhtu váikkuhit sámenuoraid áššiide.

Sámediggi mearrida áššis boahtte vuossárgga dievasčoahkkimis.

Sámiráđi kulturdoarjagat ohcanláhkai

Sámiráđđi juolluda fas kulturdoarjagiid, mat juhkkojuvvojit oktii jagis.

Sámiráđis sáhttá ohcat prošeaktadoarjaga, bargostipeandadoarjaga ja oahppomátkestipeanda. Ohcanáigi nohká boahtte vahku maŋŋebárgga, 19. beaivve.

Mearrádusat doarjagiin dahkkojuvvojit giđa mielde, ja diehtu sáddejuvvo ohcciide maŋŋelabbos.

Sámedikkis virgi rabas

Sámediggi almmuha ohcanláhkai ekonomiijačálli virggi. Ekonomiijačálli bargguide gullet earret eará Sámedikki ekonomiijahálddahusa dikšun, ealáhatdorvoáššit, rehketdoallu ja maiddái ruhtadoalloloahpaheami ráhkadeapmi guđege ruhtadoallobajis.

Virgái válljejuvvon bargi nammaduvvo álggos mearreáigásaš virgegaskavuhtii bargui oahpásmahttima áigái, man áigge válljejuvvon bargi oahpásmahtto bargui nu ahte dálá fásta virgehálddašeaddji rávve su. Fásta virgehálddašeaddji bázedettiin ealáhahkii 1.9.2018 rájes ja barggu dikšumii gullevaš oahpásmahttima nogadettiin, válljejuvvon bargi nammaduvvo fásta virgái. Virggi deavdimis čuvvojuvvo guđa mánotbaji geahččalanáigi. Virgi lea Anáris, sámekulturguovddáš Sajosis.

Ohcamušaid oahppo- ja bargoduođaštusaiguin galgá doaimmahit Sámedikki čállingoddái maŋimustá 19.1.2018 dii 16.00. Lassedieđuid barggus addá hálddahushoavda Pia Ruotsala-Kangasniemi.

Vuohčus oahpásmuvvet dološ fearániidda sihke Vuohču sogaide

Vuohču Sámiid searvi ordne lahtuidasas Vuohču guovllu sohka- ja historjáeahkeda lávvardaga 16. beaivve Vuotson Majas. Dilálašvuohta álgá dii 15.00 ja dilálašvuođas guossohit mállása ja káfe.

Dilálašvuođas leat báikki alde Marjut Aikio, Pekka Sammallahti ja Pekka Aikio muitaleamen dološ áššiin, olbmuin ja ságain.

Lávvardaga duodjemárkanat ja Nikke Ankara Anáris

Sámi Duodji -searvi ovttas sámekulturguovddáš Sajosiin ordne duodjemárkaniid lávvardaga 16. beaivve. Márkaniidda leat boahtán duojárat miehtá Sámi.

Márkanat álget dii 12.00 ja bistet dii 19.00 rádjai, Sajosis, Anáris.

Beaivi ii goittotge noga márkaniidda, go Suomas beakkán sápmelaš rap-artista Nikke Ankara lávke Sajosa auditoriijá lávddi ala dii 19.00.

Helssegis maid márkanat ja sámemusihkka

Sotnabeaivve 17. beaivve ordnejuvvojit Helssegis sámekultuvrrabeaivvi ja márkanat. Márkaniin sáhttá oastit dujiid muhto maiddái sávzzabierggu.

Dáhpáhusa oktavuođas Ulla Pirttijärvi-Länsman loaiddasta ovttas nieiddainis Hilddáin.

Dáhpáhus álgá dii 15.00 Apollonkatus.

Beaiváduvvon 15.12.2017 dii 10.00: Lasihuvvon ođas Helssega dáhpáhusas

Lappi universitehta universitehtakollegio lea čoahkkimisttis 12.12.2017 nannen Lappi universitehta ođđa stivrra doaibmabádjái 1.1.2018–31.12.2020. Stivrra ortniiduvvončoahkkimis duorastaga 14.12. Lappi universitehta stivrra ságadoallin válljejuvvui Helssega universitehta professor Hannele Niemi ja várreságadoallin Pohjolan Osuuspankki beaivválaš jođiheaddji Keijo Posio.

Lappi universitehta stivrra eará olggobeale lahtut leat Liisa Holmberg Internašunála Sámi Filbmainstituhtas, professor Olli Kangas ÁEl:s ja Miia Porkkala, Aho Group Oy:s.

Stivrras mielde lahtut maid bargiid ja studeanttaid joavkkus

Lappi universitehta professoriid stivrras ovddastit professor Jonna Häkkilä dáidagiid dieđagottis ja veahkkeprofessor Mirva Lohiniva-Kerkelä riektediehtagiid dieđagottis.

Lappi universitehta dutkiid, oahpaheaddjiid ja eará bargiid stivrras ovddastit politihkkadiehtagiid universitehtalektor Tapio Nykänen servodatdiehtagiid dieđagottis ja IT-plánejeaddji Lauri Sievistö IT-bálvalusain.

Studeanttaid stivrras ovddastit servodatdiehtagiid studeanttat Matias Kassala ja Iida Nevasalmi. Studeantalahtu doaibmabadji lea okta kalenderjahki.

Stivrras eanaš nissonolbmot

Lappi universitehta stivrras leat 11 lahtu, main viđas bohtet universitehta olggobealde ja guđas universitehta siste. Ođđa lahtut leat 10 ja stivrras leat eanaš nissonolbmot.

Universitehta bargiid ovddasteaddjiid válljejit universitehta siste válggain skábmamánus. Studeantalahtuid vállje Lappi universitehta studeantagoddi ja universitehta olggobeale lahtuid universitehtakollegio.

Guovdu Anára markána lea juovllaid dihte ceaggánan duojáriid pop up -gávpi. Dohko leat iežaset duodjebájiin čakŋalan gámačeahppi Virpi Jääskö, čikŋadáiddar Ami Avellán ja čoarve- ja báhkkeduojár Kikka Laakso. Vuovdimassii sis leat earret eará silba- ja čoarvečiŋat ja gápmagat.

Pop up -gávpi lea vahkku juo leamašan ja dat lea maŋimuš beaivvi rabas lávvardaga 16.12. diibmu 19 rádjai.

– De mannat ruovttoluotta bádjái bargat, muitala Virpi Jääskö.

Duojárii leamašan somá boahtit márkanii ja oaidnit olbmuid. Seammás olbmot maid leat beassan deaivvadit duojáriiguin, geat muđui leat áŋgiruššamin iežaset duodjebájiin.

Čoarvečiŋat leamašan dat bivnnuhamos diŋga oastiid siste, árvala Jääskö. Su iežas duddjon gápmagat leat viehka divrasat, ja olbmot galgetge vuos vehá smiehttat, ovdalgo mearridit ostet dahje maŋŋelabbos diŋgojit daid. Jääskö árvalage, ahte juovllaid áigi ii su fitnodagas oidno nu čielgasit, go čikŋaduojáriin.

– Mun jáhkán, ahte go vuovdá daid čiŋaid, de olbmot ostet skeaŋkkaid dieđusge eambbo juovllaid áigge, smiehttá Jääskö.

Čikŋadáiddár Ami Avellánii juovllaid áigi lea čielgasit sesoŋŋa. Son lea dánge jagi fitnan Helssegis, ja áigu dollet dohko maiddái pop up -gávppi maŋŋá.

– Dieđusge galgá ovddalgihtii duddjot olu eanet čiŋaid.

Avellán muitala, ahte lea váttis diehtit ovddalgihtii makkár dujiid olbmot hálidit oastit, go juohkehaš liiko iežaslágan čiŋaide.

"Galgá diehtit maid olmmoš háliida skeaŋkan"

Makkár dasto lea buorre skeaŋka? Virpi Jääskö lohká iežas leat dakkár "ále oastte maidige" -olmmoš, gii ii hálit oastit duššiid.

– Buoremus lea dakkár skeaŋka, maid dat olmmoš háliida. Ferte dovdat dan olbmo bures, vai diehtá, maid dat dárbbaša ja háliida, oaivvilda Virpi Jääskö.

Ami Avellán mielas ruovttueatnamis dahje lagaš guovlluin dahkkon skeaŋka lea buoremus.

– Ja millosabbot dakkár, mii gierdá áiggi, iige bálkkestuvvo eret, muhto baicce dan sáhttá addit váikko čuovvovaš sohkabulvii, dadjá Avellán.

Anni Ahlakorpi, guhte bargá sámemusea Siidda museagávppis, lea dan mielas, ahte buorre skeaŋka lea atnubierggas. Su mielas lea dehálaš, ahte skeaŋka lea álbmaláhkai jurddašuvvon aiddo dan olbmui, gii dan oažžu.

– Buorre skeaŋka lea dieđusge dákkár, masa dat olmmoš, guhte oažžu dan skeaŋka, liiko. Lea buorre jus lea muhtin jurdda dan skeaŋkka duohken, ja ieš goit liikon dasa, ahte ii leat dušši dat skeaŋka, ahte dan sáhttá geavahit, lohká Ahlakorpi.

"Sámeduojit mannet erenomážit juovlaáigge"

Sámemusea Siidda museagávppis juovllaid áigi oidno ovdamearkan nu, ahte báikki olbmot fitnet oastimin juovlaskeaŋkkaid. Olbmot ostet ovdamearkka dihte dujiid eanet go dábálaččat, muitala museagávppi vuovdi Anni Ahlakorpi.

– Eandaliige diekkár stuorit dávvirat, dego ovdamearkan soljjut, guvssit ja diekkár sámeduojit, dat eai vealttekeahttá mana birra jagi seamma láhkai, muhto ná ovdal juovllaid olbmot ostet daid gal olu skeaŋkan, dadjá Ahlakorpi.

Soljjuid ja eará dujiid lassin olbmot leat beroštuvvan maiddái girjjiin.

– Mis lea ođđa girji "Inarilaisia" vuovdimassii, mii muitala anárlaččaid birra. Dan girjái leat čoaggán muitalusaid báikegotti olbmuid birra, nu dat lea dákkár man leat oastán. Ja de dieđus eará ođđa girjjit, dego Áillohačča "Mun čuojan", nu dan leat maid muhtin veardde oastán.

Davvi-Suoma turisma lea lassánan jagiid mielde ja dat oidno maiddái Siiddas. Ahlakorpi muitalage, ahte máŋggakultuvrralašvuohta ja eará kultuvrriid vuohki ávvudit juovllaid oidnoge hui nannosit.

– Báikegotteolbmot fitnet dábálaččat ovdal juovllaid, maŋimustá 23. beaivvi oastimin dáppe skeaŋkkaid, muhto de eandaliige gaskaeurohpalaččaide juovlaruohtta ii leat nu dehálaš beaivi. Sii bohtet dalle vel oastašit.

– Muhto jus sii bohtet juovlabeaivve, 25. beaivvi, dalle sii fitnet dušše geahčamin čájáhusaid muhto eai oastte šat nu olu gávppis, čilge Anni Ahlakorpi.

Sámemusea Siidda museagávppis juovlaáigi oidno maiddái báikkálaččaid dáfus, go sii fitnet gávpašeamen. Ahlakorpi jáhkká, ahte dasa vaikkuha dat, go Anára girkosiiddas eai bálljo gávppit leat.

– Dieđusge dat, ahte dáppe eai leat nu máŋga báikki, mat leat rabas juovllaid áigge, de dáppe sáhttá fitnat vel, jus ii leat muitán oastit muhtin juovlaskeaŋkka, muittuha Ahlakorpi.

Helssega Pasila-gávpotoasi vuođđoskuvllas álgá boahtte čavčča sámegielat oahpahus, go Pasila skuvlla stivra lea mearridan guovttegielat (suoma-sáme) oahpahusa álggaheamis. Boahtte vahku maŋŋebárgga, 19. beaivve, ášši manná vel gávpoga bajásgeassin- ja skuvlenlávdegoddái mearrideapmái.

Oahpahus lea 0-2. luohkkálaččaide. Oahpahus lea viiddes guovttigielat oahpahus, nappo oahpahusas badjel 25 proseanta lea sámegillii.

– Oahpahus lea ovttastuvvonluohkkán, mas galget leat unnemustá vihta oahppi, muitala Helssega gávpoga vuođđooahpahusa jođiheaddji Outi Salo.

Ášši leat ovddidan City Sámit -searvvi ovddeš ságadoalli Hanna Helander ja Sámedikki skuvlenčálli Ulla Aikio-Puoskari.

Sámedikki skuvlenčálli illudage, go Helssegis sámemánát besset vázzit maiddái skuvlla sámegillii.

– Helssegis lea sámegielat árrabajásgeassin, ja mánáid vánhemat leat gáibidan oahpahusdili buorideami, vai mánáid giellamáhttu ii bázáše guđajahkásačča dássái iige ovdáneapmi bisánivčče, go sirdásit skuvlii, lohká Aikio-Puoskari.

– Mii Sámedikkis diehttelas doaivut dál garrasit, ahte go mánáid skuvlaválljemat dahkkojuvvojit ođđajagimánus, sámemánáid vánhemat vállješedje mánáidasaset sáme-suomagielat skuvlabálgá, ja almmuhivčče mánáideaset Pasila sámeoahpahussii dál go dat viimmat šaddá vejolaš.

Sámegielat oahpahusa deaddu lea vuođđoskuvlla álggus, muhto oahppit fidnejit guovttigielat oahpahusa olles vuođđoskuvlla, gitta 9. luohká rádjai.

Oahpahus álgá vuos golmma jagi iskkademiin, ja jus dan áigge fidnejit 10 oahppi, oahpahusas šaddá bissovažžan. Oahpahus álgá borgemánus 2018.

Oahpaheaddji ohcet gávpogis

Pasila vuođđoskuvlla sámeluohkká oahpaheaddjivirgi ii leat rabas gávpoga olggobealde bargiide. Gávpot geahččala ohcat vuos siskkáldasat gávpogis oahpaheaddji.

– Jus dáppe ii gávdno sámegielat luohkkáoahpaheaddji, de mii rahpat dan virggi, čilge Outi Salo.

Sámedikki skuvlenčálli Ulla Aikio-Puoskari sávvá, ahte bargui gávdnošii buorre oahpaheaddji.

– Sávaldat dieđusge lea dat, ahte go gávpot bidjá sámegiel oahpaheaddji barggu ohcan láhkái giđđat, dasa boađášedje buorit ohccit.

Roavvenjárga fidnen 40 duhát euro lasáhusa

Roavvenjárgga gávpoga sámeoahpahusa dilli lea maiddái ovdánan, go Suoma ruhtaváljagoddi evttoha stáhta boahtte jagi bušehttii gávpogii 40 000 euro lasáhusa sámeoahpahusa váras.

Sámedikki skuvlenčálli muitala, ahte son lea hui duđavaš dasa, mo áššit ovdánedje.

– Mis leamaš virggálaš ráđđádallamat Roavvenjárggain golbmii dán jagi áigge. Dat leat mannan bures ja leat gieđahallan vuđolaččat sámi árrabajásgeassima ja sámeoahpahusa čuolmmaid ovttas gávpoga virgeolbmuiguin.

– Maŋimuš ráđđádallamis ledje mielde maiddái muhtun politihkkárat, skuvlenlávdegotti ságadoalli Pertti Lakkala, várreságadoalli Sanna Luoma, gávpotstivrra lahttu Mikkel Näkkäläjärvi, gávpotstivrra ságadoalli Heikki Autto, ja Lappi universitehta hárjehallanskuvlla rektor Heikki Ervast. Roavvenjárgga sámemánáid vánhemiid ráđđádallamiin leaba ovddastan Rauna Rahko-Ravantti ja Piia Nuorgam. Ráđđádallamiid lea jođihan Sámedikki ságadoalli Tiina Sanila-Aikio, mun lean bargan čállin ja ovtta ráđđádallamis mielde lei maiddái várreságadoalli Heikki Paltto, muitala Aikio-Puoskari.

Roavvenjárgga gávpoga sámeoahpahusa dilli lea Aikio-Puoskari mielde leamašan fuones ortnegis, muhto dál son vuordáge čielga buorádusa. Gávpot lea bálkáhan sámegiela ovddideaddji oahpaheaddjin Karoliina Vanhala.

– Sáhttá gal dadjat, ahte vuordit áššiid dál ovdánit. Sámegiela oahpahusdilli ii leamaš beare ráhpa maŋimuš jagiin, muhto vuordit dál gal čielga buorádusa, oaivvilda Aikio-Puoskari.

– Dán rádjáihan dat leamaš veadjemeahttun iige stuorámus oassi gávpoga sámemánáin leat ollenge ožžon oba giela oahpahusage. Guovttegielat dahje giellalávgunoahpahusas boahtá leahkit hui stuorra mearkkašupmi ja iluin vuordit dan. Mii joatkit ain ovttasbarggu gávpogiin ja lean lohpidan leahkit mielde veahkeheame sin barggu, go leat dál ráhkadeamen sámeoahpahusa ovddidanplána.

Váttisvuohtan guhkes skuvllamátkkit

Oktan čuolbman Aikio-Puoskari namuha guhkes mátkkiid. Máŋggat mánát eai leat beassan searvat sámegiel diimmuide, go sidjiide eai leat ordnen sáhttu.

Dainna lasseruđain gávpot áiguge ordnegoahtit sáhtuid sámegiela lohkkiide.

– Kánske dat čoavdá dan čuolmma mii leamaš guhká, ahte mánáin ii leat leamaš vejolašvuohta oassálastit sámegiela diimmuide, go gávpot ii leat ordnen sáhtuid diimmuide. Dát leamaš okta stuorra čuolbma, čilge Aikio-Puoskari.

Vuordámušat stuorrát maiddái eará gávpogiid ektui – Gáiddusoahpahusa piloterejit

Sámediggi lea dál ságastallan maiddái Oulu gávpogiin guovttegielat oahpahusa álggaheamis, muhto gávpot ii leat vel bargan čielga plánaid sámegielat oahpahusa ektui.

– Oulus, gos maiddái lea sámegielat árrabajásgeassin, leat ságastan guovttegielat oahpahusa álggaheamis, muhto gávpogis eai aŋkke vel leat dasa čielga plánat. Vánhemiid sávaldagain dat gal lea seammá láhkái go Helssegis ja Roavvenjárggas, muitala Ulla Aikio-Puoskari.

– Leat ráđđádallan ja ságastan Oulu gávpoga virgeolbmuiguin maŋimuš dál juovlamánus. Oulu leamaš dán rádjái gávpogiin dat, mii buot buoremusat lea ovddidan sámeoahpahusa iežas guovllus. Muhto vuordámušat leat dál badjin Oulu oahpahusdilis maiddái anáraš- ja nuortalašgielaid oahpahusa ovddideamis gávpogis.

Sámedikki skuvlen- ja oahppomateriáladoaimmahat álggaha boahtte čavčča sámegiela gáiddusoahpahusa pilohtaprošeavtta.

– Prošeavtta plánen lea gaskan, muhto dan vehkiin šaddá vejolaš oažžut sámegielaid oahpahusa dohko, gos leat unnán sámemánát eaige leat oahpaheaddjit gávdnamis. Sámit orrot Suomas sullii 240 gielddas ja sámemánát, geat dárbbašivččejit giela oahpahusa, leat dávjá dušše okta dahje guokte skuvlla bokte. Dain gielddain ja skuvllain sámegiela lagašoahpahusa ordnen ii goassige šatta vejolaš, čilge Aikio-Puoskari.

– Illudan das, ahte aiddo dál orru ovdáneapmi máŋggain sajiin. Mii leat duođaid iskan ovddidit sámeoahpahusa diliid ja doaivut dál, ahte bohtosat viimmat álggáše dihtot.

Juovlavahkus fállá Yle Sápmi máŋggalágan vuorkáprogrammaid Ealli arkiiva -radios ja interneahtas. Okta máidnasiin govvida boares máinnastanárbevieru, mas okta dáhpáhus muitaluvvo buolvvas nubbái. Durkkiihanvári juovlafearána máinnastii báddái Maria Labba Eanodaga Bovsojávrris jagis 1970.

Nuppi máidnasis sáhka lea juovllaid áiggi dehalaš báikkiin, báikenamain nugo Rástegáisá ja Bealljeduottar. Gullat Samuli Aikio čilgehua dáid báiikenamain ja báikkiide gullevaš árbedieđuin.

Goalmmát muitalusas girječálli Kerttu Vuolab čilge hálddiid ja stáluid sajádaga máinnasmáilmmis.

Čáppa govvidus das go golbma badjeolbmo guođohedje bohccuid juovllaid áigge 1956

Okta máinnastanvierru lea muitalit fearániid máinnasteaddji iežas eallimis. Dákkár máidnasa fearánat eai dárbbaš leat dáhpáhuvvan oba nu dolinge. Olavi Magga Anár Guhttoris lea máinnastan báddái makkárat ledje nuorra albmá juovllat 1956 boazomeahcis ovttas guvttiin eará boazosápmealaččain.

Samuli Aikio, Kerttu Vuolab ja Olavi Magga muitalusaid Yle Sápmi lea bádden 1990-logus.

Oasi dáin máidnasiin leat čáhkadan Ealli arkiva radiosáddagii duorastaga juovlamánu 21. beaivve diibmu 10.00 ja 13.00. Buot njeallje máidnasa beassá gullat juovlavahkus ovddos goas beare Ealli arkiiva -neahttasiidduin.

Guldal Ealli arkiiva -neahttasiiddus ja Yle Areena -neahttasiiddus maiddái vuorkáprográmma Guovdageainnu stuimmi birra. Dás Nilla Outakoski čilge maid son lea gávnnahan dutkkadettiin jagi 1852 dáhpáhusaid. Dát prográmma lea báddejuvvon jagis 1982.

Dievasčoahkkima áššelisttus leat earet eará doaibmaplána-bušeahttaárvalus jahkái 2018, strategiijá plánen sámiid riikkaidgaskasaš doaimmain ja gielladorvočálli válljen.

Čoahkkin álgá dii 10.00 ja dan sáhttá čuovvut njuolggostreama bokte. Yle Sápmi čuovvu čoahkkima fáddágilkoriin #ylesd sihke #yledál.

Robohttabiilla ii dárbbaš vuoddji ja dat áicá ieš birrasa ja buot, mii johtolagas dáhpáhuvvá. Dán dálvvi besset Muoná gilis, Davvi-Suomas iskkadit ođđaseamos teknologiija 10 kilomehtera guhkkosaš jierbmegeainnus, mii lea oassin 21 váldoluotta.

Čakčat gárvánan jierbmegeainnus leat sensorat ja geaidnu mihtida ja addá robohttabiila-fitnodagaide dakkár dieđuid, maid vuođul besset ovddidit boahtteáigge biillaid.

– Robohttabiila oaidná buorebut go olmmoš. Boahttevuođas dat lea čeahpit ja dorvvolabbo vuoddji go olmmoš, čillge doaimmajođiheaddji Harri Santamala Sensible4-fitnodagas.

Dálvesiivvut ja bohccot hástalussan

Davvin garra buollašat, muohta ja dálvesiivvut bistet máŋggaid mánuid ja dat leat hástalussan dábálaš biillavuoddjiide. Maiddái robohtabiillat ja daid testejeaddjit šaddet heaibut seamma hástalusaiguin nappo dálvesiivvuiguin ja dan sii leat Muonái boahtán ohcatge.

Nubbi ášši, mii davvin dagaha bárttiid johtolagas, leat bohccot. Testejeaddjit livčče sávvan maid bohccuid geainnu ala, muhto dán vuoro dat eai iđistan biilla ovdii.

Boazobárttiid eastadeamis sáhttá ođđa teknologiijas leat stuorra rolla boahttevuođas. Jus boazu njuike geainnu ala, de biila ieš garvá dan.

– Biila váruha vuoddji bohccos dahje njaláhas siivvus. Dat sáhttá veahkehit doallat biilla geainnu alde, jus vuoddji ieš ii dan nagot, dadjá Harri Santamala.

Muonás ollu boazobárttit

Suomas Muoná bálgosis báhcet jahkásaččat eanemus bohccot biilla vuollái. Stuorra váldoluodda 21 lea sorbmin bohccuide eandaliige skábman.

Boazodoalli ii jáhke automáhtateknologiija buktit jođánis čovdosa váttisvuhtii.

– Sáhttáhan dat boahtteáiggis gal leat veahkkin, muhto ii juste dán heahtái. Dat jierbmegeaidnu maid lea dakkár sajis, ahte eai bohccot dakko láve johttit eaige vuojahallatge, čilge Muoná bálgosa boazodoalli Markku Rauhala.

Automáhtabiillat leat johtolagas boahtteáigi. Dat, goas automáhtabiillat leat johtolagas árgabeaivi, de dan lea váttis einnostit. Ođđa biillaid vurdet goittotge ain eanet leat dorvvolaččat.

–Hállu ráhkadit dorvvolaš biilla doalvuge automáhtateknologiija ovddos guvlui, dadjá Harri Santamala.

Ohcejogas šaddá vuordit guhkimusat bolesa Davvi-Suomas

Davvi-Suomas bolesis oažžu veahki gaskamearalaččat 12 minuhtas. Bolesa statistihkaid mielde Ohcejogas lea dán jagi leamašan guhkimus vuordináigi, measta beannot diimmu (85,7 min), ovdal go leat ožžon bolesis veahki. Nubbin guhkimus vuordináigi, gaskamearalaččat badjel diimmu, leamašan Eanodagas. Davvi-Suoma gielddain ovccis lea bistán badjel diibmobealli ovdal go boles lea boahtán báikki ala. Davvi-Suoma gávpogiin Roavvenjárggas, Giemas ja Durdnosis boles boahtá báikki ala vuollel logi minuhtas.

Sámediggái 130 000 euro lasáhus stáhtadoarjagii

Suoma riekteministeriija lea mieđihan Suoma sámedikki stáhtadoarjagii 130 000 euro lasáhusa boahtte jahkái. Ráđđehusa bušeahttaevttohusas lea riekteministeriijas čujuhuvvon badjelaš 3 300 000 euro sámedikki kulturiešstivrejumi goluide. Olles Sámedikki bušeahtta lea ain badjel 6,5 miljon euro.

Sámi allaskuvlla goahtejođiheaddjit virgáduvvon

Sámi allaskuvlla stivra lea virgádan Marit Meløy Giela, duoji, boazodoalu ja servvodatdiehtagiid goahtejođiheaddji jahkemearrevirgái jagi 2018 álggu rájes gitta 31.12.2021 rádjái. Marit Meløy bargá dal seniorráđđeaddin boazodoalloáššiin Norgga Sámedikkis. Sámi allaskuvllas son lea ovdal bargan dutkankonsuleantan, oahpporáđđeaddin ja oahppohoavdan. Sus lea mastergráda servodatplánemis Romssa Universitehtas.

Giela, duoji, boazodoalu ja servodatdiehtagiid goađi jođiheaddjis lea bajitdási ovddasvástádus buot goađi oahppo-, dutkan- ja ovdánahttindoaimmain sihke fuolahit, ahte goahti ovdána strategiijaid, mihtuid ja mearrádusaid mielde. Dán ovddasvástádussii gullet earret eará, ahte goađi oahppofálaldagat ja dutkan- ja ovdánahttindoaimmat devdet gustovaš kvalitehtagáibádusaid.

Ođđajagimánu rájes Sámi allaskuvllas leat guokte goađi, Giela, duoji, boazodoalu ja servodatdiehtagiid goahti man Marit Meløy jođiha ja Sámi oahpaheaddjeoahpuid ja álgoálbmotjournalistihka goahti man Seija Risten Somby jođiha.

Váruhit muohtauđđasiin

Gádjunlágádus ja Meahcciráđđehus ávžžuhet olbmuid čuovvut Dálkedieđalágádusa dieđuid muohtauđđasiin, muitala Lapin Kansa -áviisa.

Muohtauđđasat leat vejolačččat Suoločielggis, Gilbbesjávrris, Ylläs-Levis, Rukas, Luosto-Pyhäs, ja Ounas-Pallasa.

Beaiváduvvon 18.12.2017 dii 11.45: Ođas Sámiráđi kulturdoarjagiin váldon eret, danin go dat muitaluvvui bearjadaga sáhkabihtážiin.

Ođas muohtauđđasiin lasihuvvon.

Mannan vahkus almmustahttui Suoma ráđđehusa riikkabeivviide dahkkon evttohus stáhta boahtte jagi bušeahttaárvalussan. Bušeahttaárvalusas lei maiddái 130 000 euro lasáhus Suoma Sámedikki bušehttii. Olles Sámedikki doaimma boađut lea ain badjel 6 ja bealle miljon euro.

Sámedikki hálddahushoavda Pia Ruotsala-Kangasniemi lea ilus dan lasáhusas, danin go das lea stuorra mearkkašupmi Sámediggái.

– Das lea duohta stuora mearkkašupmi, min doaibmaorgánat leat minimabušeahtain čoahkkimastán, ahte jus lávdegottiin lea leamašan 4000 euro čoahkkinbušeahtta de leat oalle unni, ja dál mii sáhtti goasii duppalastit dan, illuda Ruotsala-Kangasniemi.

Dat ruđat bohtetge váikkuhit njuolga čoahkkimiid bušehttii.

– Stivra evttoha, ahte dat ruđat mannet čoahkkimastimii, parlamentaralaš doaimmaide, ja min doaibmaorgánaide, sihke oktasaš bargoorgánaid čoahkkinbušeahtaide, ahte dieid sáhtaleimme bajidit.

– Dieđusge čanusjoavkkuid ovddideapmái lea dat maiddái jurddašuvvon, lasiha hálddahushoavda.

Geahččalit fidnet 410 000 euro lasáhusa jahkái 2019 – Áiggošedje ráhpat ođđa virggiid

Ruhtaváljagotti smiehttamušas stáhta bušeahttaárvalusas čuožžu sierraoaivilin (vastalauseissa) evttohus, ahte riekteministeriija doarjagiin lasihuvvo 410 000 euro Sámedikki doarjagii.

Dat lasáhus goittotge ii lihkostuva vel boahtte jahkái. Sámedikki hálddahushoavda goittotge jáhkká, ahte dat ollašuvvá jahkái 2019.

– Evttohus ii lihkostuvvan, nu leat dasto guođđán sierraoaiviliid. Dál mii bargat dan ovdii, ahte dat ollašuvalii jagis 2019, lohká Pia Ruotsala-Kangasniemi.

Jus Sámediggi fidne 410 000 euro lasáhusa, sii áigot rahpat ođđa virggiid dainna ruđain.

– Dieinna sáhtalii bálkkáhit ovdamearka dihte ealáhusčálli, riikkaidgaskasaš čálli ja dieđiheaddji, muitala Ruotsala-Kangasniemi.

Otne vuossárgga lea Sámedikki dievasčoahkkin, man áššelisttus lea earet eará jagi 2018 bušeahttaárvalus. Čoahkkima sáhttá čuovvut streama bokte.

Sámediggi ságadoalli Tiina Sanila-Aikio muitala, ahte eará áššin lea maid Suoma riikabeivviid ja sámedikki gaskasaš doaibmaorgána ja gulahallan. Olles riikkas stuorra áššit leat eanangotte- ja SODE-ođastus, mii lea maiddai Sámedikki oktan váldoulbmilin boahtte jagi.

Sámediggelága nuppástuhttin válmmaštallamis

Sámediggelága ođadeapmi lea máinnašuvvon Sámedikki doaibmaplánas oktan dehálaš ulbmilin. Sámediggelága ođasmahttimii nammaduvvon bargojoavku álggahii barggus skábmamánus ja galgá bargat cuoŋománu lohppii. Bargojoavkku ulbmilin lea válmmaštallat evttohusa sámediggelága ođasmahttimii.

Ođasmahttima vuođđun leat vuođđo- ja olmmošvuoigatvuođat ja eará riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat dego ON:a julggaštus eamiálbmogiid rivttiin.

Dasa lassin barggu ulbmilin lea váldit eret eastagiid earret eará davviriikalaš sámesoahpamuša ja ILO 169-soahpamuša ratifiseremii Suomas.

Ođasmahttinbarggu váras nammaduvvon komitea lea mearri oažžut áigái ovttamielalaš smiehttamuš ođđa sámediggeláhkan. Dan vuođul stáhtaráđđi dahká evttohusas, man riikabeaivvit sáhttet dohkkehit čakčabájis 2018.

Ulbmilin lea, ahte láhkanuppástusat bohtet fápmui buriin áiggiin ovdal čuovvovaš sámediggeválggaid, mat ordnejuvvojit jagi 2019.

Sámediggelága ođadeamis šattai sáhka

Anárlaš sámediggeáirras Anu Avaskari evttohii dievasčoahkkimis, ahte Sámedikki boahtte jagi ulbmiliidda ja doaibmaplánii galggašii váldit mielde maid sámediggelága demokratiserema.

– Sámediggi válljejuvvo nu, ahte sámeguovllu gielddat leat ožžon dihto meari báikkiid. Dakkár ortnet ii vástit dan, ahte man ollu guđege guovllus leat ássit, ákkastalai Avaskari evttohusas.

Avaskari mielas dálá áirrasjuohku guovlluid mielde ii leat dássedeattus.

– Dál Anára guovllus leat badjel 1500 sápmelačča, geain lea jienastanriekti sámedikki válggain ja Anár oažžu 3 báikki. Eará sámegielddain leat 950 jietnaválddálačča ja sii ožžot 9 báikki.

Suomas Sámedikkis eai leat geavahusas listtut dahje bellodagat. Sámediggeválga lea personválga, mas sámiid álbmotválljenorgánii válljejuvvojit 21 eanemus jienaid ožžon evttohasa. Dán 21 áirasis galget sámeguovllu gielddat nappo Soađegilli, Ohcejohka, Anár ja Eanodat oažžut guđege golbma áirasa.

– Ii leat dárbu čállit láhkii dárkilit dan, ahte Anár oažžu dihto meari, muhto dat lea dehálaš, ahte guovlluid jietnaválddálaččaid mearri váikkuha dasa, man ollu ožžot áirasiid Sámediggái, Avaskari čilge.

– Dalle dan Sámedikki legitimitehta ii dárbbašivčče olles áiggi eahpidit. Galgá leat albma demokratiija, ahte sáhttá ovddastit. Sámi álbmot ii sáhte leat bissovaččat eahpedemokráhtalaš lágas.

Juuso: Jagi 2018 doaibmaplána lea boastto sadji ságastallat sámediggelága ođadeamis

Eanodatlaš Tuomas Aslak Juuso mielas ságastallan sámediggelága ođadeamis gevvojuvvui boastto sajis, go ášši váldojuvvui ovdan Sámedikki doaibmaplána jahkái 2018 oktavuođas.

– Oppalohkái, ahte man buohta ášši gieđahallojuvvui, doaibmaplána 2018 lea dasa vearro sadji. Mis lea 19.12. ulbmil ságastallat lahtuiguin, mo sámediggelága galgá ođasmahttit ja dat lea dat sadji, gos galgá daid áššiid digaštallat, dadjá Juuso.

Juuso ii goittotge šiite sámediggeáirasiid vuoigatvuođa ságastallat das, mo Sámediggi hukse demokratiijas. Juuso oaivvilda, ahte guhkes áigásaš vuogádat doaibmá, iige son guorrasan anárlaš Anu Avaskari evttohusaide Sámedikki eahpedemokratiijalaš doaibmavuogis.

– Mun lean ieš oaidnán, ahte sámi árvvuide vuođuštuvvon demokráhtalaš vuohki lea rivttes vuohki. Mis lea čuođi jagi leamaš guovlolaš ovddasteami historjá ja sámi politihkka lea huksejuvvon čuođi jagi dan ala. Mun oainnán dan hui dehálaš árvun.

Juuso mielas boahtte áiggis sáhtašii ságastallat guovlluid áirrasloguid earálágan juogus, muhto dát ii lean dasa rivttes báiki.

– Dasa in leat gal vealttakeahttá njuolgut vuostá, ahte dakkár ortnet huksejuvvo, muhto dat ferte huksejuvvot Sámedikki lahtuid siskkáldas ságastallama vuođul, iige dákkár doaibmaplána oktavuođas, mii lea čoahkkinteknihkalaččat vearrut, Juuso deattuha.

Anu Avaskari evttohus sámediggelága demokratiseremis ii mannan čađa Sámedikki dievasčoahkkimis Anáris. Áššis jienastuvvui ja stivrra evttohus vuittii 9-2, njealjis adde guoros jiena. Anu Avaskari guđii áššis sierraoaivila.

Lasihuvvon diehtu: Teavstta vuosttaš cealkagii lasihuvvon diehtu, ahte Sámedikki ságadoalli muitala mat eará áššit leat Sámedikki boahtte jagi ulbmiliin.

Anne Kirste Aikio válljejuvvui Sámedikki gielladorvočállin

Suoma Sámediggi válljii ievttá dievasčoahkkimis Anne Kirste Aikio Sámedikki gielladorvočállin ja Piia Nuorgam várresadjái. Guđas ledje ohcan virggi.

Gielladorvočálli váldobargun lea gohcit ja čuovvut sámi giellalága ollašuvvama, juohkit dieđu sámi giellalágas ja sámiid gielalaš vuoigatvuođain, rávvet ja oahpistit sámeálbmoga ja virgeoapmahaččaid sámi giellalága heiveheamis. Gielladorvočálli doaibmá gielladoaimmahaga hoavdan ja giellaráđi áššemeannudeaddjin.

Geatkebivdui guorahallet fas spiehkastatlobiid – WWF čoaggán namaid bivddu vuostá

Eana- ja vuovdedoalloministeriijas leat guorahallamin spiehkastatlobiid geatkebivddu várás boahtte giđđii. Luonddusuodjalanorganisašuvdna WWF lea čoaggán ovttas eará organisašuvnnaiguin badjel 14 000 suopmelačča nama getkkiid spiehkastatlohpebivddu vuostá. Adreassa sii adde bearjadaga eana- ja vuovdedoalloministeriijai.

Dán jagi álggus mieđihuvvojedje gávcci spiehkastatlobi – vuosttaš háve 35 jahkái. Spiehkastatlobiid leat mieđihan, vai sáhttet geahpedit boazovahágiid. Diibmá eana- ja vuovdedoalloministeriijai almmuhedje 2 800 geatkki goddán bohcco. Borasspirebuhtadusaid ministeriija mávssii 6,4 miljon euro.

Geatki lea leamašan ráfáidahtton Suomas jagi 1982 rájes. Árvalit, ahte Suomas leat sullii 220-250 geatkki, main čuođi ellet boazodoalloguovllus.

Árktalaš guovlluid eamiálbmogiid gobmemáidnasiin dahkko filbmaráidu

Internašunála sámi filbmainstituhtta ISFI ja York universitehta Kanadas leaba álggahan filbmaovttasbarggu. Ulbmilin lea čohkket árktalaš guovlluid álgoálbmogiid gobmemáidnasiid nu, ahte dáid sáhtašii ráhkadit filbmaráidun.

ISFI ohcá sihke gobmemáidnasiid ja eamiálbmot čálliid, máinnasteddjiid ja filbmadahkkiid ollašuhttit balddonas, imašlaš ja issoras filbmaráiddu. Oktavuođa sáhttá váldit ISFI filbmakonsuleanta Liisa Holmbergii čujuhussii liisa(a)isfi.no.

Eanodaga giellabeassi álggaha viimmat doaimmas

Eanodaga gieldda vuosttas giellabeassi álggaha doaimmas jagi álggus Heahtás. Giellabeassái čáhket oktiibuot 5 máná, sis njealjis ollesáigge dikšui ja okta oasseáigásaš dikšui.

Eanodaga gielda lea geahččalan oččodit giellabeassedoaimma johtui dán čavčča, muhto ii dan rádjái lihkostuvvan gávdnat dasa bargiid.

Maŋimuš beaivi ohcat Sámiráđi kulturdoarjagiid

Odne 19.12. lea áigemearri ohcat kulturdoarjagiid ja dáiddalaš bargostipeandda Sámiráđis. Sámiráđđi doarju juohke jagi miehtá Sámi iešguđetlágan dáiddalaš surggiid, dego duoji, dáidaga, musihka, čáppagirjjálašvuođa ja filbmasuorggi. Dasa lassin Sámiráđđi juolluda golbma 200 000 kruvnnu sturrosaš dáiddalaš bargostipeandda.

– Kulturdoarjaga ulbmilin lea doarjut ja ealáskahttit sámiid kultureallima ovttasbarggu riikkarájáid rastá ja doarjut dáiddaláš prošeavttaid ja doaimmaid, dadjá Sámiráđi kulturossodaga hoavda Christina Hætta.

Beaiváduvvon 19.12. dii 14:31: Lasihuvvon diehtu Sámiráđi kulturdoarjagiin.

Sämitigge jeessân Neeta Jääskö iävtuttij olesčuákkimân, et vuáđudičij taggaar ráđádâllâmkode valmâštâlâm. Val ij lah čielgâs, maggaar juávkku ličij. Iävtuttâs lii et, sämitigge váldáččij virgálávt pargon selvâttiđ, kiäh toos puátih, magarijd aašijd tobbeen selvâttičij. Anu Avaskari tuárju jurduu.

– Mun lam hirmâd kijtolâš, tost et tääl peessâp ovdâst raađij ovdâskulâi. Ij taarbâš innig náguttâllâđ tievâsčuákkimist jieččân vuoigâdvuođâin, illood Jääskö.

Taan iävtuttâs lasseen Jääskö iävtuttij Sote-ašij čuávvum, et meid sämikielâ palvâlusah iä lappuuččii, ko Sote-palvâlusah sirdojeh kieldâin eennâmkuddijd.

Kelapiervâlij stivrimjuávkun ličij meid stuorrâ tárbu.

Sämitigge olesčuákkim tuhhiittij taid iävtuttâsâid puáttee ive toimâvuáváámân.

Lappi ámmátallaskuvllas leat juo guhká bargan mohtorgielkkáin, mas ii leat dábálaš bensinmohtor, muhto báhtterat maid sáhttá luđet. Nu gohččoduvvon elrávdnjeskohtera leat dahkan Lappi ámmátallaskuvllas ovddidanfidnun jagi 2010 rájes.

– Fidnut leat leamašan golbma. Maŋimus nogai geassemánus ja das válmmaštalle dan, ahte elrávdnjeskohter biddjojuvvo vuovdimassii. Dan maŋŋá vuođđuduvvui Aurora Powertrains -fitnodat, man olis mii leat duođas bidjame elrávdnjeskohteriid vuovdimassii, muitala inšenevra Olli Haavikko Aurora Powertrains fitnodagas.

Vuosttaš logi elrávdnjeskohtera, maid leat buvttadan, vuolgá ođđajagimánus geahččaleapmái čierastallanguovddážiidda ja safárifitnodagaide.

– Doppe ohcet, maid galggašii buoridit ja mot skohter geavatlaččat doaibmá, Haavikko muitala.

Dál elrávdnjeskohteriin beassá vuodjit sullii 5 miilla ovttain luđemiin

Dán muttus elrávdnjeskohteriin beassá ovttain luđemiin vuodjit 5 miilla, mii lea oalle unnán go veardida dábálaš bensinmohtorskohteriidda.

Anárlaš fitnodatdoalli, Visit Inari beaivválašjođiheaddji Tapani Lappalainen dovdá safáridoaimma dego iežas lupmaid. Son lea bargan logiid jagiid safáribargguin. Son oaidná elrávdnjeskohteriid buorre beallin jaskatvuođa ja ekologalašvuođa.

–Váikko njealljetávttat skohterat leat juo jaskadat ja nuoskidit unnán, nu ná geavahusas elrávdnjeskohter nuoskida unnit ja dat lea jaskadut. Ja várra veahá unnit geavahangolut, muhto oastinhaddi lea de nubbi ášši, lohká Lappalainen.

Dákkár elrávdnjeskohtera ii sáhte vel dábálaš geavaheaddji oastit. Jagit vel mannet ovdal go dábálaš geavaheaddjit ožžot elrávdnjeskohtera, mainna sáhttá vuodjit badjel 10 miilla. Eanemus ávki elrávdnjeskohteris sáhttá leatge safárifitnodagaide.

– Sin kundarat atnet árvvus dákkár buhtisvuođa. Sii bohtet Lappi luonddu geahččat ja jurddašit ahte dáppe buot lea buhtis ja fiinnis, nu dakkár imagoi heivešii bures maiddai elrávdnjeskohter, muitala Haavikko.

Olu divrasut go dábálaš skohter

Turisttat gal vuoruhit ekologalašvuođa. Elrávdnjeskohtera haddi lea goit measta golmmageardásaš dábálaš skohtera ektui. Leatgo das de gergosat máksit?

– Gal dán áigge meastta buohkain lea skuhter mas lea njealljetávttat mohtor. Gal dat atnet ekologalašvuođa árvvus muhto eatnasat eai leat das gergosat máksit. Áloge beare ollu eanet. Golut eai oaččo šattat menddo stuorisin, dadjá Lappalainen.

Dorvvolašvuođa ektui elerávdnjeskohter sáhttá leat buorre. Heahtedilis dan sáhttá bissehit dušše ovttain boaluin.

– Lean ipmirdan, ahte elrávdnjeskohteriin lea vejolaš bidjat nu, ahte jus ofelaš háliida váralaš dili dahje eará siva dihte bissehit dahje jáddadit skohteriid, nu son sáhttá dahkat dan nu, ahte deaddila boalu. Dat lasihivččii dorvvolašvuođa, lohká Lappalainen.

Ohcejoga searvegotti girkovearru njiedjá vehá jagi álggus

Ohcejoga searvegotti olbmot šaddet máksit vehá unnit girkovearu go ovdal, go Ohcejoga ja Anára searvegottiin šaddá Davvi-Sámi searvegoddeovttastupmi. Ođđa girkovearroproseanta lea dalle 1,75 proseantta, go ovdal dat leamašan 1,80 proseantta.

Boahtte jagi álggus 20 gielddas mákset 0,05–0,25 proseantta eanet girkovearu go ovdal. Davvi-Suoma gielddain vearru loktana Pelkosenniemis, Suoivvaguoikkas ja Roavvenjárggas 0,05 proseantta.

Sámediggi ohcá giellabeassejođiheaddji

Sámedikkis lea rabas mearreáigásaš giellabeassejođiheaddji doaibma. Giellabeassejođiheaddji bargui gullet earet eará sámiid giellabeassedoaimma jođiheapmi, koordineren ja ovddideapmi, sihke giellabesiid stáhtadoarjaga hálddašeapmái gullevaš barggut.

Doaibmabáiki lea sámekulturguovddáš Sajosis Anáris. Ohcamušaid čuvvosiiguin galgá doaimmahit sámedikki čállingoddái maŋimustá 12.1.2018. Bargu álgá soahpamuša mielde ja bistá jagi 2018 loahpa rádjai.

Helssegis álgá sámegielat vuođđooahpahus

Sámegiela ja sámegielat oahpahusa ordnegohtet Helssega Pasila-gávpotoasi vuođđoskuvllas. Helssega bajásgeassin- ja skuvlenlávdegoddi dohkkehii maŋŋebárgga 19.12. guovttegielat suoma-sámeoahpahusa gávpoga vuođđoskuvllaid giellaprográmmii. Oahpahus álgá čakčat 2018.

Pasila vuođđoskuvlii vuođđuduvvo joavku, mas sámegiela diimmuid lassin sámegiela geavahit earáge oahpahusas. Unnimustá njealját oassi oahpahusas lea sámegillii. Jovkui čáhket unnimustá vihtta ja eanemustá 24 oahppi. Ohppiid sáhttet váldit oahpahussii maiddái ránnjágielddain, juos lea sadji. Skuvla oažžu sierraresurssaid oahpahusa ordnema várás.

Pasilas álggii dán jagi bealde juo sámegielat ovdaoahpahus ja doppe doaibmá maiddái sámegielat beaivedikšu Máttabiegga.

Eanodagas plánejit sihkkarastit gieldda dorvvolašvuođa 100 000 mearreruđain

Eanodaga bolesdilli lea otne gaskavahku liigeáššin váldostivrra čoahkkimis, mii álgá viđa áigge. Gielddaráđđehus evttohii ikte váldostivrii, ahte boahtte jagi bušehttii váldojuvvo 100 000 euro mearreruhta Eanodaga gieldda ja gieldalaččaid dorvvolašvuođa sihkkarastima várás. Ruđa geavaheamis galgá ráhkaduvvot vel sierra plána, mo buoridit dorvvolašvuođa.

Eanodat lea báhcimin bolesa hága boahtte jagi álggus. Lappi boleslágádus áigu dikšut Eanodaga áššiid Gihttela, Kolari ja Muoná bolesfámuiguin.

Lappi eanagoddi lea gearggus sode-ođastussii, jos oažžu guokte gohcci buohcceviesu

Davvi-Suoma gielddat leat soahpan oktasaš oainnu olles eanangotti guoski sosiála- ja dearvvašvuođabálvalusaid ordnemis. Davvi-Suoma gielddat gáibidit stáhtaráđi mearridit jođánit láhkarievdadusas, mii attášii vejolašvuođa dasa, ahte Davvi-Suomas leat guokte buohcceviesu, main lea gohccin.

Davvi-Suoma gielddat čoahkkanedje ášši olis ikte. Čoahkkimis ledje ovddasteaddjit visot Davvi-Suoma gielddain, earet Eanodagas. Áššis muitala Lapin Kansa -aviisa. Suoma sosiála- ja dearvvašvuođasuorggi eanangoddeođastus galggašii boahtit fápmui jagis 2020.

Sämitiggeest lii almostum párnái mainâskirje, Loommum mecci, tave-, nuorttâlâš- já anarâškielân. Kirjeest láá uánehis mainâseh já runoh já meid koveh. Kirje lii pyevtittâm Sämitigge.

Kirje mainâseh láá jurgâlum suomâkielâlii kirjeest “Lumottu metsä”. Anarâškielân taid lii jurgâlâm Ilmari Mattus, nuorttâlâškielân Hilkka Fofonoff já tavekielân Milja Guttorm.

Kirjeideaid puáhtá iävtuttiđ sämitiggán

Sämitigge oppâmateriaalčällee Hannu Kangasniemi muštâl, et taat-uv kirje lii uážžum nuuvt aalgâst, et kiinii lii iävtuttâm taan oppâmateriaal juávkun.

– Jos haaliid maidnii iävtuttiđ lävdikoodán, kalga čäälliđ tom iävtuttâs Sämitigge škovlim- já oppâmateriaal lävdikoodán, rävvee Hannu Kangasniemi.

Iävtuttâs puáhtá vuolgâttiđ meid njuolgiš Hannun, sun valmâštâl puáttee ive vuávám já eidu tääl lii pyeri äigi toohâđ iävtuttâsâid, ko tääl láá puáttee ive vuáváámeh joođoos.

Tâʹvv-Lääʹddjânnam vaaldšemvuõiǥâs lij õinn ǩiõttʼtõõllmen saaʹmi ouddoummuvaaʹlin 2017 uvddum vaiddlõõzzid.

Tanja Sanila da Sergei Kp. Fofonoff kuâđđje vaiddlõõzz vaaldšemvuõiggsa saaʹmi ouddoummu vaali vaal-luʹvddkååʹdd mieʹrrõõzzâst piijjâd Veikko Feodoroff saaʹmi ouddooumžen 2018-2020.

Vaal-luʹvddkåʹdd lij ouddam vaʹsttõõzz vaiddlõõzzid 10. skamm-mannu 2017 da vaal-luʹvddkåʹdd vaʹsttad vaiddlõõzzin renstum näggtõõzzid.

Yle Sääʹmjânnam lij še vuäǯǯam täi äʹššǩeeʹrjid Tâʹvv-Lääʹddjânnam vaaldšemvuõiggsest.

1. Näggtõs: Vaal-luʹvddkåʹdd lij mõõnnâm pâʹjjel sij tuåimmvääʹld, ko lij tuʹmmjam riâššâd ǩiõllteeʹst

Sanila da Fofonoff renste vaiddlõõzzineez, što ko vaal-luʹvddkåʹdd lij 1.9.2017 vuâđđääm arvvtõõllâmjoouk, tuejjääm ǩiõllsilttõõzz teʹsttummuž da mâʹŋŋlest vuâđđõõttâm tuʹmstõõǥǥad arvvtõõllâmjoouk puʹhttõʹsse, lij vaal-luʹvddkåʹdd mõõnnâm pâʹjjel siʹjji tuåimmvääʹldtest da tuåimmam lääʹjj vuâstta.

Vaal-luʹvddkåʹdd lij vaʹsttääm Tâʹvv-Lääʹddjânnam vaaldšemvuõiggsa uvddum vaʹsttõõzzâst, što ǩiõllsilttõõzz kuõskki âânteʹmvuõđ leʹčči feʹrttjam ǩiõttʼtõõllâd saaʹmi siidsåbbrin ouddâl eeʹjj 2017 vaalid. Siidsåbbar lie nuõrttsäʹmmlai pââimõs tuåimmorgaan, koin näkkam aaʹššid feʹrttai liʹnnjed, mošttad vaal-luʹvddkåʹdd.

– Vaal-luʹvddkååʹdd fiʹttjõõzz mieʹldd ouddoummu ǩiõllsilttõõzzâst lij ǩeeʹrjtum sääʹmläkka juʹn tõʹnt, ko siidsåbbar lie ǩiõččam tõn sami miârkteei äʹššen ii-ǥa siidsåbbar leäkku mottjam tän ääʹšš mâʹŋŋlest, ǩeeʹrjat vaal-luʹvddkåʹdd vaʹsttõõzzâst.

Vaʹsttõõzzâst mušttlet, što ääʹšš lij ǩiččlõttum vuäǯǯad saaʹmi siidsåbbri ǩiõttʼtõõltummša eeʹjjest 2016, leâša Njauddâm vuuʹd siidsååbbar siiʹrdi ääʹšš nuõrttsäʹmmlai pueʹrrvââjjmõšhaʹŋǩǩõõzz tuâjj-jouʹǩǩe.

Vaal-luʹvddkåʹdd ij vuäinn, što leʹčči mõõnnâm pâʹjjel siʹjji tuåimmvääʹld, koon siʹjjid lie meäʹrtõllum sääʹmlääʹjjest. Luʹvddkåʹdd vuäinn, što sij lie tuåimman vaaʹli õhttvuõđâst lääʹjj mieʹldd.

2. Näggtõs: Ǩii tuõttâd võboršiiʹǩǩi vaalââʹntemvuõđ?

Fofonoff da Sanila mušttle suännai vaiddlõõzzin, što vitt valljeeioummu nâânee võboršiiʹǩǩi vaalââʹntemvuõđ. Sanila vaiddlõõzz mieʹldd vaal-luʹvddkåʹdd leʹčči feʹrttjam priimmâd võboršeʹǩǩen oummu, ǩii lij ǩiõllsilttõõzz vuâđald vaalââʹntemvuõđâž. Fofonoff da Sanila kuuitâǥ ǩeeʹrjte, što vaal-luʹvddkådda kollai võboršiiʹǩǩi vaalââʹntemvuõđ taʹrǩǩummuž.

Vaal-luʹvddkåʹdd vasttâd, što vaal-ââʹntemvuõđ taʹrǩǩummuž ij leäkku valljeeioummu leʹbe võboršiiʹǩǩi tuâj, peʹce vaal-luʹvddkååʹdd tuâjj. Ǩiõllsilttõõzz vuâđald kollai luʹvddkååʹdd tuõjju da tõʹnt lij vaal-luʹvddkååʹdd tuʹmmjõõzzâst tõt, što mäʹhtt sij seʹlvvte võboršiiʹǩǩi ǩiõllsilttõõzz.

– Vaalââʹtemvuõđ taʹrǩǩummuž täävtõʹssân leäi taʹrǩǩeed võboršiiʹǩǩi ǩiõllsilttõs õõutnalla nuʹt, što taʹrǩǩummuš ij piij võboršiiʹǩǩid jeeʹresärvvsaž sõõʹjid. Vaal-luʹvddkååʹdd tuʹmmstõk ǩiõllteeʹstest ij leämmaž mååžnteʹm (lä. kohtuuton), ko võboršiiʹǩǩid lij uvddum vuäittmõõžž vuässõõttâd ǩiõllteʹste kuõʹhttešt da še vuäittmõs suåppad måtam jeeʹres ääiʹj ǩiõllsilttõõzz ärvvtõõllam vääras.

3. Näggtõs: Ǩiõl arvvtõõllâmjoouk âânnmõš lij lääʹjj vuâstta

Fofonoff da Sanila ǩeeʹrjte vaiddlõõzzineez, što suäna lie ǩeâlddõõttâm vuässõõttmest ǩiõllteʹste, tõʹnt ko suäna ǩiõʹčče, što teeʹst riâššmõš lij lääʹjj vuâstta. Vaiddleejai miõlâst võboršiiʹǩǩi piijjmõš ij vueiʹt vuâđđeed ǩiõllteeʹst pohttmõʹšše. Fofonoff miõlâst ǩiõllteʹstt piijče võboršeeʹǩǩ jeeʹres ärvvsaž sõõʹjid.

Vaal-luʹvddkåʹdd vaʹsttad näggtõʹsse, što sij jie vuäǯǯam njäälmlaž avi ǩeerjlaž ǩeâlddõõttmõõžž Fofonooffâst leʹbe Sanilast, što suäna vueiʹnne ǩiõllteeʹst lääʹjjvuâsttsiʹžžen. Vaal-luʹvddkåʹdd mušttal vaʹsttõõzzâst še, što Fofonoff ij mušttlam vaal-luʹvddkådda, što suu miõlâst ǩiõllteʹstt piijče võboršiiʹǩǩid jeeʹresärvvsaž sâjja.

4. Näggtõs: Vaal-luʹvddkåʹdd ij vuäitt meäʹrted ouddoummu ǩiõllsilttõõzz veeidasvuõđ

Sanila da Fofonoff lie vaiddlõõzzineez ǩeeʹrjtam, što vvaal-luʹvddkåʹdd ij vueiʹt meäʹrtõõllâd võboršiiʹǩǩin kaiʹbbjuum ǩiõllsilttõõzz, ko ânnʼjõž lääʹǩǩ ij mušttal tõn pirr. Vaiddleejai miõlâst vaal-luʹvddkååʹddest iʹlla vuõiggâdvuõtt heelǥeed võboršeeʹǩǩ tõʹnt, ko võboršeeʹǩǩ ǩiõllsilttõs lij vännai.

Vaal-luʹvddkåʹdd vasttad, što sij jie leäkku heelǥääm ni ǩeän ǩiõllsilttõõzz vuâđald, peʹce tõʹnt ko võboršeʹǩǩ iʹlla vuässõõttâm ǩiõllsilttõõzz ärvvtõõllma. Ǩiõllteeʹst täävtõssân leäi tuõttâd võboršeeʹǩǩ nuõrttsääʹmǩiõl silttõs.

– Vaal-luʹvddkåʹdd iʹlla še meäʹrtõõllâm ǩiõllsilttõõzz veeidasvuõđ. Ärvvtõõllamjoouk mieʹrren leäi mainsted võboršiiʹǩǩivuiʹm vuâŋkâni da tõn saaǥǥtõõllmõõžž ääiʹj vuäitt särnnad, što fiʹttai-a võboršeʹǩǩ sääʹmǩiõl, västtad-a son säämas taarb mieʹldd da maainâst-a son sääʹmǩiõl.

Vaal-luʹvddkåʹdd še mušttal vaʹsttõõzzâst, što ärvvtõõllâmjoouk mieʹrren leäi raportâʹstted ǩeeʹrjlânji, što måkkam aiccmõõžž siʹjji raʹjje teeʹst ääiʹj. Täi rapoorti mieʹldd vaal-luʹvddkåʹdd leʹčči tuʹmmjam, što lij-a võboršeʹǩǩ vaalââʹntemvuõđâž.

5. Näggtõs: Ǩiõllsilttõõzz vuäitt tuõttâd pâi veerǥlaž ǩiõlltuʹtǩǩõõzzin

Sanila reenast vaiddlõõzzâst, što vaal-luʹvddkåʹdd feʹrttai väʹldded lokku, što sääʹmǩiõl ij vueiʹt čuäʹjted jeeʹresnalla ko veerǥlaž ǩiõlltuʹtǩǩõõzzin.

Vaal-luʹvddkåʹdd vasttad, što tän ääiʹj nuõrttsääʹmǩiõl silttõõzz vuäitt čuäʹjted määŋgnalla, mâʹte pâʹjjmättʼtõõđi teeʹstin, sääʹmvuuʹd škooultemkõõskõõzz 40 mättʼtemneäʹttel kuursin da Oulu universiteeʹtt vuâđđ- da aaunâsmättʼtõõzzin Giellagas-instituuttâst.

Tõn lââʹzzen luʹvddkåʹdd mušttal, što sääʹmteeʹǧǧ sääʹmǩiõl konttrest vuäitt täättad tuõđštõõzzid aanar- da nuõrttsääʹmǩiõl silttõõzzâst.

6. Näggtõs: Vaal-luʹvddkåʹdd tuʹmmji ǩiõllteeʹstest jeäskka võboršiiʹǩǩi piijjmõõžž mâŋŋa

Sanila vaiddlõõzzâst vaal-luʹvddkåʹdd ij tuʹmmjam ǩiõllsilttõõzz taʹrǩǩummšest ko jeäskka võboršeʹǩǩpiijjmõõžž mâŋŋa da tõõn mâŋŋa, ko Sanila leäi piijjum võboršeʹǩǩen. Sanila vaiddlõõzz mieʹldd teʹl vaal-luʹvddkååʹdd täävtõõzz ärvvtõõllâmjoouk vuâđđummšest lie pannčiõlǥas.

Vaal-luʹvddkåʹdd mušttal vasttõõzzâst, što sij lie mieʹrrääm ärvvtõõllâmjoouk vuâđđeem pirr juʹn vaal-luʹvddkååʹdd vuõssmõs såbbrest – juʹn ouddâl, ko võboršeʹǩǩpiijjmõš leäi aalǥam.

Vaal-luʹvddkåʹdd mušttal še Tâʹvv-Lääʹddjânnam vaaldšemvuõiggâz tiõttu, što juʹn eeʹjj 1994 vaaʹlin ouddoummu võboršeʹǩǩpiijjmõõžž õhttvuõđâst lie õnnum ǩiõllteeʹst. Teʹl vaal-luʹvddkååʹdd jååʹđteei Pekka Fofonoff da vaal-luʹvddkåʹdd mainsti vuâŋkâni nuõrttsäämas õõutsââʹjest võboršiiʹǩǩin.

7. Näggtõs: Ärvvtõõllâmjoukk leäi cõggneei , ij-ǥa leämmaž peäʹltem

Sanila vaiddlõõzzâst mušttlet, što kueiʹtes ärvvtõõõllâmjoouk vuässlain lie jiõnstemvuõiggâdvuõttneǩ saaʹmi ouddoummuvaaʹlin da jie leʹčče vuäitam leeʹd peäʹltem, ko pâi õõut võboršeeʹǩǩ sââʹjest. Sanila mieʹldd vaal-luʹvddkåʹdd leäi piijjâm ärvvtõõllâmjoouk sij jiijj täävtõõʹzzi mieʹldd.

Vaal-luʹvddkåʹdd tuʹmmji såbbrest 1.9. što ärvvtõõllamjoukk feʹrttai leeʹd peäʹltem da teʹl ko sij lie tõn piijjâm, vaal-luʹvddkådda leäi vääžnai, što vaaldšemlääʹǩǩ väʹldded lokku ouddmiârkkân ruåđ kuõskki aaʹššin.

Vaal-luʹvddkåʹdd mušttal, što ärvvtõõllâmjoukk leäi peäʹltem.

– Vaal-luʹvddkååʹdd teâđi mieʹldd sääʹm-meer ij leʹčči priimmâm sääʹmvuuʹd ålggbeällsaž ärvvtõõllâmjoouk da jouʹǩǩe haaʹleeš säʹmmlaid mieʹldd. Tõn lââʹzzen ärvvtõõllâmjooukâst leʹjje še ålggpeäʹl oummu.

8. Näggtõs: Vaal-luʹvddkåʹdd lij ǩeâlddõõttâm uʹvdded Sanilaaʹje Feodorooff ǩiõllteeʹst puʹhttõõzz

Sanila vaiddlõõzzâst mušttal, što vaal-luʹvddkåʹdd ǩeâlddõõđi uʹvddmest suʹnne Veikko Feodorooff ǩiõllteeʹst pohttmõõžžid.

Vaal-luʹvddkåʹdd vasttad, što Sanila ij tuåimtam siʹjjid ǩeerjlaž täättmõõžž Feodorooff ǩiõllteeʹst pohttmõõžžin. Vaal-luʹvddkåʹdd ij vuäǯǯam Sanilast ni čiõʹlǧǧõstäättmõõžž tõʹst, mõʹnt ǩiõllteeʹst rapoort jie leäkku õlmmlaž.

Vaal-luʹvddkååʹdd saaǥǥtuõʼlljeei Hanna-Maaria Kiprianoff vuäǯǯai Sanilast njäälmlaž täättmõõžž vuäǯǯad Feodorooff ǩiõllteeʹst ääʹššǩeeʹrj.

Vaʹsttõõzz mieʹldd tän mâŋŋa Kiprianoff taʹrǩǩii ääʹšš lääʹǩǩoummust, što vuäitt-a son luõvted näkkam poʹmmjid õõutårra. Lääʹǩǩooumaž vaʹsttii suʹnne jeäskka 12.10 jeäʹǩǩää, što äʹššǩeeʹrj vuäitt luõvted, leâša ääʹrjes persoonlaž aaʹššid feʹrttai peitted. Vaʹsttõõzz mieʹldd Sanila ij ni kuäʹss vääldam ääʹššest õhttvuõđ luʹvdkådda, nuʹt sij jie ǩiõttʼtõõllâm suu äʹššǩeʹrjjtäättmõõžž.

9. Vaal-luʹvddkåʹdd lij cõggneei

Vaiddlõõzzineez Sanila da Fofonoff renste, što vaal-luʹvddkåʹdd ij leämmaž peäʹltem.

Vaal-luʹvddkåʹdd vasttad, što luʹvddkååʹddest lie õhttsa kutt vuässla da siʹjji väärvuässla.

– Puk såbbar lie leämmaž lääǥǥla da tuʹmmstõk tiuddla. Såbbrin jie leäkku kuâđđjum jeeʹresmiõllsaž jurddjid.

Vaal-luʹvddkåʹdd še vasttad Tâʹvv-Lääʹddjânnam vaaldšemvuõiggsa, što vaal-luʹvddkåʹdd lij vaʹlljuum õõutmiõllsânji jiõnstummuš-tää, ij-ǥa ni ǩii leäkku piijjâm kõõččmõõžž vuâlla vaal-luʹvddkåʹddniiʹǩǩi peäʹltemesvuõđ.

10. Näggtõs: Vaal-luʹvddkåʹdd lij tuåimmam vaaldšem vuõiggâdvuõđprinsiippi vuâstta

Sanila vaiddlõõzzâst ǩeeʹrjtet, što vaal-luʹvddkåʹdd lij tuåimmam vaaldšem vuõiggâdvuõđprinsiippid vuâstta. Fofonoff ǩeeʹrjat vaiddlõõzzâst, što vaal-luʹvddkååʹdd mieʹrren lij siâssâd pâi õõut võboršeeʹǩǩ tän eeʹjj da vieʹǩǩted Veikko Feodorooff ouddooumžen. Še Sanila leäi ǩeeʹrjtam vaiddlõõzzâst, što vaal-luʹvddkåʹdd lij siâssâm pâi õõut võboršeeʹǩǩ.

Vaal-luʹvddkåʹdd vasttâd, što sij lie leämmaž peäʹltem, jie-ǥa leäkku siâssâm ni ǩeän täin vaalin.

– Vaal-luʹvddkååʹdd mieʹrren lij leämmaž tuåimmad tääʹsspeäʹllânji da vuõiggsaž vaali riâššmõõžž ouʹdde. Vaal-luʹvddkåʹdd haalâd teäʹddeed, što vaal-luʹvdddkååʹdd tuâjjan lij leämmaž tuʹtǩǩeed võboršiiʹǩǩi vaalââʹntemvuõđ sääʹmǩiõl silttõõzz vuâsald.

11. Näggtõs: Vaal-luʹvddkååʹdd saaǥǥtuõʹllʼjeei lij muårrâm peittastââʹnnemšeâttmõõžž

Sanila ǩeeʹrjat vaiddlõõzzâst, što säʹmmlai kõõskâst lie täättum vaal-luʹvddkååʹdd jååʹđteei Hanna-Maaria Kiprianooff jeäʹrdõõzz tõʹnt, ko son lij Sanila vaiddlõõzz mieʹldd muårrâm peittastââʹnnemšeâttmõõžž (lä. salassapitovelvollisuus) suu tuâjast. Še Fofonoff ǩeeʹrjat vaiddlõõzzâst, što sääʹm-meer lij õlmmsânji käʹddum Kiprianooff peäʹlteʹmesvuõđ.

Vaal-luʹvddkåʹdd mušttal Tâʹvv-Lääʹddjânnam vaaldšemvuõiggsa, što Sanila sueʹles mieʹlddõõzzâst leʹjje jiânnai äʹššvââʹjj da jaškksaaǥǥid vuâđđuum näggtõõzz.

Vaal-luʹvddkååʹdd vaʹsttõõzz mieʹldd, tän sueʹles ääʹššǩeeʹrjest mušttlet, što vaal-luʹvddkååʹdd vuässla leʹčče vääldam õhttvuõđ vääʹrrsaaǥǥtuõʹllʼjeeja Taunoa Halttaaʹje da sij leʹčče mušttlam suʹnne siʹjji huõlin Kiprianooff peäʹlteʹmesvuõđâst. Äʹššǩeeʹrj mieʹldd Haltta ij vääldam ääʹšš kuuitâǥ vaal-luʹvddkååʹdd såbbri ǩiõttʼtõõltummša.

– Tät näggtõs ij leäkku tuõtt. Vaal-luʹvddkåʹdd lij såbbrestest 13.9.2017 ǩiõttʼtõõllâm peittast õnnum äʹššǩeeʹrj saaǥǥtuõʹllʼjeei peittastââʹnnemvuõđâst da tuõttâm, što Kiprianoff iʹlla cõggneei tuåimineez, ǩeeʹrjat vaal-luʹvddkåʹdd.

Vaal-luʹvddkåʹdd: "Vaal-luʹvddkååʹdd vuässlaid lie aaštčõttum"

Vaal-luʹvddkåʹdd ǩeeʹrjat veâl vasttõõzz looppâst, što čõõuč vaalprosess lij leämmaž vaal-luʹvddkåʹddniiʹǩǩid sami lossâd.

– Vaal-luʹvddkååʹdd vuässla lie takai oummu, ǩeäk lie tuåimmam saaʹmi äʹrbbvuâđlaž siiidsååbbarinstituutio ouʹdde da sääʹmmeer ouʹdde. Sij lie ǩiččlõõttâm seuʹrrjed sääʹmlääʹjj da sääʹmasetõõzz tuʹmmstõõǥǥinstes, ǩeeʹrjat vaal-luʹvddkåʹdd vaaldšemvuõiggsa.

Vaal-luʹvddkåʹdd še huânat tõn vueʹjj, mõõk lie piijjâm vaal-luʹvddkååʹdd tuʹmmstõõǥǥ kõõččmõõžži vuâlla da viârtum oʹdinakai vuässlaid leʹbe saaǥǥtuõʹllʼjeei. - Oummu lie joba ââštčõttâm vaal-luʹvddkåʹddniiʹǩǩid. Näkkam vueʹjj lie päʹrttääm siidsååbbar instituutt tuåimmvääʹld, ǩeeʹrjat vaal-luʹvddkåʹdd sij vaʹsttõõzz looppâst.

Vaaldšemvuõiggsest vueʹrddet tuʹmmstõõǥǥ juʹn ouddâl eeʹjjvaajtõõzz

Veâl ij tieʹđ alttâd-a Veikko Feodoroff ouddooumžen.

Yle Sääʹmjânnma uvddum teâđi mieʹldd Tâʹvv-Lääʹddjânnam oudd vuõssmõs tuʹmmstõõǥǥ ouddâl eeʹjjvaajtõõzz, leʹbe puõʹtti neäʹttlest.